3

Ministeeriumi ettepanek ajas omavalitsusjuhid ärevusse

Avatar

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Nii Ülle Erman kui ka Jüri Ott näevad tõsist ohumärki ministeeriumis kõneks olnud võimaluses, et ministeerium paneb õpetajate palgaga kaasnevad maksud omavalitsuste õlule. Foto: Katrin Pärnpuu
Nii Ülle Erman kui ka Jüri Ott näevad tõsist ohumärki ministeeriumis kõneks olnud võimaluses, et ministeerium paneb õpetajate palgaga kaasnevad maksud omavalitsuste õlule. Foto: Katrin Pärnpuu

Pühapäeval saatis Läänemaa omavalitsusliit rahandusministeeriumisse pöördumise, milles avaldas oma rahulolematust seoses ettepanekutega jätta haridustöötajate sotsiaalmaks ja töötuskindlustuskulud valdade kanda.

„Lauale on pandud mitmeid võimalikke variante, kuid see, et üks neist on jätta omavalitsuste õlule palgaga kaasnevad maksud, meile tõsine ohumärk,” ütles Läänemaa Omavalitsuste Liidu esimees Ülle Erman.

Oma pöördumises kirjutas omavalitsuste liit, et heast tavast lähtudes pole eetiline teha eelarveaasta keskel olulisi muudatusi, eriti kui need pole omavalitsustega läbi räägitud.

Ettepanekud panevad valdadele üha rohkem kohustusi, kuid see, kust peaksid vallad leidma selleks raha, on jäetud lahtiseks.

„Seni on õpetajate palgad koos maksudega tulnud riigieelarvest, seega, kui tahetakse seda süsteemi muuta, paneb seadusandlus asjad paika: kui valdadele pannakse uus kohustus, tuleb see hüvitada riigieelarvest,” ütles Hanila vallavanem Arno Peksar.

Omavalitsused satuksid täbarasse seisu

Kui toetusfondi prioriteedid muutuksid ja õpetajate palk selle tõttu tõuseks, jääksid vallad väga halba seisu. Sissetulekute samaks jäädes tekiksid nii mõnelgi vallal probleemid.

Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul tooksid selletaolised muudatused kaasa, et valdadel jääksid lihtsalt maksud maksmata. „Sellised eelnõu mõtted on klähvimine, aga reaalses maailmas ja seaduslikus mõttes ei ole see normaalne,” ütles Peksar.

„Kust me võtaksime selle raha? Peaksime hakkama kellegi palku vähendama või siis midagi kinni panema,” ütles Kullamaa vallavanem Jüri Ott.
Oti sõnul on ennekuulmatu, kui palgakulu alla ei arvestataks enam sellega kaasnevaid makse. „Ma ei oska sellist rumalat mõtet isegi kommenteerida,” lisas ta.

Oma pöördumises nendib omavalitsuste liit, et kuigi õpetajate palgad on aktuaalne ja oluline teema, ei tohi muudatused tekitada uusi suuri probleeme.

„Mis hinnaga tõuseks õpetajate palk? Tõus tuleks millegi muu arvel. Kui valdade sissetulekuid suurendatakse, siis ei oleks see probleem, kuid sellest ei ole keegi rääkinud,” ütles Ülle Erman.
„Näiteks Taebla vallas tähendaks sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuskulude maksmine eelarvest umbes 100 000 eurot aastas,” ütles Erman.

Haridusministeerium näib olevat segaduses

Jüri Oti sõnul jookseb haridusministeerium praegu sihitult siia–sinna ja Kullamaa vald ei ole seniste juttude põhjal hakanud veel analüüse tegema.

„Pakutakse igasuguseid variante, et ajada rahvast segadusse. Juba see, et säärane mõte on välja käidud, on skandaal ja näitab, et ministeerium on segaduses,” arutles Ott.
Tema arvates on idee totrus ka põhjuseks, miks esialgne mõte käidi välja ainult kabinetivaikuses. „Ma ei tahaks uskuda, et ministeerium on selle kohta mingisuguse paberi teinud,” ütles ta.

Arno Peksari sõnul on elementaarne, et maksud käivad palga juurde. „See on väga hapu variant, mis on õhku paisatud, aga ega seda ole julgenud keegi suure kella külge panna, käivad ainult sahinad. Olgem ausad, kui selline asi läbi läheks, siis oleks jama majas,” ütles Peksar.

Haridus– ja teadusministeeriumi avalikkussuhete konsultandi Asso Ladva sõnul on selle üle, kas töötasuks makstav riigitoetus peab sisaldama makse, omavalitsuste esindajatega põgusalt arutatud.
„Süvitsi pole seda teemat lahatud,” ütles Ladva.

Muudatused võivad tulla tuleval aastal

Eesti Linnade Liidu tegevdirektori Jüri Võigemasti arvates oli eelnõu variant, et vallad peaksid oma kulude ja kirjadega maksma haridustöötajate sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse kulud, ootamatu.

„Kunagi varem ei ole keegi maksukulude katmist kahtluse alla pannud. Mõistetavalt tekkis meil mure, miks küsimus üldse sellisel kujul püstitati ja kuidas peaksid vallad tegutsema, kui kolmandik kuludest jääb katteta,” ütles Võigemast.
Tema sõnul pole eelnõu 2012. aasta kontekstis enam aktuaalne, kuid tõik, et ministeeriumi mõtted üldse selles suunas liiguvad, on ohumärk omaette.

„Üsna tõenäoliselt avatakse kevadel või suve algul põhikooli– ja gümnaasiumiseadus paranduste tegemiseks.
Väga palju sõltub edasises sellest, millised muudatused tehakse ja kui suures ulatuses puudutavad need kohalike omavalitsuste haridusraha,” ütles Võigemast.

Asso Ladva sõnul on tõsisemad läbirääkimised järgmise aasta toetusfondi määruse üle alles algusjärgus.

Eveliis Eek

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
see on
see on

laari nn.sokiteraapia jätk, et külvivolinikud valitsuses ja ministeeriumis oma nuumaprogrammi saaks täita

Tont.
Tont.

Eestlased on seepärast haruldane liik,et valib oma kupjad jälle tagasi. Ükskõik,mis käsud ministeeriumitest ka tulevad- ikka valitakse re+irl. Loll pea pidi ihu nuhtlus olema…

bv
bv

Muudatuse sõnum – hakake koondama ja sulgema. Haridustöötajad saavad suurema palga(loodetavalt) ja ministeerium saab reformi.

wpDiscuz