Lihula vald ostis tervisekeskuse tarvis ära Lõuna-Läänemaa tervishoiu ja sotsialhoolekandekeskuse naaberkrundi. REPRO
Lihula vallavalitsus loodab euroraha toel rajatava esmatasandi tervisekeskuse avada juba kahe aasta pärast, Läänemaa haigla nii kiiret tegutsemist ei kavanda.
Vabariigi valitsus kinnitas neljapäeval esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitatud kõik 59 projekti, nende seas on ka Läänemaa haigla ja Lihula vallavalitsuse taotlused.
„Nüüd saab pöörduda rahandusministeeriumi poole ja taotleda projekti rahastamist,” ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni.
Kõik peavad kuue kuu jooksul esitama rahandusministeeriumile rahataotluse. Kaheksa aasta jooksul peaks euroraha toel valmis saama vähemalt 35 tervisekeskust. Sotsiaalministeerium loodab, et esimesed 15 alustavad tööd juba 2018. aastal.
Lihula vallavalitsus loodab olla esimese 15 seas. „2018. aasta lõpuks tahaks tervisekeskuse avada,” ütles Lihula vallavanem Varje Ojala-Toos.
Läänemaa haigla nii kiiret tegutsemist ei prognoosi. „See on mitme aasta lugu,” ütles Läänemaa haigla nõukogu esimees Meelis Roosimägi. Ta lisas, et rahastamistaotluse esitamine on tükk tööd, see nõuab haigla arengukava jm dokumente. Järgneb projekteerimine, kooskõlastamine. Ehitamine iseenesest ei võta enam kuigi kaua aega.
Läänemaa haigla taotleb kuue perearstiga tervisekeskuse rahastamist, lepingud on sõlmitud kolme perearstiga. Tervisekeskus hakkab ilmselt paiknema haigla soklikorrusel. Praegu on seal ambulatoorne vastuvõtt, mis aga kolitakse haigla esimesele korrusele. Tervisekeskuse maksumus on veidi üle 2 miljoni euro, sellest on toetus 925 000 eurot. Omaosalus on vähemalt veerand projekti kogumaksumusest.
Lihulasse kavandatav tervisekeskus on mõeldud kolme perearsti ja 4500 patsiendi tarvis Lihula, Hanila ja Koonga vallas ning nendega piirnevail Martna ja Varbla valla aladel. Keskuse rajamine maksab ligi 860 000 eurot, selles 583 000 on toetus.
Üldine nõue on, et tervisekeskused oleksid valmis 2023. aastaks, ütles Karel Hanni.
Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, 19 haiglavõrgu arengukava haiglat, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides töötavad ka perearstid. Projekte finantseeritakse 85 protsendi ulatuses Euroopa regionaalarengu fondist, omaosalus on vähemalt 25%.
Uutes keskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning kohapealseist vajadustest olenevalt ka teisi spetsialiste.
Valitsuse kinnitatud investeeringute kavas on kokku 59 taotlust kogumaksumusega 126,3 miljonit eurot. Sellest 63 miljonit moodustab toetus. Suurimad plaanid on Lääne-Tallinna keskhaiglal, kelle kaks projekti maksavad kokku üle 10 miljoni euro, toetus on sellest ligi 4,5 miljonit.
