Avakülg » Arvamus, Uudised » Anvar Samost: kas Trump pidas Reagani-väärilise kõne?

Anvar Samost: kas Trump pidas Reagani-väärilise kõne? (3)

ANVAR_SAMOST

Anvar Samost

kolumnist

Läänemaailma kõige tähtsam saavutus on vabadus, mille kaitsmine ei lõpe kunagi, ütles USA vastuoluline president kõnes, millest võib saada ajalooline märk.

Veel pole teada, kas USA presidendi Donald Trumpi neljapäeval peetud kõnet hakatakse tundma kui lihtsalt Varssavi kõnet – nii nagu president Ronald Reagani 1987. aasta kõnet Saksamaal tunneme praegu lihtsalt Berliini kõnena. Eeldused on olemas, kuid loomulikult sõltub kõik presidendi tegudest, mis sõnu kinnitama peaksid.

Kõne oli välja kuulutatud kõnena Poola rahvale ja seda ta suures osas oli. Kui võrrelda Trumpi esinemist eelmise USA presidendi Barack Obama omaga Tallinnas, kus viimane tsiteeris Marie Underit ja Heinz Valku ning rääkis laulupeost, siis Trump pakkus Poola rahvale veel enam hinge puudutavaid hetki. Alates sellest, et USA president pidas kõne, seistes Varssavi ülestõusu monumendi jalamil ning pöördus korduvalt ülestõusu motiivi juurde.

Kuid Trump mainis ära veel suure hulga Poola rahva ja riigi saatuslikke pöördekohti ning märgilisi isikuid. Solidaarsus ja selle juht Lech Walesa, kelle nime president Trump oli võtnud vaevaks õigesti hääldama õppida. Kopernik, Chopin, paavst Johannes Paulus II, Pułaski, Kościuszko, 1920. aasta „ime Visla kallastel”, Saksa ja Nõukogude okupatsioon, Varssavi geto,linna purustamine natside poolt – mida Punaarmee rahumeeli pealt vaatas, miljon poolakat 1979. aastal rahvuskaaslasest paavsti kuulamas, Katõni massimõrv, Armija Krajowa, Jeruusalemma tänava lahing, raugematu vastupanu kommunistlikule vägivallale.

Ka eestlastele on need sündmused tuttavad, 20. sajandi ajaloo läbi ning inspiratsiooni pärast, mida Poola rahvas nõukogude režiimi vastu üles tõustes pakkus. Sama ajalugu seob mitmeid Euroopa rahvaid ning paljudes kohtades said nood mõttes asendada sõna „Poola” oma kodumaa nimega.

„Poola on Euroopa geograafiline süda, kuid veel olulisem on, et Poola rahvas näeme me Euroopa hinge,” ütles Trump tuhandetele teda kuulama kogunenud inimestele, kelle seas istus ka Eesti president. „Teie rahvas on suur, sest teie vaim on suur ja teie vaim on tugev. Kaks sajandit kannatas Poola jõhkrate rünnakute all. Ja kuigi Poola oli vallutatud ja okupeeritud ja tema piirid kaardilt kustutatud, ei saanud keegi kustutada Poolat ajaloost või teie südametest.”

Pole ime, et Trump pidi korduvalt kõne jätkamisega ootama, sest kuulajad skandeerisid tema nime.

„Tugev Poola on õnnistus Euroopa rahvastele – ja nad teavad seda. Tugev Euroopa on õnnistus Läänele ja kogu maailmale.”

Võimatu on nendes lausetes mitte näha viidet hoiakule, mille mitmedLääne-Euroopa riigid Poola suhtes võtnud on ja sõnumit selle kohta, kelle poolel seisab USA.

Eelkõige ütles Trump aga, et USA seisab Euroopa, Lääne ja vaba maailma vundamendiks olevate väärtuste poolel.

„Ameeriklased, poolakad ja Euroopa rahvad peavad väärtuslikuks vabadust ja sõltumatust. Me peame töötama koos, et seista vastu neile jõududele, seest- või väljaspoolt, lõunast või idast, kes ähvardavad õõnestada neid väärtusi ja kustutada kultuuri, usu ja tavade sidemeid, mis teevad meist need, kes me oleme.” Ja teisalt: „Lääs ei saanud suureks mitte bürokraatia ja regulatsioonide läbi, vaid seetõttu, et andis inimestele võimaluse teostada oma unistusi ning määrata ise enda saatust.”

Tervikuna keskenduski Trump vabadusele kui Lääne kesksele väärtusele. Samas tegi ta lõpuks ära viite NATO kollektiivkaitse põhimõttele ehk artiklile viis. Venemaa presidendile Vladimir Putinile oli kõne kindlasti mitmekordseks külmaks dušiks ka rohkete viidete pärast Euroopa ja Poola ajaloole, nõukogude võimu kuritegudele ning Ukrainas jätkuvale sõjale.

Lõpetuseks tahaks meenutada klassikalist anekdooti president George W. Bushist, kes nagu Ronald Reagan ja Donald Trumpki USA meedia tooniandva osa silmis kunagi armu ei leidnud.

Tulnud Kanada peaminister naaberriigi peale külla. Õhtul läksid mehed paadiga kala püüdma. Kaasa sõitsid ajakirjanikud ja fotograafid. Ühel õnnetul hetkel pudenenud aga kanadalane vette ja hakanud uppuma. Enne kui turvamehed jaole said, astus Bush rahulikult üle parda, kõndis pikkade sammudega mööda vett hättasattunud kolleegini, tõmbas ta välja ning lohistas paati tagasi.

Milline oli kõige suurem pealkiri järgmisel hommikul? Jah, arvasite õigesti – „Bush ei oska ujuda”.

3 “Anvar Samost: kas Trump pidas Reagani-väärilise kõne?”

  1. Härra kolumnist, ma tõesti ei tea, ärge
    küsige minu käest !
    P.S. lugesin ainult pealkirja.

  2. samost on vist mingi eriti loll

    näiteks saksamaal, need inimesed kes on merkel immigratsioonipoliitika vastu pannakse istuma, rootsis ja inglismaal olukord sisuliselt sama, mis vabadusest me enam räägime?

  3. Esimene kommentaator, kes Trumpis positiivset näeb. Tõepoolest, müra Trumpi ümber on seni reljeefselt totruse esiplaanile tõstnud ja lõppu sel ei paista.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.