3. märts: Õiglus jalule

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Riisipere–Rohuküla raudteest rääkimine võib tunduda anakronism või anekdoot, ebareaalne unistus igatahes. Ometi on see küsimus visalt päevakorral ja mida aeg edasi, seda raskem on oponentidel-rahajagajail sellele plaanile vastu vaielda.

Miks remonditi Türi–Viljandi lõik, pealegi kallimalt, kui oleks olnud Haapsalu raudtee taastamine? Viljandlaste tõmbekeskus on ju rohkem Tartu kui Tallinna poole. Läänlaste ja hiidlaste puhul ei ole kahtlust, kuspool on tõmbekeskus.

Kui arvata, et odavam oleks rajada korralik maantee Tallinna, siis on see poolik ja lühinägelik lahendus. Haapsalust võib küll kiiresti Tallinna saada, aga mis seal edasi juhtub, on teine asi. Mida parem maanteeühendus, seda rohkem autosid ja seda rohkem on vaja uusi laiemaid ristmikke ja parklaid. Lõppu sellel ei ole.

Argument, et Rohuküla–Riisipere raudtee ei tasu ennast ära, ei pea samuti vett. Kogu ühistransport liigub riigidotatsiooni najal. Riigidotatsiooni poolest ühe inimese kohta on aga läänlased päris tagumised. Kui arvestada sotsiaalmajanduslikku kasu, on Haapsalu raudtee täiesti tasuv projekt.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments