Invatõstuk võib abita jätta

Haapsalu kultuurikeskuse ja töötukassa platvormtõstukid läksid rivist välja, kui neid üritas kasutada elektriratastooliga liikuv linnakodanik Sven Nõmmisto. Mõlema tõstuki kandevõime on 225 kg.

“Ratastool on 200 kilo, ise olen umbes 90,” ütles Nõmmisto. “Tõstuk hüppab ka natuke, seega peaks kandevõime olema varuga — 350 kilo.”

Et Nõmmisto on kinosõbrana tihe kultuurikeskuse kasutaja, kutsuti ta mai lõpus katsetama majja paigaldatud invatõstukit. Kolme trepiastme pikkune sõit garderoobist koridori jäi aga katki.

“Käis pauk ja tõstuk jäi seisma,” kirjeldas Nõmmisto. “Barjäärid ei tõusnud ka enam üles — tund aega olin seal vangis.”

Sellesarnane lugu juhtus Nõmmistoga paar nädalat tagasi töötukassas.

“Seal oli lift nii tark, et ei hakanud üldse liikumagi — avariiandur fikseeris ülekaalu,” ütles Nõmmisto.

Töötukassa juhataja Evelin Kullisoni sõnul on nende maja tõstuk Nõmmisto katsest saadik rivist väljas. Enne remondimeeste saabumist ei saa aga öelda, et rikkimineku põhjus on liigses raskuses.

Tõstuk peaks aitama liikumispuudega inimese teisel korrusel asuvasse büroosse.

Kullisoni sõnul on tõstuk end igati õigustanud. Sellega sõidetakse iga kuu ja seni on kõik soovijad peale Nõmmisto ka teisele korrusele jõudnud.

“Ühtki teist sellist elektritooli pole meie juures käinud,” tunnistas Kullison.

Nõmmistole on arusaamatu, miks paigutati ka kultuurikeskusse tõstuk, mis kõiki ratastooliinimesi kanda ei jaksa. Miks ei paigaldatud kaldteed, mis kannab kõiki, on kiirem, ei lähe rikki ja mille kasutamiseks pole vaja abilist?

“Tõstukiga läheb pool tundi aega, üritus on juba ammu alanud, kui üles saame,” sõnas kultuurikeskuse majandusjuhataja Anne Kase.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman üles, et kultuurimaja remondi ajal sai ehitaja projektist valesti aru, et invatõstuk on juba olemas ja pannakse pärast ehitust tagasi. Kui tõde selgus, oli igasugune invalahendus ehitaja hinnapakkumusest välja jäänud.

Tagantjärele olnuks kaldteed ehitada keeruline. „Pealegi on kaldenormid sellised, et pool fuajeed oleks seda täis,” ütles Vikman. Kasutajaid pole aga palju. Seepärast otsustas linn platvormtõstuki kasuks.

Kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi nentis, et paar nädalat tagasi paigaldatud tõstukil polegi seni rohkem kasutajaid olnud.

Vikmani sõnul on kultuurikeskuse lift jälle töökorras. Paranduse ajal selgus, et viga ei olnudki liiga suures raskuses. Seadeldis oli lihtsalt kohaletoomisega kannatada saanud. Pärast remonti peaks tõstuk ka elektriratastoolis Nõmmiso trepist üles aitama.

Vikman seletas, et tõstuki hankes oli nõutud kandevõime 250 kg. Kuigi Terviseabi OÜ paigaldatud tõstuki kandevõime on 225 kg, kinnitas firma Vikmanile, et nii rasket tooli ja meest Eesti tänavail ei veere, keda tõstuk ära ei kannaks.

Eile Lääne Elu tehtud katsest selgus, et see jutt ei pea vett. Kui tõstuk 195 kiloga veel liikus, siis Nõmmistoga koos jäi ta jälle seisma.

Et katset teha, tuli kõigepealt oodata, kuni maja administraatorid lõunalt naasevad. Seega ei pääse ratastoolis inimene kultuurimaja kohvikusse lõunatama.

“Mul läks oodates juba kohviisu ära,” naljatles Nõmmisto.

Tõstuki paigaldanud Terviseabi OÜ juhataja Ligita Haavik tunnistas Lääne Elule, et nende müüdav raskeim elektriratastool on 174 kg ja kui seal istub sajakilone inimene, siis 225 kg kandevõimega tõstuk seda tõesti ei kannata.

“Siis saab sinna manuaalse tooliga,” ütles Haavik. “Elektrilisega ei peagi alati saama — nagu iga liftiga, tuleb arvestada kandevõimet!”

Olemas on ka kuni 500 kg kandvaid tõstukeid, lisas ta.

Ka konkureeriva ettevõtte Formetlift juhatuse liige Jüri Abel nentis, et elektriratastool koos raske inimesega võib vabalt normi ületada ja siis tõstuk lihtsalt ei sõida.

“Kui on teada selliseid kasutajaid, oleks pidanud vähemalt 300kilose kandevõimega tõstuki tellima,” ütles Abel. Ta lisas, et liigraskuse korral lülitab korraliku firma tõstuk end välja ega sõida. “Odavamad — ei imesta, kui katki on läinud.”