Avatud elektriturg kõigutab vaid kolmandikku hinnast

Esimese elektrimüüjana käis Läänemaal võimalikke kliente teavitamas Eesti Energia, kes tutvustas omavalitsusjuhtidele, kuidas olla valmis, kui elektriturg tuleval aastal avaneb.

Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink selgitas, et kui inimesel ei ole telefonifirmaga lepingut, jääb ta telefon tummaks. Elektriga uuest aastast nii ei juhtu – pirn jääb põlema ka siis, kui inimene ei ole endale elektrimüüjat valinud.

Keegi ei jää 1. jaanuaril 2013 elektrita ja kedagi ei sunnita endale elektrimüüjat valima, kinnitas Rink.

Kes ei taha elektrimüüjat valida, saab elektrit üldteenuse korras. Et üldteenuse korras müüakse elektrit börsihinnaga, on hind iga kuu isesugune – nagu see börsil nõudluse ja pakkumise käigus kujuneb. Et tegemist on n-ö mugavusteenusega, tuleb ka hind mõnevõrra kallim kui ise müüjat valides, ütles Rink.

Läänlastel käib üldteenuse arveldamine Imatra Elektriga. Euroopa riikides, kus toimib elektri vabaturg aastast 2007, ei ole endale elektrimüüjat valinud 70–80% inimesi.

“Kui elektrikulu on eelarves väga väike, ei võeta valikut ette,” sõnas Rink.

Kuidas eestlased toimima hakkavad, ei osanud Rink ennustada. Eestlaste seaduskuulekust arvestades oletas ta, et elektrimüüja valijaid tuleb meil rohkem kui Euroopas.

Et üldteenusega saadav elekter ei ole kindlasti kõige odavam variant, peaks igaüks kaaluma, kuidas toimida. Kui elektrikulu on väike, võib jätta müüja valimata; kui suur, tuleks midagi ette võtta.

Ka ärikliendid ei ole sunnitud müüjat valima, kuid neil soovitas Rink kindlasti valida – tuleb odavam.

Lihtsam kui mobiilipaketi valimine

Eesti Energia tuleb sügisest turule kolme hinnapaketiga – nii peaks valik olema lihtsam kui mobiilipaketti valides.
Fikseeritud hinnaga paketi korral lepitakse elektri hind kokku mingi kindla aja peale. Kui kauaks, ütleb ostja: kas kuuks, kolmeks kuuks, aastaks.

Teine võimalus on maksta iga kuu nii palju, kui elekter sel kuul börsil parajasti maksab. See tähendab iga kuu ise hinda.
Kolmas on fifty-fifty: poole hinnast moodustab keskmine hind, pool on n-ö ujuv börsihind. Rink lisas, et valik peaks edaspidi laienema.

Milliseid võimalusi pakuvad teised elektrimüüjad, Rinkil teada ei olnud, kuid ta oli kindel, et pakkujaid tuleb peale Eesti Energia teisigi. Eesti Energiaga saab lepinguid sõlmida interneti ja telefoni teel ning Eesti Postis. Elektrituru avanemine tähendab Eesti Energiale, et Eestis on tal võimalik kliente vaid kaotada. Ainuke maakond, kust võib kliente juurde saada, on Läänemaa.

Elektri hind vabal ja kinnisel turul

Vabaturu tingimusis oleneb elektri hind pakkumise ja nõudluse vahekorrast ning võib seetõttu kõvasti kõikuda.
Nii on kõige väiksem tarbimine jaaniööl ja suurim südatalvel – vahe on neljakordne.

Kui talvel on meie naaberriikides hüdrojaamad külmunud, väljendub see kohe börsil elektrihinna tõusus. Kui suvel toodetakse elektrienergiat tarbimisest rohkem, hind langeb. Hind kõigub ka ööpäeva ja nädalapäevade kaupa, sest neilgi on oma tipptunnid.

Kõige kallim on elektrit toota gaasist ja õlist, neid kasutatakse rohkem talvel, mil madalama tootmiskuluga elektrit ei jätku. Odavaim on elektrit toota hüdro- ja tuuleenergiast. Sellegipoolest on kõigil müüjail pakkumuse aluseks elektri turuhind. Kui nõudlus on madalam, ei pääse kõrgema tootmishinnaga elekter löögile.

Suletud elektrituru puhul kujuneb elektri hind kulutustest, mida elektri tootmiseks tehakse. Et Eestis toodetakse u 90% elektrienergiast põlevkivist, on hinna sees põlevkivi kaevandamine ja transport, elektrijaama kulu, keskkonnamaksud, CO₃ kvoodi ost jms.

Elekter läheks kallimaks nii või naa

Eestis on viimase 20 aasta kõik valitsused hoidnud teadlikult elektri hinda all ja see on andnud meie ettevõtetele suure konkurentsieelise.

Viimaseil aastail on elektrienergia hind püsinud kolme sendi ringis kilovatt-tunnist. Hinda aitab madala hoida nõukogudeaegsete elektrijaamade peaaegu olematu amortisatsioonikulu ja riigilt tasuta saadav CO₃ kvoot.

Tuleval aastal tõuseks elektri hind ka siis, kui elektrit ei peaks vabaturult ostma, sest Eesti Energia peab hakkama ostma CO₃ kvooti.
See tõstaks Rinki sõnul kilovatt-tunni hinda sendi võrra ka siis, kui vabaturgu ei tuleks.

Praegu ei ole meie piirkonna riikides elektri hinnal olulist vahet. Elektribörsil on keskmine hind 3,3 s/kWh, Soomes on 3,5, Norra rannikul, kus on suured tuulepargid, on elekter 3,1, Lõuna-Rootsis 3,9 ja Kesk-Rootsis 3,5 s/kWh.
Eesti praegu suletud elektriturul on elekter 3,1 s/kwh.

Riiklik andmeladu koondab tarbija andmed

Elektrituru avamiseks moodustatakse Eleringi juurde riiklik andmeladu, milles on iga elektritarbija kohta teada, kui palju ta tarbib elektrit päeval, kui palju öösel; kui palju suvel ja talvel. Elektri tarbimise ajast ja kogusest olenevalt tehakse ka hinnapakkumus (tipptunni ja külma talve elekter on kallim).

Neid andmeid edastab võrguettevõte oma klientidelt saadud elektrinäitude põhjal.
Tulevast aastast on need andmed kättesaadavad kõigile, kes tahavad Eestis elektrit müüa.

Kui kodanik või äriettevõte pöördub elektrimüüjate poole ja küsib, mis hinnaga talle elektrit müütakse, saavad müüjad tarbimist vaadata ja selle põhjal teha pakkumuse. Tarbija saab nende seast valida endale sobivaima ja sõlmida lepingu. Hinnapäringut tehes annab inimene loa vaadata andmelaost oma elektritarbimise andmeid.

Elektriarve ei tähenda elektri hinda

Hind, mida tarbija elektri eest maksab, koosneb kolmest peaaegu võrdse suurusega osast: võrgutasust, riiklikest maksudest ja elektri enda hinnast. Vabaturule allub vaid üks komponent – elektri hind.

Võrguteenuse tasu on konkurentsiameti kontrolli all, kes kontrollib võrguettevõtte hinnataotluse põhjendatust ja määrab kasumimarginaali (praegu 7,8%). Võrguteenus on riiklik monopol ja inimene ei saa valida, kelle elektrivõrku ta tahab kasutada. Ka ei ole Eestis lubatud rajada alternatiivset võrku.
Läänlastele tähendab see Imatra Elektri võrguteenust.

Võrguteenus ja maksude osa on tarbimispõhine, s.t mida vähem elektrit tarbida, seda väiksem on elektriarve.

Maksud on enim kasvatanud elektriarvet

Viimase seitsme aastaga on Eestis võrgutasu ehk elektri vahendamine tarbijale kallinenud 22%. Elektri hind ise on tõusnud 15%, riiklikud maksud (aktsiis ja taastuvenergia) aga lausa 200%.

Praeguseid börsihindu arvestades võib elektriarve tavatarbijal kallineda tuleval aastal viiendiku, kuid ka siis jääb see Euroopa riikide hulgas üheks odavamaks, lubab elektrituru avanemist tutvustav portaal www.avatud2013.ee. Laias laastus tähendab see, et näiteks 15eurone kuuarve kallineb 2,5 eurot.
Rinki sõnul on Eesti Energia erakliendi keskmine kuuarve 26 eurot. See tähendab kolmetoalise linnakorteri keskmist elektritarbimist.
Eesti Energia lubab hakata lepinguid sõlmima septembris. Et leping hakkaks 1. jaanuarist kehtima, tuleks see sõlmida vähemalt 21 päeva varem.

Rinki sõnul peaks lähiajal iga elaniku postkasti jõudma riigi tellitud teavitusmaterjal.

Imatra Elekter valmistub kampaaniaks

“Kavatseme Läänemaal elektrit müüma hakata, nagu teeme seda praegugi,” ütles Imatra Elektri juhatuse liige Märt Jemmer. “Valmistame seda praegu ette.”
Imatra Elekter alustab klientide teavitust suve teisel poolel. Ettevõte pakub samuti mitut võimalust elektrit osta, aga jääb ka üldteenus, kui inimene ei taha või ei oska valida.

“Üldteenus on hea võimalus esialgu vaadata, mis toimub,” ütles Jemmer.

Elektrituru avamine
* 1. jaanuarist 2013 saavad Eesti kõik elektritarbijad valida endale sobiva elektrimüüja ja hinnapaketi. Müüjat saavad valida need, kellel on praegu elektriostuleping.
Tavatarbijal on elektrienergia ostuks esialgu kolm valikuvõimalust: börsihinnast sõltuv pakett, fikseeritud pakett, üldteenus.
* Kui kodutarbija endale elektrimüüjat ei vali, müüb talle elektrit võrgufirma, kelle võrguga on ta ühendatud.
* Elektrituru avanemisel ei saa valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab.
* Turu avamine puudutab vaid üht kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Võrguteenuse tasu ja elektriaktsiisi turu avanemine ei mõjuta.
* Euroopa Liidu elektriturg avanes täiesti 2007, esimestena läksid avatud elektriturule üle Rootsi, Soome, Suurbritannia. Eesti sai liitumisel üleminekuaja 1. jaanuarini 2013.
* Praegu on Eestis viis vabaturul elektrimüügiga tegelevat firmat, kuid uusi pakkujaid võib oodata Soomest.
* Eestile tagab elektri varustuskindluse Elering, kes on teistest turuosalistest sõltumatu ja kuulub energiajulgeoleku tagamiseks Eesti riigile.

Allikas: avatud2013.ee