3

Kvalifitseeritud õpetajaid on vähem

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Läänemaa gümnaasiumiklasside ees seisab aasta–aastalt üha vähem erialaselt kõrgharitud pedagooge. Ainealase ettevalmistusega õpetajate antavate tundide osatähtsus on viimase viie aastaga vähenenud 3%.

Gümnaasiumiõpetaja kvalifikatsiooninõude täitmiseks peab olema õpetatavas aines nii ainealane kui ka pedagoogiline ettevalmistus.

Viis kooliaastat tagasi andsid sellised õpetajad üle 90% gümnaasiumitundidest neljas Läänemaa koolis, kolm aastat tagasi ainult ühes. Mullu ei ületanud 90% künnist ükski kool, neli kooli said jagu 80% piirist.

„Koolijuhid pingutavad, aga järjest raskem on õpetajaid leida ja kinni hoida,” sõnas Lääne maavalitsuse haridus– ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu.

Vaarpuu sõnul ei ole probleeme vaid klassiõpetajatega.

Õpetajaid raske leida
Lihula gümnaasiumis oli mullu kvalifitseeritud õpetajaid alla 70%.

Gümnaasiumi direktor Janar Sõber ütles, et kuulutas jaanuaris välja konkursi kaheksa gümnaasiumiõpetaja koha täitmiseks.

„Laekus kolm avaldust. Neist kaks ei vastanud nõuetele,” sõnas Sõber.

Noarootsi gümnaasiumis oli kvalifikatsiooninõuetele vastavaid õpetajaid alla 60%.

„Näiteks spetsiaalse ettevalmistusega ladina keele õpetajaid pole Eestis olemaski,” sõnas Noarootsi gümnaasiumi direktor Laine Belovas.

Belovas ütles, et rootsi keele õpetaja on otsinud võimalusi omandada kvalifikatsioon avatud ülikoolis, aga Eestis ei ole see võimalik. „Soomes ka ei ole,” märkis Belovas.

Inglise keele õpetaja õpetab oma emakeelt. „Ühe kursuse tegi ta meil läbi, aga kümme tundi on veel puudu,” sõnas Belovas. Teine inglise keele õpetaja alles õpib.

Koolid koolitavad ise
Õpetajate puuduse põhjus on Anneli Vaarpuu sõnul ameti halb maine ja kehv palk.

Nii ongi Lihula, kus viis aastat tagasi vastas kvalifikatsioonile vaid 30% gümnaasiumiosa õpetajaist, läinud seda teed, et koolitab ise oma õpetajad nõuetekohaseks.

„Suur osa on läinud õppima. Oleme seda järjepidevalt ka nõudnud,” märkis Sõber.

Õppealajuhataja Heli Raavel ütles, et õppima asus vene keele õpetaja, juba õpivad kunsti– ja ajalooõpetaja. Puudu on keemia– ja tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja.

Lihula on Läänemaal ainus kool, kus kvalifikatsiooniprotsent on viis aastat järjest kasvanud: 30 protsendilt 56,5–le, sealt 67,2–le. Direktori sõnul on eesmärk 80 protsenti.

„See on täiesti teostatav, aga ei käi üleöö,” sõnas Sõber.

Sõbra sõnul reguleerib pisenev kool ennast ka ise. „Tunde jääb vähemaks, saan panna kvalifitseerituma kaadri gümnaasiumi peale,” ütles Sõber.

Haritud vananevad
Mullune kõrgeim oli pingereas Taebla gümnaasium (87,8%). Direktor Jaanus Mägi sõnul on algaval õppeaastal kvalifitseeritud õpetajaid koguni 100%, sest keemik läbis õpetajakoolituse.

Mägi sõnul on Taeblas püsiv kaader: 1980. aastate alguses tuli tööle hulk noori haritud õpetajaid, kes jäid paigale.

„Meie häda on see, et me vananeme,” sõnas Mägi. Kui kord tuleb suurem ports pensionile minejaid, võib juhtuda, et pole kedagi peale tulemas.

Kullamaa 2009.–2010. õppeaasta 92,7% viiski alla pensionile läinud geograaf ja töölt lahkunud bioloog. Asemele tulnud noored alles omandavad haridust.

Direktor Meelis Välise sõnul on kool aastaid otsinud füüsikut, kes jääks kohapeale paigale, aga pole leidnud.

Anneli Vaarpuu sõnul võib rahul olla gümnaasiumiga, kus vähemalt 80 protsenti tunde annavad kvalifikatsiooninõuetele vastavad õpetajad.

„Hariduse arengukava tehes rääkisime 80st, osa ka 90st, aga jõudsime otsusele, et 80 oleks hea,” sõnas Vaarpuu.

Tundide osatähtsus, mida annavad gümnaasiumiosas õige ettevalmistusega õpetajad:
2011–2012
Taebla gümnaasium 87,7
Kullamaa keskkool 86,3
Haapsalu gümnaasium 85
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 84, 4
Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 73,2
Lihula gümnaasium 67,2
Noarootsi gümnaasium 57,4
(keskmine 67,71)

2009–2010
Kullamaa keskkool 92,7
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 89,9
Haapsalu gümnaasium 86,3
Taebla gümnaasium 85
Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 66,7
Lihula gümnaasium 56,5
Noarootsi gümnaasium 50,6
(keskmine 65,96)

2007–2008
Haapsalu täiskasvanute gümnaasium 95,5
Taebla gümnaasium 94,1
Haapsalu gümnaasium 93,3
Haapsalu Wiedemanni gümnaasium 93
Kullamaa keskkool 84,1
Noarootsi gümnaasium 72
Lihula gümnaasium 30,3
(keskmine 70,28)
Allikas: Eesti Hariduse
Infosüsteem (EHIS)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
toddler shoes
toddler shoes

Thanks for sharing, this is a fantastic blog. Really Great.

online business
online business

Thanks-a-mundo for the blog post.Really looking forward to read more. Want more.

Lihula lõpetanu..
Lihula lõpetanu..

Suur rõõm lugeda Lihula edusammudest ,jõudu noorele direktorile
Olles lõpetanud Lihula keskkooli olin vahepeal päris kurb……,
pidage vastu ja hoidke ikka see gümnaasium alles.
Päikest Teile kõigile!

wpDiscuz