Piirivalve lahkumise vastu Dirhamist kogutakse allkirju

Küljendaja

konnakulles@gmail.com

Suvel pakub transporditeenust Osmussaarele eraettevõtja, kuid talvel olid piirivalvurid ainus lahendus. Foto: Kaire Reiljan
Suvel pakub transporditeenust Osmussaarele eraettevõtja, kuid talvel olid piirivalvurid ainus lahendus. Foto: Kaire Reiljan

 

Politsei– ja piirivalveameti teade ööpäevaringse mehitatud valve lõpetamisest Dirhamis on pannud kohalikud otsuse vastu allkirju koguma — internetis liigub ringi petitsioon ja Facebookis on avatud samateemaline kommuun.

Petitsiooni ja Facebooki lehekülje autor, endine Noarootsi vallavanem Aivar Kroon ütles, et tegi seda kodanikualgatuse korras. „Tundub ebaõiglane, et kohast, mis on turvaline, viiakse turvalisust vähemaks,” ütles ta.

Politsei– ja piirivalveamet teatas läinud nädalal, et lõpetab 1. detsembrist ööpäevaringselt mehitatud valve Dirhamis. Põhjuseks alanenud koormus ja kulude kokkuhoid. Lõpetatud ööpäevaringse valve asemel lubab politsei– ja piirivalveamet sinna sagedasemaid patrulle, nii merel kui ka maal.

Haapsalu kordoni ülem Jaanus Müür nimetas Lääne Elule veel ühe lahkumise põhjusena sadama laiendamist, mille käigus lammutatakse senine teeninduspunkti hoone.

Mellson Grupile kuuluva Dirhami sadama omanik Mart Vahtel kinnitas, et sadamas algab remont ja hoone lammutatakse. „Tahtsime rendilepingu lõpetada, kuid pakkusime neile ka alternatiive. Nemad aga otsustasid, et lähevad päriselt ära,” rääkis Vahtel.

„Meil puuduvad argumendid Dirhami piiripunkti töös hoida,” ütles kohalik politseijuht Margus Kaldma.

 

Murelaps Osmussaar

Kohalikud on piirivalvurite lahkumisele vastu kahel põhjusel — see vähendab piirkonna turvalisust nii merel kui ka maal, samuti peeti piirivalvealuse abil ühendust Osmussaarega.

Esimene murelaps, miks kohalikud, omavalitsus ja Dirhami sadam Lääne maavalitsuse poole pöördusid, on talvine ühenduse pidamine Osmussaarega. Seni oli Dirhamis seisev piirivalvelaev ainus jääklassiga laev piirkonnas.

Aivar Kroon ütles, et läinud talvel kasutati piirivalvelaeva saarele sõiduks keskmiselt kord kuus. „Talvel jääsupis läks laev saarele kuus tundi. Kui ta hakkaks Paldiskist või mujalt tulema, kuluks aega veelgi rohkem,” rääkis endine vallavanem.

Kaldma sõnul on alus 40 aastat vana, tema keret pole ammu kontrollitud, nii et pole usaldusväärseid andmeid, kui tõhusalt ta raskete jääoludega toime tuleb. Kõige lõpuks kantakse alus tuleval aastal maha.

Politseijuht leidis, et piirivalve ülesanne ei ole kohalikule omavalitsusele transporditeenust osutada. Side tagamine Osmussaarega tuleb lahendada kuidagi teisiti. Mõeldav on kopteri või veeteede ameti aluste kasutamine.

 

Elanikud kardavad turvalisuse kadumist

Dirhami ümbruse elanikud aga kardavad, et piirivalve lahkumise järel Dirhami piirkonna turvalisus väheneb.

Noarootsi vallavanem Annika Kapp ütles, et Dirhamis paiknevad piirivalvurid on ainsad vormis mehed valla territooriumil. „Kui siin midagi juhtub, siis ideaaltingimustes jõuaks politseipatrull siia 45 minutiga,” rääkis ta.

Kaldma turvalisuse vähenemise seisukohta ei jaga: „Ma ei usu, et näiteks Pürksis jäetakse mõni kuritegu korda saatmata, sest Dirhamis istub neeme tipus putkas kolm mundris meest,” ütles Kaldma.

Kaldma ütles, et kui piirivalvureid Dirhamis enam ei ole, hakkab seal senisest rohkem nägema politseipatrulli.

Ta lisas, et politsei peab olema raha kulutamisega kokkuhoidlik ja seepärast ei saa ta lubada liiga tihedat kohalolekut seal, kus politseitagi on kord majas.

Maavanema kt Merle Mäesalu sõnul on vormis ja relvastatud patrulli kohalolul selles piirkonnas kuritegusid ennetav mõju, seda on aga raske mõõta.

Nii endine vallavanem kui ka sadama omanik märkisid, et turvalisuse all ei tule mõelda mitte ainult maapealset turvalisust, vaid ka mereturvalisust, mitte arvestada, et Dirhami on tiheda liiklusega laevatee lähedal. „Kui vaadata, kui palju sealt laevu tegelikult mööda läheb, on liiklus suur,” rääkis Vahtel.

Kuigi viimasel ajal pole suuri mereõnnetusi ega reostusjuhtumeid olnud, pole selle eest keegi kaitstud ja talvel võtaks Haapsalust laeva kohalejõudmine väga kaua aega.

„Sadama omanikuna pole mul vahet, kas piirivalve on kohapeal või mitte,” ütles Mart Vahtel. Ta lisas, et probleem on pigem selles, et piirkonnast kaob üldse riigi esindatus: „Muidugi pole ma rõõmus, kui kiirabi tuleb meile 40 minutit, politsei helistab tagasi ja küsib, kas oleme veel elus ja kas on ikka vaja tulla. Me oleks nõus kõike ette võtma, ise merel päästma, ise tuld kustutama, ise korda valvama, aga siis ei sooviks me ka oma riigimakse maksta,” ütles Vahtel.

Noarootsi vald plaanib teeninduspunkti sulgemise vastu Dirhamis saata kirja politsei– ja piirivalveametile ja siseministeeriumisse.

Aivar Kroon ütles, et petitsiooni, millele saab allkirju anda 22. novembrini, saadab ta edasi valitsusele.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
6 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kus on siis vabatahtlikud
13 aastat tagasi

sädeinimesed piirivalvurid, tuletõrjujad, arstid, postiljonid, miilitsad, tehke laulu- ja tantsupidu ja mure läheb üle

õnnitlused vellole
13 aastat tagasi

vali edaspidigi reformi ja irl-i ja saad toetada kreekat ja rootsi panku

EW kodanik
13 aastat tagasi

Küsimus suure ringile: Kes või Mis on RIIK?

Mõtleja
13 aastat tagasi
Reply to  EW kodanik

Vastus:
OÜ Eesti Vabariigi juhtkonna ülalpidamisvahend ja täiendava finantseerimise allikas tegelikult (mitte avalikult) juhtkonnale kuuluvate äriühingute kaudu.

EW kodanik
13 aastat tagasi
Reply to  Mõtleja

100% nõus

Vello
13 aastat tagasi

Kallid kaaskodanikud! Selline käitumine valitsuse poolt on rahvavaenulik. Valitsus ei soovi, et alamad, ehk rahvas elaks piirkondades, mille teenindamine riigisektori poolt on kulukas. Vabariigi valitsusel ei ole tähtis mitte inimene, vaid tulukus. Aasta tagasi küsisin otse põllumajandusministrilt hr. Seedrilt: millal ja kuidas hakkab vabariigi valitsus toetama maapiirkondade väikeettevõtlust – inimesi, kes elatavad ennast ja pereliikmeid maatööga, mida nad tunnevad ja oskavad sajandeid? Vastus oli lihtne: väiketootmine on ebarentaabel (maksustatavat tulu tekib liiga vähe!!) ja riigil on kasulikum maksta sotsiaaltoetust. Siit järeldus, et me tegime mingi vea, kui taastasime iseseisvuse ja lubasime valitutel teostada nende enesemääramise selliselt, et sõltumata valimistulemusest pääsevad… Loe rohkem »