Lääne maavalitsus soovib, et kooskõlastusringile läinud üle-riigilises planeeringus Eesti 2030+ oleks Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteeliini taastamine selgelt kirjas.
Planeeringus on Haapsalu raudtee küll sees, aga umbmäärasemas sõnastuses: võimalus tuleb jätta Tallinna–Haapsalu (–Rohuküla) liini taastamiseks, sellega seoses vältida oleva raudteetammi hävitamist, raudteemaa kruntimist või püsivat kasutamist otstarbeks, mis takistaks selle hilisemat kasutamist raudteeliikluse tarbeks.
“Meie tegime ettepaneku, et sõnastus oleks kategoorilisem,” selgitas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu.
Maavalitsus tegi ettepaneku, et raudtee taastamine oleks ka planeeringu tegevuskavas sees.
Uus planeering toetab läänlaste püüdlusi
Peaaegu kaks aastat tehtud planeeringu Eesti 2030+ eelnõu ja tegevuskava on saadetud kooskõlastamiseks ministeeriumidele, maavalitsustele ja Maaomavalitsuste Liidule.
Planeering seab ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, transpordiühenduste ja üleriigiliste taristute arengu suunamiseks.
“Selle dokumendi suur väärtus on, et peamine arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas paigas,” ütles Mäesalu. Planeering räägib hajalinnastunud ruumist, mis tähendab, et linnad, eeslinnad ja külad on seotud kompaktseks tervikuks. See aga eeldab igatepidi head ühendust. Läänemaa seisukohast on tähtis, et planeering võrdsustab ja peab väärtuslikuks mitmesuguseid elamisviise, ütles Mäesalu. Võrdselt hea peab olema elada nii linnas kui ka maal. Sellest tulenevalt pannakse suurt rõhku transporditaristule, eesmärk on luua head ja mugavad liikumisvõimalused toimepiirkondade vahel. “Läänlaste vajadus on kiiresti ja mugavalt liikuda eelkõige Tallinna suunal,” ütles Mäesalu. “Sestap taotlemegi raudtee taastamist.”
Raudtee taastamine Rohukülani annab kiire mugava liikumisvõimaluse ka hiidlastele ja nende külalistele.
Aegruumilise vahemaa poolest on Lääne-Eesti Tallinna ja Euroopaga palju halvemini ühendatud kui piirkonnad, kus on raudteeühendus. Aegruumi arvestuses tähendab üks minut rongis kaht minutit sõitu bussis. Erinevus tekib sõiduaja kvaliteedist: kiirus, turvalisus, võimalus rongis töötada jne.
Neljast arenguteest jäi peale parim
Planeeringu koostamisel oli käigus neli versiooni. Üks neist võttis aluseks, et Eesti areneb Suur-Tallinna poole. Teine versioon arvestas kahe suurema tõmbekeskuse – Tallinna ja Tartuga. Kolmas lähtus neljast suuremast keskusest: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Jõhvi.
“Mul on hea meel, et peale jäi neljas versioon, mille kohaselt peab kogu Eestis olema hea elada,” ütles Mäesalu.
Raudteeta Läänemaa on Eestis vaeslapse osas
Riisipere–Haapsalu–Rohuküla raudteelõigu taastamist toetas ka Läänemaa omavalitsuste päev, kuhu kuulub kolm esindajat igast omavalitsusest.
Raudtee taastamisest omavalitsuste päeval kõnelnud riigikogu liikme Neeme Suure sõnul on läänlaste suurim konkurent Lelle–Pärnu raudteelõik. Selle saatus oleneb omakorda Rail Baltica saatusest.
“Kui Rail Balticat enne 2020. aastat ei ehitata, siis mida selle asemel ehitatakse?” jättis Suur õhku küsimuse.
Suur toonitas, et Eestis ei sõida mitte ükski ühissõiduk riigi dotatsioonita. Läänlased on aga ühistranspordi subsiidiumide poolest ühe inimese kohta viimaste seas Eestis.
Suure sõnul on rahalise tasuvuse kõrval niisama tähtis sotsiaalmajanduslik tasuvus.
“Mäo ristmiku ehitamine maksis oluliselt rohkem, kui oleks vaja raha Haapsalu raudtee taastamiseks,” võrdles Suur. See ristmik ehitati ennekõike sotsiaalmajanduslikku kasu – praegusel juhul turvalisust – silmas pidades.
Haapsalu raudtee taastamise sotsiaalmajanduslik kasu on vähem reostust, ummikuid ja liiklusõnnetusi, väljaränne pidurdub, Lääne-Eesti SKT kasvab, riigi väliskaubanduse bilanss paraneb, sest elektriraudtee ei kasuta importkütust jne.
“Haapsalu–Riisipere raudtee taastamine ei ole näitajailt halvem, kui oli Türi–Viljandi lõigu remont,” ütles Suur. “Ometi kulutati Türi–Viljandi lõigule suurema kärata 350 miljonit krooni.”
Vt planeeringu Eesti 2030+ kohta lähemalt aadressil eesti2030.wordpress.com.
Ehitame aga jah jälle rahva rahaga üles ja siis müüme ühe euroga mõnele helge ajuga ärikale maha! Küll meil on aga raha palju ,,,, vaadake parem missugused linna tänavad välja näevad! Tehke parem mõni korralik kõnnitee juurde jne..
Vaatan siin ka, et raha hakkab otsa saama…vaja kestad taarapunkti viia.
Mõtlen ju majanduslikult???
Kommentaare lugedes on märgata ,et eestimaa kodanikel on majanduslik mõtlemine olemas-paraku ei saa seda päriselt poliitikute kohta öelda.Vana tõde,et seisukoht sõltub istekohast.
Ole hea, anna vihje, kus neid kommentaare lugeda saab….
Haapsalu rongil puudub tõiseltvõetav majanduslik sisu kui isegi Tallinna linnas oleks Lasnamäe trammiliin mittemajanduslik ja peab olema subsideeritud. Millist tõuget annaks rong Läänemaale, Haapsalule? Milliseid tööstusi see sii tooks? Ei oska välja mõlda ühtegi. Milliseid kaupu veetaks- vanasti oli peamine kivisüsi ja teiseks puit Tallinna. Milliseid ettevõtteid aitaks? Kas turiste tooks rongiga? See pole tõsiseltvõetav. On ilmne, et tegemist on mõndade isikute enesereklaami, eneseõigustuse üritusega. Mõistlik oleks Läänemaal tegeleda aruteludega kuidas Tallinnast rohkem suvitajaid ranniku äärde saada, kuidas koondada ääreasulatest Martnast, Kirblast, Nõvalt jne elujõulistesse asulatesse (Taebla, Palivere, Oru), kus on ettevõtted, kes enda töölisi igapäevaselt neist väikeasulatest mitmekaupa bussiga… Loe rohkem »
1)”kuidas Tallinnast rohkem suvitajaid ranniku äärde saada”, aga raudtee on ju kiireim ja parim liikumisviis, parim lahendus sellele probleemile!!! Ei saa aru miks meie inimeste ajud on RE poolt ära pestud, et AS Eesti Vabariik on ju ainuvõimalik ärifirma. Miks see nii on? 2) “kus ca 30% personalist üle 45 aastased, probleemide ees” Oleks juba noortel aeg harjuda elama koos vanemate inimestega.Mitte keegi ei jää igavesti nooreks. selleks ajaks kui mina peaks pensionile jääma on pensioniiga tõstetud juba 70-le aastale. Nagu te kõik olete näinud käib pensioni ea tõstmine nipsti ja ilma igasuguse aruteluta. Olen kahe käega raudtee ehitamise eest,… Loe rohkem »
probleemid lahendab eriti suure risti värava ehitus.
Minule ei ole vaja riigi poolt autot kinkida. Mina olen oma sõpradele juba reserveerinud ühe vaguni Sankt-Peterburi sõiduks 2032.aasta kevadel. Ma tahan oma 70-ndat sünnipäeval veerevail rööpail lustida. Aitäh!
Ka mina arvan,et see rongiliikluse eietamine on ära tüüdanud.Kus te suured taastajad ennem olite,kui te raudtee maha parseldasite,miks te siis tulevikule ei möelnud,oleks saanud ju parandada,aga siis oli kõigil suu vett täis.See raudtee jama on hiljaks jäänud ja söitjaid te ka ei leia enam.Tehke Lossiparki väike raudtee,saate teie Linnaiasad seal löbusöitu teha ja linarahvas ka.Teil seal probleeme väikeste asjade korda saamisega,mis siis veel selliste ufoplaanidega saab?Jääge ikka maapeale ja mõistuse piiridesse.
pigem on karta pankade, poodide,koolide jne lahkumist läänemaalt-ilma naljata praegu toimub see mujal läänemaal,aga kes ütleb,et5- 10-20 aasta pärast pole
järg ka keskuse käes.
Tallinnas tööl käimine,aga sellele ju raudtee suunatud oleks, on pikemas perspektiivis ikkagi piirkonda välja suretav nähtus.
paarkümmend tonni euroabi makarone saab ka läänemaale autoga toimetada ja ülejäänud liiklus hakkab toimuma meritsi, puulaevadega, selle raudtee ehituse raha eest saab ehitada terve puulaevastiku, kümned tuhanded uued töökohad laevaehituses, sadamate teeninduses ja laevade ekspluatatsioonis, mere-ja äärealade õitseng, meritsi kaubavahetuse ja reisijateveo järsk kasv ning 5 maailma rikkama riigi hulka jõudmine.kiirus pole peamine, vaid teadmine, et tasa sõuad- kaugele jõuad
toetan sm. silde ettepanekut anda igale eesti elanikule riigipoolt tasuta auto. me ei vaja soomusronge ega igatse taga vene tsaari nostalgiat. kui kunagi peaks tekkima vajadus sellise raudtee ehitamiseks, küll siis vene tsaar või saksa keiser selle ka ehitavad
Mina tahan 4 realist Rohuküla-Riisipere maanteed. 2030.a. on elanikke Läänemaal nii vähe, et selle raha eest saaks igale elanikule ka riigipoolt tasuta auto anda.
ehitage kitsarööpaline-700mm,tuleb veel odavam