Terviseamet palub pöörata tähelepanu täiskasvanute difteeria- ja teetanusvastasele vaktsineerimisele.
Riikliku vaktsineerimiskava järgi on Eestis lapsed difteeria ja teetanuse vastu vaktsineeritud; edasi on otsus, kas lasta end kaitsesüstida või mitte, täiskasvanud inimese vaba valik.
Difteeria-teetanuse vaktsiini toime kaob kümne aastaga. Maakonnaarst Aino Rahula selgitas, et viimasest massrevaktsineerimisest Eestis on möödas kaugelt üle kümne aasta ning selle tõttu on suur hulk elanikest kaitsetud nii difteeria kui teetanuse vastu.
"Iga täiskasvanu võiks oma perearstilt järele uurida, kui palju on möödas tema viimasest difteeria ja teetanuse vastasest kaitsesüstist," ütles Rahula, "ja kaitse puudumisel peaks laskma end vaktsineerida."
Difteeria-teetanuse vaktsiin on patsiendile tasuta.
Viimane täiskasvanute massrevaktsineerimine difteeria-teetanuse vastu toimus aastatel 1992−1994 Lätis esinenud difteeriapuhangu tõttu. Vaktsineeriti 70% elanikest ja tänu sellele difteeria Eestisse ei jõudnud. Lätis on difteeriat üksikjuhtudena tänapäevani.
Sel aastal on Eestis registreeritud juba kaks teetanuse haigusjuhtu.
Difteeria on piisknakkus, mis levib sissehingatava õhu kaudu. Organismi sattumisel tekib esmalt hingamisteede põletik ja võib kujuneda eluohtlik kõriturse. Difteeriatekitaja poolt toodetud mürkaine kahjustab südant ja närvisüsteemi.
Teetanus ehk kangestuskramptõbi on lihaskangestusega kulgev äge nakkushaigus. Organismi satub tekitaja nahavigastuse kaudu kokkupuutel saastunud pinnasega. Tekitaja hakkab organismis tootma närvisüsteemi kahjustavat mürkainet, mille tulemusena tekib kangestus ehk kramp. Teetanushaige teistele nakkusohtlik ei ole.
