35

Valdo Randpere: Astmelise tulumaksu tont

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

 

Üks tont käib mööda Eestit ringi – astmelise tulumaksu tont. Sotsid ja keskerakond on selle tondi jälle kord lagedale tirinud ja talutavad teda nüüd ühest teledebatist teise  propageerides seda kui universaalravimit kõigile Eesti probleemidele. Ja kui tont vahepeal väsimuse märke hakkab näitama, üllitavad Kesknoored pressiteate, milles teatavad, et 75% eestlastest toetavad astmelist tulumaksu ja sellepärast tuleb see kohe kehtestada ja siis saaks kõik kõrgemat palka. Usk, et rahvuslik kogutoodang automaatselt suureneb, kui tõsta maksusid, on sama jabur, kui uskuda, et hiired sünnivad mustast pesust. Samas on avalik saladus see, et nii sotsid kui keskerakond on esimese asjana valitsusse saamise nimel valmis just astmelisest tulumaksust loobuma. Sest astmeline tulumaks on, nagu saarlased ütlevad, „jutuks hea küll“. Samas pole ükski neist jutumeestest kunagi suutnud tõestada, et astmeline tulumaks soosiks majanduskasvu. 

Soomet ja Rootsit debattides malakana kasutajatele võiks soovitada veidi lähiajaloos ringi vaatamist. Rootslaste maksimaalne tulumaks on 57%.  Sellega on nad maailmameistrid. Samas on kõik suhteline – vaid paarkümmend aastat tagasi oli Rootsis maksimaalne tulumaks 87%. Samal ajal oli Rootsi riigivõlg 75% SKP-st, eelarve pidevas defitsiidis ja totaalne maksukoormus ligi 60%. Tänaseks on Rootsi oma maksukoormust langetanud 45%-le SKP-st ja ühtlasi on riigivõlg vähenenud 35%-ni. Vaata neid numbreid, kuidas tahad, aga tulemus on üks – maksude alandamine on andnud kiirema majanduskasvu ja riigile suuremad sissetulekud. Täiesti selge on ka see, et rootslased tahavad oma maksukoormust ja ka maksimaalset tulumaksu veel vähendada. 

Rootsi legendaarne kunagine sotsiaaldemokraadist rahandusminister Kjell-Olof Feldt kirjutas hiljuti valitsuse globaliseerumisnõukojale raporti, milles muuhulgas puudutas ka tulumaksu. Tsiteerin: „Kõige tõsisem kahju kõrgest astmelisest tulumaksust on tõenäoliselt nähtamatu ja kujutab endast asju, mis võiks toimuda aga ei toimu: töö, mida ei otsita või töökoht, mida ei looda; õpingud-ja teadlasekarjäärid, mida ei teostata; uued ideed, mida ei viida ellu. Ja kui need samad asjad teostuvad meie maksusüsteemi tõttu väljaspool Rootsit, jäävad needki sündmused meile nähtamatuteks.“ Pange tähele – seda kirjutas sotsiaaldemokraat. Seda enam jääb mulle arusaamatuks Eesti sotside ja kesklaste kihk korrata rootslaste vanu vigu ja leiutada reha, mille otsa komistada. 

Paar nädalat tagasi esines Tallinnas Rootsi tuntud majandusteadlane Kjell A. Nordström. Ka tema rõhutas Eestist rääkides, et meil pole mingit võimalust Rootsile järele jõuda nende maksusüsteemi kopeerides ja et me peame Rootsist eristuma, meelitamaks siia Rootsi ning teiste Põhjamaade investoreid. Kui opositsioonipoliitikud Rootsi spetsialiste ei tihka uskuda, siis uskuge Marju Lauristini. Ka tema ütles Riigikogus möödunud nädalal inimarengu aruannet tutvustades, et Eestil ei ole mingit mõtet Rootsit-Soomet kopeerida, sest nii me neile järele ei jõua. 

Me peame leidma oma tee ja julgema seda käia. Seesama inimarengu aruanne annab selge kinnituse sellele, et Eesti on siiani oma valikud teinud õigesti ja arenenud kõigis punktides kiiremini, kui meiega võrreldavad saatusekaaslased. Praeguse valitsuskoalitsiooni eesmärgiks on maksurahu, mida tagatakse riigi rahanduse korrashoiuga. Samas tuleks kindlasti esimesel võimalusel vähendada tööjõumakse, sest see toetab uute töökohtade loomist ja aitab kaasa palgatõusule.

Sotsiaalmaksu lae kehtestamine on üks võimalus, samuti praegu taas päevakorral oleva töötuskindlustusmakse alandamine. Selge on aga ka see, et neid makse ei saa alandada olukorras, kus riigieelarve on negatiivne ja majanduse edaspidise arengu osas on selged riskid üleval. Töötuskindlustusmakse alandamine 2006 aastal ja järsk tõstmine 2009 aastal on heaks näiteks ja hoiatuseks selle eest, et maksudega tõepoolest ei tohi mängida. 

Eestis kehtiv maksusüsteem on meie arengut viimase 20 aasta jooksul väga hästi toetanud. Meie 32,4% maksukoormus on selgelt allpool Euroopa Liidu keskmist taset ja üldjoontes on see ka tase, mida meie majandus kannab.  Siiski ei saa suurematest maksukärbetest rääkida enne, kui riigieelarve on tasakaalu viidud. Laenatud jõukus ei ole jätkusuutlik – seda on meile selgelt näidanud praegu Euroopas vinduv võlakriis.  

Valdo Randpere on Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
haapsallane
haapsallane

Miks seda vana artiklik promotakse? Miks see siin ikka veel üleval on, samas kui uuemad artiklikd on lehelt juba koristatud?

KUST SA VOTAD 33% JABUR JU.
KUST SA VOTAD 33% JABUR JU.

kALLE DULDER

Uno Palm
Uno Palm

Ei viitsi siin targutama küll hakata, aga mõne sõna ikka ütleks küll! Nimelt kõik need astmelise tulumaksu vastased tegelased, minge kasvõi vähemalt üheks aastaks Soome ametlikult tööle, makske korralikult ära kõik sealsed ettenähtud maksud ja siis näete ise, kas see astmeline tulumaks on tõesti nii ebaõiglane ja jube, kui siin pidevalt hirmutatakse! Ise töötan Soomes juba 6-ndat aastat ja ei kiru ma sugugi sealset maksupoliitikat! Ka kätte jääb piisavalt raha, Eestiga võrdlemine oleks igatahes siinjuures küll kohatu!

aage
aage

toJOrdan Täiesti Õige.2 Rootsile Soomele jõuame siis järele kui kopeerime VEnet või Hiinat ehk. mis.

hea nali
hea nali

ei jagu neid ka 2015 ega 2019

Jaanus Karilaid
Jaanus Karilaid

jah, astmeline tulumaks on võimalik ainult keski ja sotside ühisvalitsusega. nii et aastani 2015 puudub tõesti point – mandaate ei jagu.

Arne Veske
Arne Veske

Tänan info eest! 33% alates 1500 eurost ei tundu mõistlik, aga selle üle arutlemisel puudub point – niikuinii ei tule.

kõnekäänd
kõnekäänd

seal kus hundist räägid, ………………………………………………………

..
..

..

Jaanus Karilaid
Jaanus Karilaid
seda varimajanduse juttu on räägitud 20 aastat, aga me ei saa oodata veel 20 aastat, et siis tõsta mõne %-ga õpetajate palkasid, remontida jupp-jupi haaval kohalikke teid ja näpuotsaga anda raamatukogudele värkseid teoseid. meil on vaja täna ca 100 miljonit eurot lisaraha, et tagada elementaarset hüvede hulka ühiskonnas. point pole see, et Neivelt võtab dividende, point on see, et ta on valmis oma mõtteviisi muutma solidaarsemaks. tänane maksusüsteem nagu Eestis kehtib Venemaal. No ei ole ju hea eeskuju, arvestades ka et meie kaitsekulud tõusevad järgmine aasta pea 21%. Millegipärast põgenevad inimesed täna Soome ja Rootsi – sealt peaksime otsima eeskujusid.… Loe rohkem »
hr Vatkule
hr Vatkule
Oluline märksõna on maksustav tulu. Inimene hakkab rohkem tulumaksu maksma, kui tema maksustatav tulu ületab 1331 eurot kuus (maksustatrav tulu on tulu, millest on maha arvatud tulumaksuvabastused (tulumaksuvaba miinimum, kogumispensionimakse, töötuskindlustusmakse jne). Ehk on abi järgmisest tabelist: Brutopalk (kuu) 857 1500 3380 Maksuvaba 144 144 144 Kogumispension 17 30 68 Töötuskindlustusmakse 24 42 95 Maksustatav tulu 672 1284 3074 Tulumaks 21% 141 270 645 Praegune netopalk 675 1158 2573 ATMi korral tulumaks: 141 270 855 s.h tulumaks 21% 141 270 280 s.h tulumaks 33% 0 0 575 Uus netopalk (kuu) 675 1158 2363 Täiendavalt makstav TM (kuu) 0 0 210
wpDiscuz