0

Läänlasel kulub naabritest rohkem toidule ja alkoholile

Läänlased armastavad kulutada raha alkoholile ja restoranis käimisele. Raamatutele ja ajalehtedele jääb raha aga mitu korda vähem kui varasematel aastatel. Foto: Arvo Tarmula

Naabritega võrreldes kulutavad läänlased kuus keskmiselt vähem raha, kuid sellest vähesest suur osa kulub toidule ja alkohoolsele joogile.

Keskmine leibkonna liige kulutas Läänemaal 2016. aastal 376,07 eurot kuus, tuvastas statistikaameti leibkondade eelarve uuring. Leibkond tähendab koos elavaid ja ühist raha kasutavaid inimesi. Eestis on statistikaameti andmeil ligi 0,6 miljonit leibkonda keskmise suurusega 2,2 inimest.

Uuringu põhjal kulutas läänlane viiendiku vähem kui harjukas või raplalane, mis on ka mõistetav, sest Tallinna sisaldaval Harjumaal ja Tallinna magalaks peetaval Raplamaal on ka suurem sissetulek. Läänlase kulutused olid väiksemad aga ka saarlasest ja pärnakast ning napilt suuremad hiidlasest.

Kui keskmisel Raplamaa leibkonna liikmel kulus alkoholile ja tubakatoodetele üle 20 euro kuus, siis läänlased ja saarlased kulutasid viinale ja suitsule keskmiselt üle 17 euro kuus. Hiidlasel kulus sellele ebatervislikule kraamile vaid pisut üle 12 euro kuus.

Toidule üle saja euro

Hiidlased on esirinnas toidule tehtavate kulutuste poolest, kuid läänlased ei jää neist palju maha. Toidu ja alkoholita jookide ostmiseks kulus Läänemaa leibkondadel mullu keskmiselt 100,4 eurot kuus iga liikme kohta, st rohkem kui veerand kogukulutustest.

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul ongi toidu hinnad maakondades tihtilugu suurtest linnadest kallimad väiksema konkurentsi ja kallima transpordi tõttu. „Näiteks Hiiumaal ei ole Maxima ketti, mis hinnakonkurentsi pakuks, seepärast on mõnel asjal üsna müstiliselt kõrge hind,” rääkis ta. „Näiteks Võrumaal on konkurents väga tihe ja hinnad madalad.”

Läänemaa ja ümbritseva viie maakonna võrdluses tõusevad läänlased esile ka eluasemele ja tervishoiule naabritest enam kulutanuna.

Vaba aja veetmisele tehtud kulutused jäävad aga läänlastel kõvasti alla Harju- ja Raplamaa elanikele ning tuntavalt alla ka teistele naabritele. Transpordile tehtavad kulutused on Läänemaa leibkondade liikmetel maakonna suhtelisest suurusest hoolimata väiksemad kui naabritel, samuti sidekulud.

Kokkuvõttes jääb uuringust mulje, et keskmine läänlane istub naabritest rohkem kodus süües ja alkoholi tarbides ning käib vähem väljas üritustel või reisimas.

Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekava õppejõud Hele Leek-Ambur ütles, et selline tendents on muret tekitav. „Suurenev kehakaal on meil juba aastaid probleem,” ütles ta.

Josing ütles, et Eestis on hakatud maakondades vähem süüa ostma. „See on vastuolu sellega, et läheme aina paksemaks. Võib-olla on seletus see, et kunagise ajaga võrreldes ei osteta enam inimeste toitu loomadele ja ka visatakse vähem ära,” rääkis ta.

Tihtipeale on valik lihtsustatult öeldes viinavõtmise ja teatrissemineku vahel tehtud juba sellega, et tallinlasel ja harjulasel on kultuurisündmuste valik tohutu, läänlasel aga suvehooaega arvestamata äärmiselt napp.

Võrreldes aastal 2010 tehtud esimese leibkondade eelarve uuringuga torkab silma, et läänlaste kulutused on kuue aastaga märgatavalt kasvanud. Kui 2010. aastal jäid kogukulutused ühe leibkonna liikme kohta kuus alla 300 euro, siis 2016. aastaks on need üle 25 protsendi kasvanud. Alkoholile ja tubakatoodetele tehtavad kulutused on kasvanud 77 protsenti, aga see ei tähenda tarbimise kasvu, vaid on pigem tingitud vahepeal hüppeliselt kerkinud aktsiisist.

Kui 2010. aastal ostis läänlane puuvilju kuus 3,46 euro eest, siis mullu kulus sellele poolteist korda rohkem, 9,61 eurot, mis on puuviljade tervislikkust arvestades jällegi positiivne tendents.

Kokku on toidule tehtud kulutused kasvanud kuue aastaga 28 protsenti. 2010. aastaga võrreldes on mullu kulunud umbes sama palju raha aedviljale, kartulile, piimale, juustule ja munadele. See-eest teraviljatoodetele kulus mullu 40 protsenti enam raha kui aastal 2010.

Kui 2010. aastal osteti Läänemaa leibkonda keskmiselt 3,06 euro eest kuus kala ja 5,63 euro eest liha, siis mullu kulutati kalale 5,77 ja lihale 10,15 eurot kuus (kasv 80 protsenti).

Josingu sõnul on mõnele toiduainele tehtavate kulutuste kasvu põhjus paljuski hinnatõusus, kuid mõnda toiduainet ongi hakatud rohkem sööma. Nii näiteks ostame rohkem lõhet ja juurvilju, sest mitmelgi pool on loobutud nende ise kasvatamisest.

Raamat või restoran

Kuue aastaga tagusega võrreldes on jäänud suhteliselt samaks transpordi- ja sidekulud. Eluasemele aga kulutas läänlane mullu poole rohkem raha. Kulutused rõivastele ja jalatsitele on kasvanud kuue aastaga kolmveerandi jagu, ligi 15 euroni kuus; kolmandiku jagu on kasvanud ka kulutused mitmesugustele muudele kaupadele.

Kõige suurema hüppe on kuue aastaga teinud aga läänlase kulutused restoranidele ja hotellidele: 3,46 eurot kuus, 10,4 euroni. Teises otsas on raamatud ja ajakirjandus: kui 2010. aastal ostis läänlane lugemist 4,65 euro eest kuus, siis mullu vaid 2,27 euro eest.

Ka naabermaakondades on kuue aastaga hüppeliselt kasvanud kulutused restoranidele ja hotellidele, lugemisele tehtavad kulutused aga pole nii suurt langust läbi teinud.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz