Eile, 26. jaanuaril korraldas Lääne maavalitsus siseministeeriumis projekti “Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine Läänemaa näitel” viimase infoseminari.
2010. aasta sügisel käivitus Lääne maavalitsuse eestvedamisel projekt, mille eesmärk on luua Läänemaa näitel riigiasutuste ühise töö- ja teeninduskeskkonna mudel. Mudeli rakendamine võimaldab osutada riiklikke teenuseid klientide vajadustest lähtudes, samas on eesmärgiks vähendada teenuseosutamise kulu ning soodustada sellega teenuste säilitamist regionaalsel ja maakondlikul tasandil.
Seminari avasõnad ütles regionaalminister Siim Kiisler, kes rõhutas, et riigiasutuste omavaheline koostöö peab muutuma paremaks, seda nii teenuste pakkumise kui ka asutuste majandamise osas. “Sellega hoiame kokku raha, aga mis veel olulisem – kliendid saavad riigilt paremat teenust. Samas ei tähenda selle analüüsi valmimine, et alustame betooni valamisega ja uute majade ehitamisega – see areng peab olema pigem evolutsioon kui revolutsioon. Tuleb lähtuda tänastest olukorrast ja asutuste võimalustest ning samm-sammult edasi minna,” sõnas regionaalminister.
Infoseminaril rääkis riigimaja mudeli rakendamise võimalustest projekti nõukogus rahandusministeeriumi esindanud maksu- ja tolliameti juht Marek Helm.
Projekti tulemusi OÜ Advisio tehtud uuringu lõpparuande põhjal tutvustas riigimaja projekti juhtivekspert Margus Kreinin. Uuringuga kirjeldati teenusprotsesse Lääne maakonnas 19 riigiasutuse baasil, kokku 72 teenust. Uuringus näidati ühises teenuskeskkonnas tegutsemise tasuvust seoses halduskuludega ja tööjõukasutusega. Teenuskeskkonna võimaliku koordineerijana pakkusid uuringu tegijad välja maavalitsust.
Ettekandega “Regionaalvaade – kuidas korraldada teenuseid nii, et letiteenused maakondadest ära ei kaoks?” esines Raivo Piiritalo majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, riigi infosüsteemi ameti esindaja Mihkel Tikk rääkis riigiportaalist kui ametniku abilisest.
Ettekannetest jäi kõlama, et kuna kohtadel jätkuvad otsekontaktid klientidega suhtlemisel ka tulevikus, siis on otstarbekas ametite ja ministeeriumide vahel jätkata koostööd eesmärgiga teha teenuste kättesaadavus kohtadel kliendile mugavamaks nii ajakulu kui ka asjaajamise lihtsuse mõttes kliendi poolt vaadatuna, samuti täpsustada asutuste võimalikud ühisosad ühe või teise teenuse osutamisel ja leppida kokku koos tegutsemises maakonna tasandil, arvestades sealhulgas ka majanduslikku otstarbekust.
Projekti “Kohalike riigiasutuste ühise büroo- ja teeninduskeskkonna mudeli loomine Läänemaa näitel” rahastas Tarkade Otsuste Fond.
Riigimaja projektist saab lugeda ka siit.
Kristi Erkmann,
Lääne maavalitsus
See on asukoha ja oma funktsionaaluse tõttu parim variant riigimajaks. Seda loomulikult juhul kui see remonditaks ja kui seda riigimaja üldse vaja oleks.
kogu projekti mõte on ikkagi kuidas neid Euroopa sotsiaalfondi rahasid kätte saada.
Ma arvan, et teenindusmajja mahuksid nad kõik kenasti ära.
hmm, teenuste kättesaadavuse teema on Eestis väga suur probleem. Küll aga on tavakodanikul raske mõista, et tants käib selle sildi all just riigimaja ümber, kui teenuste kättesaadavusest peaks rääkima laiemas, regionaalpoliitilises võtmes. Ja teenuste kättesaadavuse parandamine ei ole see, et koondame Haapsalus asetsevad riigiasutused ühe katuse alla (kuulge, kas on kellelgi väga sageli vaja kümnesse riigiametisse korraga sisse astuda?). Teenuste kättesaadavuse parandamine tähendaks minu arvates ikka seda, kuidas maainimesed võimalikult odavalt ja suurema vaevata oma asjad aetud saaks, et nad saaks osta süüa ja ravimeid kodukohast, et kui nende maja põlema läheb, siis ei saabu päästekomado teisest maakonna nurgast konte… Loe rohkem »