Murest Haapsalu Tagalahe seisundi pärast pöördusid Haapsalu linnapea ja Noarootsi vallavanem majandus– ja keskkonnaministri poole, et Tagalahe süvendamine saaks raha tuleva aasta riigieelarvest.
Linnapea Urmas Sukles ja vallavanem Annika Kapp paluvad sellele pöördumisele regionaalministri toetust.
Haapsalu, Noarootsi ja Rannarootsi muuseum taotlesid mullu Tagalahe süvendamiseks keskkonnainvesteeringute keskuselt 568 000 eurot, aga ei saanud. Nüüd soovivad nad, et see summa lülitataks 2013. aasta riigieelarvesse.
Kaitsealal peab olema turvaline laevaliiklus
Haapsalu laht on riigimeri, madal ja kinnikasvav, sadamate sissesõiduteed on setteid täis. Erasadamad on oma alal puhastustöid teinud, kuid Tagalahe faarvaater on puhastamata. Seetõttu ei ole ka nende investeeringud andnud kuigi head tulemust. Üha enam jäävad alused põhja kinni ja võõrastel on raske Tagalahel navigeerida, seisab pöördumises.
Süvendamine muudab laevaliikluse ohutumaks, kuid soodustab ka värske vee sissevoolu, mis aeglustab kaugemate lahesoppide kinnikasvamist.
Turvaline laevaliiklus on vajalik sellepärastki, et 2/3 Tagalahest on Silma looduskaitseala. Kaitseala ohustavad laevaõnnetustega kaasneda võivad reostused jm ohud.
Pooleldi tehtud töödest ei ole lahele abi
Omavalitsused on koos eraettevõtjatega kulutanud Tagalahe süvendamiseks juba hulga raha. Haapsalu on valmistanud ette projekti, et süvendada ja puhastada Haapsalu Tagalaht — riigimeri! —, tagada seal turvaline laevaliiklus ja parem keskkonnaseisund, puhastada faarvaater Rannarootsi muuseumi sadamani. „Oleks väga kahju, kui Haapsalu ja Noarootsi panus ning tehtud investeeringud meie ühise mere kordategemisse läheks vett vedama,” seisab pöördumises.
Linnakeskkonna osakonna juhataja Krista Vilta sõnul juhib pöördumine ministrite tähelepanu asjaolule, et tegemist on riigi veekoguga ja riik võiks omavalitsuste ning eraettevõtete jõupingutusi toetada.
„Linn ja vald on kulutanud koos eraettevõtjatega palju raha ja loogiline on, et riik jätkab,” ütles Sukles. „Omavalitsustel raha ei ole ja oleks kahju, kui projekt aegub.”
Tagalahe seisukorra parandamiseks tehtud investeeringud
• Haapsalu linnavalitsus, 2008–2010 keskkonnamõjude hindamine, geoloogilised uuringud, mõõdistused, tehniline projekt süvenduseks — 42 015 eurot (sellest kaeti 20 551 eurot EASi väikesadamate toetamise programmist).
• Morobell OÜ, Westmeri sadam, 2010–2011 puhastustöö ja kaadamine, 780 000 kr (EASi väikesadamate toetamise programm).
• Evore AS, Grand Holmi sadam, 2010 puhastustöö, 200 000 kr (Evore AS).
• Noarootsi vallavalitsus, 2009–2010, Österby sadamaala korrastamine, 284 537 kr (sellest Leaderi programm 227 626 kr).
• Noarootsi vald, Österby sadama rekonstrueerimine 2010–2011 (I etapp), 239 208 eurot (sellest EKF 190 372 eurot).
Süvenduseks on olemas:
• Keskkonnamõju hindamine Haapsalu faarvaatri puhastustööde kohta.
• Eksperdihinnang Österbyni ulatuva laevatee puhastustööde kohta.
• Tagalahe väikesadamatesse sissesõidutee süvendusprojekt.
• Österby sadama rekonstrueerimise ja meretee puhastamise projektdokumentatsioon.
• Haapsalu Tagalahe vee erikasutusluba kuni 19.04.2015 ja Österby suuna vee erikasutusluba kuni 24.05.2016.
Kalameeste hääled Suklesele!
paadisadam, ära kaotatud promenadi sadama asemel tuleb teha Väiksesse Viiki või kaluri poolsesse otsa silla taha,(raudsepa aia taha) siis on kalameestel mõtet rõõmustada ja hakkab ka paate siginema.mis kuradi mõte on raha vette ja betooni valada üle tagalahe noarootsi(nagu neil suur plaan on), kes seal oma paati hoiaks peale paari pealinna rikkuri. tuleta meelde palju paate oli paralepa ja promenaai sadamas. ja üldse võiks see olla väheke suurem ja avalikum arutelu, mitte ei piirduks jahisadamate huviga ainult
Kuldne idee kuid kardan, et riiki väga ei koti.
Maapind Läänemaal tõuseb ja nii- ehk naa kasvab ükskord Tagalaht kinni. Ärimehed võiks kaaluda jahisadamate Rohukülasse viimist.
Ega siis see ei kasva praegu kinni maapinni tõusmise tõttu, vaid vähese veevahetuse tõttu toimuvate protsesside tõttu. Kui inimtekke tõttu on sinna kunagi jõudnud liiga palju toitaineid, siis inimtekkeline peaks olema ka veevahetuse parandamine. Keegi ei lähe ju sinna tagumisse otsa, Saunjasse kaevama.
See on kindlasti parem rahapaigutus kui paarisaja OKUPANDI Afganistanis hoidmine ning neile pärast eluaeg sanditoetust maksta…..
haisev lomp tuleb hoopis pinnast täis ajada, otsige parem õpetajatele palgaraha ja pidage linnasaun töös.jõgesid pole vaja ümber pöörata
Lauri toob kohvriga linnast selle kohale.
Jääb ainult edu soovida,sest 4-5 aasta pärast võib juba hilja olla.
See töö oleks ülimalt vajalik ja on tunne,et selline mees nagu Sukles selle raha ka saa.Edu!