Kolmapäeval Roostal algav keskkonnaseminar toob kokku Põhjamaade ja Balti riikide looduskaitsetöötajad arutama looduskaitsealade omavahelise parema sidumise üle.
Euroopa Komisjonis kasutusele võetud mõiste “Roheline taristu” eesmärk on rohealade ja –rajatiste süsteem, mis eelkõige võimaldaks liikidel rännata ja kohaneda kliima muutustega. Euroopa Liit töötab praegu seda strateegiat välja, selgitas Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni spetsialist Nele Sõber.
Praegu on Euroopa Komisjoni vastav ekspertkomisjon rohelist taristut määratlenud kui strateegiliselt planeeritud võrgustikku, mis koosneb loodus- ja haljasaladest, maastikulistest elementidest kui ka tehislikest ökosüsteemidest ning roherajatistest, mis hõlmab metsad, rohumaad, märgalad, jõed, rannikuala, pargid, ökoduktid, tehismärgalad jne.
Rohelise taristu struktuurielemendid on tuumalad, koridorid, puhveralad ja „rohelised“ rajatised. Näiteks võib tuua vajaduse säilitada rändlindudele harjumuspärased peatuspaigad kogu rändeteekonna ulatuses või tunnelid, mis rajatakse konnadele maanteede alt läbi.
Kuna strateegia on alles väljatöötamisel, aga peaks tänavu saama vastu võetud, on Euroopa Komisjoni selgitused rohetaristu kohta oodatud ja seminarilt seda ka saab, lubas Sõber.
“Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tšehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit,“ ütles Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti sektsiooni president Kaja Lotman.
Lisaks ettekannetele on kavas ka töötoad.
Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic) regiooni eestistujamaa, selgitas Nele Sõber.
See tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti piirkonnas kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele.
Ka rohelise taristu teemaline avaseminar „Protected areas as part of green infrastructure“ on seoses eestistumisstaatusega.
Seminariga tähistatakse ka Eerik Kumari sünniaastapäeva, kes oleks tänavu saanud 100-aastaseks. Eerik Kumari oli Eesti looduskaistesüsteemi loojaid peale II maailmasõda ja osales aktiivselt rahvusvahelises looduskaitsetöös.
EUROPARC ehk Euroopa kaitsealade ühendus loodi 1973. aastal. Sellesse kuulub 400 liiget 36 riigist. Euroopa kaitsealade ühendus edendab kaitsealade planeerimist ja korraldust, aitab kaasa uute kaitsealade tekkele, tõstab arusaama ja teadlikkust kaitsealadest kui loodusväärtuste säilitajatest ja mõjutab EL poliitikat ning erinevaid struktuurifonde.
Ürituse täpsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel.
