2

Carl Ridderstedt: probleemide põhjused Matsalu mõisas ja mõisa tulevikuplaanid

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Hooneid ohustavad puud ja põõsad on nüüd eemaldatud.

 

Vastukaja Lääne Elus 29. novembril ilmunud Kaie Ilvese artiklile “Lihula hädas Matsalu laguneva mõisaga”.

 

Lähiajalugu

Nõukogude aja alguses kasutati Matsalu mõisahoonet lehmalaudana ja koolimajana. Kui nõukogude ajajärk hakkas lõpule jõudma, siis otsustati, et Matsalu mõis taastatakse ja renoveeritakse eesmärgiga paigutada sinna Matsalu looduskaitseala peakontor. Ent nõukogude võimu lõppemisega kadus ka rahastus ning renoveerimistööd jäid lõpetamata. Uue poliitilise ja majandusliku süsteemiga tuli erastamine ning Matsalu mõis müüdi Lihula valla poolt oksjonil läbi OÜ Flatera maha ühele Tallinna advokaadile.

Samal ajal mõistis grupp Rootsi investoreid, et Eestis on  turismi arendamiseks avanemas suured võimalused tänu siinse looduse ilule ning väga madalale hinnatasemele võrreldes Rootsiga ja teiste põhjamaadega. Otsustasime asutada Eestis ettevõtte Inter-Continental Enterprises Eesti AS ning investeerida võtmetähtsusega varadesse turismindusega seotud tegevuste elluviimiseks. Aastal 1997 ostis firma mitu hoonet Matsalu looduskaitsealal, sealhulgas Matsalu mõisakompleksi eesmärgiga erastada maad kõikide hoonete juurde. Seejärel plaanisime soetatud kinnisvara abil teostada turismiarendusega seotud tegevusi. Meie eesmärk oli meelitada Eestisse külastajaid Rootsist, teistest põhjamaadest, Saksamaalt ja USAst.

 

Plaanid Matsalu mõisakompleksiga

Meie äriplaan Matsalus oli kolmeosaline: 1) turismialased tegevused; 2) ökoloogiliste toiduainete tootmine ja müük kaubamärgi all Matsalu Manor House (e. k Matsalu mõis) ; 3) kohapealne energia-tootmine mõisahoone ja seda ümbritsevate hoonete kütmiseks puidugraanulitega. Puidugraanulid oleksid olnud toodetud vastavalt patenteeritud Rootsi tehnoloogiale. Seda tehnoloogiat kasutavaid seadmeid oleks toodetud Eestis pärast nende jätkusuutlikkuse tõestamist Matsalus. Ettevõtte nägemus oli, et need kolm tegevusharu toetaksid üksteist ja looksid vastastikku väärtust läbi sünergia. Iga tegevusharu oleks tegutsenud eraldi juhtimise all, kokku oleksid need koondunud ettevõtte Inter-Continental Enterprises Eesti AS katuse alla.

 

Meie esimesed tegevused Matsalus

Pärast mõisakompleksi juurde kuuluvate maade kvaliteedi hindamist 1997. aastal Eesti Aiandusliidu poolt ja nendepoolseid soovitusi investeeris ettevõte 60 000 Eesti krooni maade raadamiseks ja maaparanduseks Lihula Maaparandus OÜ poolt. Aastatel 1998-2002 istutasime ligi 10 000 mustsõstrapõõsast meie maadele Matsalu külas. Investeerisime selleks üle 200 000 krooni. Umbes 7000 põõsast on tänaseni vastu pidanud ning kannavad marju. Marjad, moosid ja mahl turustati Rootsis Matsalu Manor House kaubamärgi all.

Aastal 2000, otsides võimalusi pakkuda Matsalus jahiturismi- ja muid turismialaseid tegevusi, samuti et arendada puidugraanulite tootmist, püüdis meie ettevõte koostöös ühe suure Eestis tuntud kinnisvarafirmaga osta 120 hektarit metsa Lihula vallas väljaspool looduskaitseala. Olime enampakkumisel edukad. See oli mahukas investeering.

Aastal 1998 investeerisime 75 000 Rootsi krooni, et asendada kolmandik nõukogudeaegsetest kehva kvaliteediga katusekividest mõisahoone katusel.

Matsalu mõisa keskmeks pidi saama ökoturism. Turismitegevuste hulka Matsalu mõisas pidi plaani järgi kuuluma 18.-19. sajandi stiilis 45-60 toaga hotelli pidamine, eesti ja rahvusvahelise köögiga kohalikku toorainet kasutav suurepärane restoran, mitmesugused aktiivse puhkuse tegevused nagu ratsutamine, loodusmatkade korraldamine, linnuvaatlusekskursioonid ja loengud koostöös Matsalu looduskaitselaga, kontserdid, jahipidamine ja teised tegevused. Eriti kasulik on ratsutamisvõimaluste pakkumine Rootsi klientidele, kuna selle spordi harrastamine on seal oma populaarsuse tõttu kallis.

 

Matsalu mõisa varajane ajalugu

Rootsi investori jaoks, kelle sooviks on pakkuda puhkuseveetmise võimalusi Eestis ja müüa Eestist pärinevaid toiduaineid Rootsi klientidele, on Matsalu mõisa ajalugu huvipakkuv ja olulise tähtsusega.
Mõis, olles kuulunud 1573. aastal Rootsi kuningale Johan III-le ja 1608. aastal kuningale Karl IX, sattus seejärel Rootsi aadlisuguvõsa Tottide omandisse, kuid peagi konfiskeeriti see neilt Rootsi krooni poolt.

Matsalu mõis jäi ilmselt rootslaste omandisse vähemalt kuni 1782. aastani. Juhan Maiste järgi sattus mõis 1790. aastal M. G. von Stackelbergi kätte ning tema lasi maha lõhkuda vana puust mõisahoone (ilmselt ei olnud neil päevil muinsuskaitseametit) ning asemele ehitada praeguse paekivist hoone, mida hiljem laiendati. Kuni maareformini 1919. aastal kuulus mõis saksa aadlisuguvõsale von Hoynigen-Huenele, kes tegeles seal edukalt põllumajanduse ja muuga, omades mitu tuhat hektarit maad.

On ütlematagi selge, et Matsalu mõisa selline ajalooline taust on väga abistav ja kasulik meelitamaks Rootsi turiste tulema Matsalusse ja seal raha kulutama. Samuti on see kasulik kõrge kvaliteediga ökoloogiliste toiduainete turundamiseks Rootsis kaubamärgi Matsalu Manor House all.

 

Maa erastamine: probleemid

1997. aastal taotles meie firma Lihula vallavalitsuselt lähtuvalt maareformi seadusest 50 hektari maa erastamist meile kuuluvate põllumajanduslike hoonete juurde. Maa oli vajalik turismiga seotud tegevuste – nagu näiteks ratsutamine – elluviimiseks ja ökoloogiliste toiduainete tootmise arendamiseks.

Lihula vallavalitsus keeldus tunnistamast meie õigusi maa erastamisele ja selle asemel müüs maad, mida meie vajasime, hoopis kohalikele talunikele. Olime sunnitud kohaliku omavalitsuse kohtusse kaebama ja asi läks välja riigikohtuni, kes teatas, et Lihula vallavalitsuse otsus jätta rahuldamata meie soov ja õigus maad erastada oli ebaseaduslik. Tegime seejärel kohtule uue hagi tunnistamaks maade müük ebaseaduslikuks. See kohtuasi jõudis samuti riigikohtuni, kus me kaotasime.

 

Vaidlused suure kinnisvarafirmaga

Vahepeal aga ajas kinnisvarafirma, kes pidi meid aitama artiklis eespool mainitud metsa ostmises, halvasti tehingutega seotud asju, üritas meiega lepingut lõpetada ja nõuda meie käest trahvi rohkem kui kaks miljonit Eesti krooni. Nende salakaval plaan näis olevat võtta Matsalu mõis meie käest üle. 2003. aastal tuli ette teatamata kohtutäitur  ja arestis kinnisvarafirma nimel kõik meie hooned ning valmistus neid panema täidesaatvale oksjonile. Saime kohtu ettekirjutuse, võitlesime arestimise eest riigikohtuni välja ning võitsime.

Kinnisvarafirma kaebas meid seejärel kahjutasunõudeks Tallinnas kohtusse. Meie kaebasime nad kohtusse Haapsalus. See uus kohtuasi jõudis samuti riigikohtuni välja ja meie ettevõte võitis selle 2010. aastal.

Ütlematagi on selge, et me ei olnud kohtuasjade käimise ajal kuigi innukad maad erastama ja turismiarendustegevustesse investeeringuid tegema.

Nüüdseks oleme kaevanud nimetatud kinnisvarafirma kahjutasu nõudmiseks kohtusse.

 

Hilisemad tegevused mustsõstraistanduses

2008. aastal sai Inter-Continental Enterprises Eesti ASi eksperthinnangu Imre Kukelt Eesti Aiandusliidust selles osas, kuidas jätkata meie istanduse hooldamist Matsalus. Tema soovitusi rakendades tegime järgmist: koostöös kohalike talunikega hankisime 340 tonni hobuse- ja lehmasõnnikut ning laotasime selle laiali ja kündsime maasse ümber meie 7000 põõsa, tõstes sellega pinnase tasandit taimede ümbert 10-15 cm. See oli kulukas ettevõtmine, kuid parandas oluliselt marjapõõsaste kasvu ja saagikust ning juba järgmisel aastal suutsime eksportida marju, mahla ja moosi, mis olid toodetud meie marjadest Matsalus ja Meelvas ning müüa meie tooteid Rootsis peentele restoranidele, suurde toidukaupadeketti ja pagariärile.

Käesoleval, 2011. aastal, oli saagikoristus ning mahla ja moosi tootmine edukalt korraldatud kohaliku talupidaja Silvi Laeva poolt, kelle suurepärased moosid on Rootsis populaarsed.

 

Kultuuriministeeriumi toetused Matsalu mõisahoone konserveerimiseks

Jaanuaris 2008 oli mul telefonikõne Kalli Petsiga muinsuskaitseametist ja tema innustas mind taotlema riiklikke toetusi mõisa konserveerimiseks. Toetuste vahendid pärinesid kultuuriministeeriumilt. Koostöös Aleksander Mihelsoniga Uuemõisas asuavast OÜst Resteh, kes on akrediteeritud renoveerimistööde spetsialist muinsuskaitse all olevatele hoonetele ja kes hiljuti lõpetas uue katuse paigaldustööd Lihula mõisas, tegime me põhjaliku uurimise, milliseid renoveerimistöid on Matsalu mõisakompleksis vaja teha.

Enne taotluste esitamise tähtaega esitasime taotluse mitme mõisakompleksis oleva muinsuskaitsealuse hoone renoveerimise rahastamisele. Ainuüksi mõisahoone renoveerimise eelarve oli suurem kui neli miljonit Eesti krooni ja sisaldas fassaadi täielikku renoveerimist. Reaalselt ootasime siiski palju väiksemat rahastust kui kogusumma, samas aga piisavat, et hoolitseda kõige hädavajalikumate tööde ja probleemide lahendamise eest. Meie omaosalus oli väiksem kui 50%.

Siis aga vahetus Eesti valitsus. Makse alandati. Riigieelarves oli puudujääk ja kultuuriministeeriumi eelarvet kärbiti. Sisuliselt kogu konserveerimistööde riikliku rahastamise projekt kukkus kokku. See oli väga halb!

 

Meiepoolsed tegevused vastusena muinsuskaitseameti ettekirjutistele

Veebruaris 2008 esitas Kalli Pets muinsuskaitseameti nimel meile 13 ettekirjutust viie meile kuuluva hoone kohta Matsalus. Suvel 2008 tehti suuri jõupingutusi kogu mõisakompleksi parandustöödeks ning septembriks oli meil Kalli Petsi antud ettekirjutuse punktidest täidetud 11 punkti. See sisaldas meie poolt mahukat investeeringut ning me tegime seda ilma riiklike ja muude institutsioonide toetusteta.

Endiselt oleks tarvis peatada Matsalu mõisa katuse lekkimine. Meil oleks võimalik selle töö jaoks omapoolseid investeeringuid teha järgneval suvel, pärast maa erastamist hoonete juurde.

 

Regulaarsed hooldustööd

Inter-Continental Enterprises Eesti AS on teinud jõupingutusi Matsalu mõisa ja teiste hoonete eest hoolitsemiseks. Vandaalid lõhuvad pidevalt aknaid, kord isegi tõstsid tagaukse hingedelt maha ja viskasid selle parki. Oleme regulaarselt parandanud katkiseid uksi ja aknaid ning täna ei ole mõisahoones ühtegi purunenud aknaruutu.

Mõisahoone keldri välimine sissepääs hakkas läbi vajuma. Eelmisel aastal toestati see vajumise kaitseks vastupidavate tugedega. Tööd teostas OÜ Resteh.

Igal aastal on meie firma mõisahoone ees ja mujal hoonetekompleksis muru niitnud, et koht näeks kenam välja. Ka väikesed puud ja põõsad, mis hoonet ohustavad, hoitakse korrapäraselt kontrolli all.

 

Mõisahoonesse ronitakse läbi akende sisse

Me ei saa takistada inimesi võtmast raudkangi, kangutamast esimesel korrusel  lahti aknaid ja ronimast sisse. Pärast sellist juhtumit jätab sissetungija enda järel tõenäoliselt alati akna lahti. Seega pole üllatav, et Kalli Pets leidis suvel avatud akna ja sai sealt sisse ronida. Muidugi on Kalli Pets teretulnud sisenema Matsalu mõisa igal ajal ja vastavalt viisile, kuidas talle endale meeldib, sest ta teeb oma olulist tööd muinsuskaitseameti heaks.

Kõnealune aken suleti taas juulis.

 

Kultuuriüritused Matsalu mõisas

Käesoleva aasta juulis korraldas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) meie ettevõtte loal mõisahoones barokk-kontserdi sajale inimesele. Helle Veltmani (RMK) targa juhtimise all ja tema abikaasa Jaani abil tulid paljud vabatahtlikud Matsalu Naiste Klubist ja valmistasid mõisahoone selleks ürituseks väga kaunilt ette, riputades üles kardinaid ja ehtides ruume lilledega. Pärast üritust kasutati võimalust arutada Matsalu mõisa olukorra parandamise tulevikuplaane koos vallavanem Riho Erismaaga ja keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmaniga, muuhulgas käsitleti katuselekete likvideerimise ja Matsalus maa erastamise teemasid.

Tänu esimese kontserdi suurele edule korraldati augustis Matsalu mõisas ka teine kontsert. Mõisahoone ja selle ümbrus nägid kenad välja.

 

Hiljutised jõupingutused erastamiseks

Lihula vallavalitsuses 13. juulil 2011 toimunud kohtumisel, kus osalesid vallavanem Riho Erismaa, maanõunik Martin Tee, Inter-Continental Enterprises Eesti ASi poolt nõukogu esimees Jan Skoglund ja mina, arutati läbi ja lepiti kokku strateegia ja tegevuskava 21 hektari maa erastamiseks meie mõisakompleksi hoonete juurde, samuti mõisahoone katuse remondiks.

See viis edasi meie jõupingutusi erastada Matsalu mõisakompleks juurde maad, mis oli jätkuks meiepoolsetele varasematele Lihula vallavalitsuse ja Lääne maavalitsuse külastustele 2006. aastal ning järjekordsetele Lihula vallavalitsuse külastustele 2008. ja 2009. Erastamiseks vajalikke maamõõtmistöid on osaliselt takistanud kohaliku omavalitsuse vajadused teha jätkuvalt muudatusi meie kaartidel, mis on tingitud muudatustest uute teede rajamiseks ja muudest ametlikest nõuetest. Viimased soovituslikud muudatused said kaartidele sisse viidud novembris 2011 ja meie kavatsus on koostöös kohaliku omavalitsusega kokku leppida viimastes lõplikes detailides.

Lihula keskkonna- ja maaspetsialist Martin Tee, keda olen mitmeid kordi sel aastal külastanud, on olnud väga abivalmis, samuti ehitusjärelevalveinspektor Kaarel Salus. Olen eriti tänu võlgu vallavanem Riho Erismaale tema väärtuslike nõuannete eest seoses maa erastamisega. Meie ettevõte kavatseb kindlasti omalt poolt talle antud lubadused täita ja investeerida Matsalu mõisa katuse remonti järgmisel suvel, sest selleks ajaks peaks erastamine olema lõpule viidud.

 

Vastus Lääne Elu artiklis Tiina Lobjale omistatud väidetele

Kuigi mul pole kunagi olnud rõõmu ega au kohtuda Lihula vallavolikogu esimehe Tiina Lobjaga, olen ma üllatunud artiklis temale omistatud väidete peale, nagu poleks ma üles näidanud mingit soovi ega huvi kohaliku omavalitsusega suhtlemise vastu ja et mõisasse pole investeeritud sentigi.

Mõisahoone katus ei ole lagunenud, nagu artiklis tema öeldut tsiteeriti, ning mõisahoonete ümbrus on palju paremas korras kui siis, kui me mõisakompleksi hooned ostsime. Kindlasti ma ei eita, et meil on veel arenguruumi. Sellepärast me töötamegi eesmärgi nimel saada maa erastatud, et meil oleks võimalik investeerida kinnisvarasse.

 

Matsalu mõisakompleksi hoonete kasutamine

Meie hoonetest kolm on täna kasutusel omaniku enda poolt: ladu, puidutöökoda ja lambalaut.
Üht hoonetest, ait-kuivatit, kasutab kohalik talupidaja, kes tarvitab hoonet oma teravilja töötlemiseks vaatamata sellele, et vana üürileping temaga aastast 1997 vajab uuendamist. Meil on talunikuga kokkulepe koostööks, et ostame tema käest heina ja otra eesmärgiga kasutada neid meie lammaste kasvatamiseks (meie ettevõte tegeleb Matsalus lisaks muudele tegevustele ka lambakasvatusega).

Osa ühest teisest hoonest on välja renditud Elion ASile.

 

Koostöö muinsuskaitseametiga

Niipea, kui meil on maad erastatud, kavatsen võtta ühendust muinsuskaitseametiga, et vaadata, kas suudame koos välja töötada minimaalse plaani mõisahoone konserveerimiseks riigipoolse kaasrahastamisega, nagu Kalli Pets varasemalt soovitas.

 

Uus lambakasvatuse projekt Matsalus

Ostsime kahelt kohalikult talupidajalt lambaid ja paigutasime nad elama meie hoonetekompleksi kuuluvasse lauta, mis varem oli renditud ühele Matsalu talunikule, kuid oli nüüd jäänud vabaks. Lambakasvatusega tegelemiseks on meie ettevõttel olemas ka PRIA registreering.

 

Tänased väljavaated Matsalu mõisa äriprojekti edasiarendamiseks

Ajad on muutunud pärast seda, kui töötasime välja plaanid Matsalu jaoks aastatel 1997-98. Positiivse poole pealt saab esile tuua seda, et Eestit peetakse turistidele üha turvalisemaks ja atraktiivsemaks kohaks. Ökoturism on endiselt moes. Ratsutamine on Rootsis endiselt populaarne ja kallis harrastus.

Välja on töötatud ambitsioonikas “Turismi ja puhkemajanduse arengukava Matsalu piirkonnas aastatel 2008-2015” ja tundub, et meie tegevusplaanid sobituvad sellega päris hästi. Huvi ökoloogiliste toiduainete vastu Rootsis on oluliselt kasvanud. Vajadus kasutada rohkem biokütuseid (sh puidugraanuleid) on tõusuteel.

Negatiivse poole pealt on kulud Eestis, näiteks energia, kütuse ja ehitamise kulud, oluliselt kasvanud, mistõttu on kulude suurus turismiteenuste pakkumisel Matsalus vähem konkurentsivõimeline võrrelduna 13 aasta taguse ajaga. Pikemas perspektiivis oleks minu arvates Eesti majandusel läinud hästi, kui Eesti krooni oleks devalveeritud, et püsida konkurentsivõimelisena rahvusvahelisel turul.
Nüüd, kuna Eesti on ühinenud EMUga, pole see enam võimalik. Seega jääb üle oodata ja vaadata, mis juhtub euroga.

Teine positiivne uus tegur on võimalus saada Euroopa Liidu poolset kaasrahastamist ettevõtluse arendamise projektidele maapiirkonnas. Kui meie ettevõttel on olemas vajalik kinnisvara, siis saame ette valmistada detailse äriplaani oma äriprojektile ja taotleda nii europrojekti rahastamist kui ka muutuda atraktiivsemaks erainvesteeringutele. Meie hinnangul on vaja vähemalt 1,5 eurot, et saada projekt käima.

Eeltoodud põhjustel pöördume Lihula vallavalitsuse poole üleskutseks teha koostööd maa erastamise teemadel ja muinsuskaitseameti poole mõisakompleksi taastamise teemadel. Lisaks ei unusta me väärtuslikku koostööd meie naabritega Matsalus.

 

Carl Johan Stefan Ridderstedt,
Inter-Continental Enterprises Eesti ASi juhatuse esimees,
MBA Stockholm School of Economics

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tutkit brat
tutkit brat

kaeba rootsi kunnile kui tahad

Svensson
Svensson

Käesolevaga pöördume eesti rahva poole: Andke meile maad ja raha küll me juba siis teeme teile turismi!

wpDiscuz