Jaekaubandus on viimasel kolmel kuul näidanud stabiilset neljaprotsendilist kasvu. Seda hoolimata asjaolust, et laenukäive püsib endiselt pea neli korda madalamal võrreldes kriisieelse ajaga ning selle aasta algusest on Eesti kodumajapidamiste laenujääk vähenenud enam kui 130 miljoni euro võrra. Seejuures on sel aastal vähenenud kodumajapidamistel üleval olevate laenude arv igas kuus ligi 8000 võrra.
Globaalne ebakindlus on suunanud inimesi üha rohkem säästma ning tarbimise suurendamise asemel eelistatakse vabaneda oma vanadest kohustustest.
Jätkuvalt ei suuda kasvu näidata toidukaupade müük, kus jäid mahud mullu augustiga võrreldes samale tasemele. Enam kui kümneprotsendililine hinnatõus on muutnud tarbijad valivamaks ning ostuteadlikkus on suurenenud. Ostetakse nii palju kui suudetakse ära tarbida ja üritatakse minimeerida toidu raisku minemist. Samuti välditakse impulsiivseid oste, mis varem kulusid
üles viisid. Toiduainete inflatsiooni alanemisel on oodata ka selles segmendis müügimahtude kasvu.
Suhteliselt tugev müügimahtude kasv püsib majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis, kus mahud kasvasid aastaga 16%. Kuna hinnatõus on olnud oluliselt aeglasem võrreldes teiste segmentidega, kasvas ettevõtete müügitulu vaid 14%. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük läks augustis langusesse, vähenedes püsivhindades 5%. Kuna kaubad olid aastaga mõnevõrra kallinenud, ulatus selle segmendi ettevõtete müügitulu kasv 3%ni. Juba kaheksandat kuud järjest vähenesid farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete müügimahud, langedes aastaga 3%.
Sõidukikaubandusettevõtetele oli august suhteliselt edukas ning müügimahud kasvas aastaga kolmandiku võrra. Samas ettevõtete müügitulu oli aastatagusest lausa 50% suurem. Kuna remondi ja hoolduse osakaal segmendi tuludes on suhteliselt marginaalne, tuli tõus tänu autode ja nende osade müügi kasvule. Kuigi kütusehinnad teevad bensiinijaamades rekordeid, suureneb ka kütuse müügimaht. Eelmise aastaga võrreldes müüdi augustis kütust püsivhindades arvestades 5% rohkem, kütusemüüjate müügitulu kasvas samal perioodil 22%.
Eesti Konjunktuuriinstituudi septembris korraldatud küsitluse kohaselt jätkas kaubanduse kindlustunde indikaator langemist. Peamiseks põhjuseks oli sesoonsusest tingitud kaupade tellimuste vähenemine ning ootuste langus tuleviku müügi suhtes. Samas suurenes nende ettevõtete hulk, kes ootasid hinnatõusu kiirenemist. Tarbijate kindlustunne on langenud madalaimale tasemele alates eelmise aasta kevadest. Kuigi paranenud on hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule seisule viimastel kuudel, ontuleviku suhtes oluliselt ettevaatlikumaks muututud.
Kuigi praegu on veel mitmed majandusnäitajad suhteliselt tugevad (ekspordimahud, tööpuuduse vähenemine), siis ei pruugi see niiviisi tulevikus jätkuda. Majandusaktiivsus suurriikides on juba vähenemas ning paratamatult jõuab see ühel ajal ka meieni. Sisekaubanduse väljavaateid parandab mõneti asjaolu, et laenukoormus on meil vähenenud ning see annab raskematel aegadel veidi hingamisruumi. Järgnevatel kuudel veel mingeid olulisi muutusi oodata ei ole ning tõenäoliselt jätkub senine
aeglane, kuid stabiilne kasv.
Karel Lember
majadus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist
