Avakülg » Majandus, Pealugu, Uudised » Haapsallu võib tulla kuni 200 miljonit maksev andmekeskus

Haapsallu võib tulla kuni 200 miljonit maksev andmekeskus (28)

IMG_1950

Endise lihakombinaadi varemete asemele peaks tulema moodne andmekeskus. Foto: Arvo Tarmula.

FTR Consultants OÜ nimeline ettevõte tahab rajada Hispaania investorite abiga Haapsallu Haava 2 ja 2a asuvale tühermaale andmekeskuse, mis võiks olla veebiserverite, mainframe-arvutite ja muud tüüpi IT-seadmete kodu.

FTR Consultantsi omaniku Francisco Javier Jimenez Ortiz De Artiñano sõnul on Haapsalu andmekeskuse rajamiseks sobiv koht, sest saab luua ühenduse Kärdlas asuva interneti sõlmpunktiga, mida läbib merealune andmesidekaabel. 

"Võimalik on saavutada latentsus (ajavahemik, mis kulub andmete ühest punktist teise saatmiseks – toim.), mis on võrreldav Tallinnaga või mõnel juhul isegi parem,” ütles Artiñano Lääne Elule. Ka on Haapsalus piisava võimsusega elektrivõrk.

Kavandatava projekti finantskorraldaja Juan Sáenz-Diezi sõnul läheb andmekeskuse rajamine esialgse kava järgi maksma umbes 60 miljonit eurot, kuid on võimalik, et hind kerkib isegi 200 miljoni euroni. Investeeringuks vajaminev raha loodetakse saada Hispaania investoritelt.

 „Ärimudeliks on colocation (andmekeskus, mille seadmeid, ruume ja andmesidet pakutakse klientidele rendiks – toim.), mis on paindlik klientide arvu ja nende ärimudelite poolest,” ütles Sáenz-Diez. „On Hispaania firmasid, kes on näidanud üles huvi rentida Baltikumis pilveteenuse pakkumiseks vajalikke servereid.”

Server on võrguseade, mida kasutatakse andmete säilitamiseks, mainframe-arvuti on suur võimas arvuti, mida võivad vajada näiteks finants- ja kaitsetööstusettevõtted. Andmekeskus on hoone või hoonete kompleks, kus neid seadmeid leidub suurel arvul. Andmekeskuses on tagatud katkematu elektritoide ja seadmete optimaalseks tööks vajalik keskkond (õhuniiskus, temperatuur jne).

10. septembril on Haapsalu linnavalitsuse saalis andmekeskuse detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu.

Pikemalt saab andmekeskusest lugeda tänasest Lääne Elu paberlehest.


28 “Haapsallu võib tulla kuni 200 miljonit maksev andmekeskus”

  1. võib ei või?

    Haapsallu võib tulla? Raudtee ka võib tulla ja Taebla eramajade kruntidest läbi? Kellele rõõmu ja kellele kurbust. Vot selline oletuslik leht on meil.

    • ega leht siin süüdi olla saa,aga näpuga saaks näidata linnaviletsuse MARDIKATE poole küll,aga KEDA see huvitaks…..

  2. ei või olla

    Alles üks ettevõte lahkus oskusteabe puudumise pärast ja nüüd selline pilveserverite süsteem? Kuskil kellelgi on vist viimane aruraas kaduma läinud…

  3. milleks kulutada suurem osa kallist ajalehe leheküljest tegelikut mingile kuulujutule,ei saa aru….

    • teatud SELTSKOND seal kellele oleks väääääga kasulik sellise KONDI rahvale viskamises,et siis hajutada tähelepanu,noh nagu tavaliselt ikka……….

  4. loomulikult peab ajaleht kirjutama, milliseid ilusaid plaane kov hinnata võtab. raudtee, elurajoon naftabaasi, krimmi holmi arendus, spaa tagalehel, jaapani küla topul, nüüd siis andmekeskus. Kes ei unista, see ei arene.

  5. Ühest korralikust bordumajast on Haapsalus puudus, vohh. Mis krdi kübervärk ja ringristmik!

  6. Hispaania? 200 miljonit eurot? XD Ma ei usu aga igaks juhuks ma saadan neile minu CV, igaks juhuks XD

  7. Mida te kõik inisete siin. Väga hea, kui selline andmesidekeskus tuleb vähemalt midagigi.

  8. hinnake olukorda reaalselt ikka

    Ma nii optimistlik selle vajalikkuses siin ei oleks et tulgu. see on nagu kunagi laitses raadio jaam ehitati. Inimesed pidid ära kolima, pead hakkasid koledal kombel valutama. Kui selle elektriline tarbimisvõimus on sama palju kui lääne maakonnal ja kui see koondada nii väisesse punkti siis on selge et sellel on ka elektomagneetiline reostustoime. Kui arvestada et juba praegu on kaubamaja ventilatsiooni müra selles piirkonnas tõsine probleem ja siia liita veel see peletis ka sinna – tulge mõistusele. minge ehitage see krimmi holmi valgevälja metsa või uuemõisa. aga sinna ei saa seal ei ole ta ju rahva silama all Sukles ei ei saa öelda et näe tema tõi investorid siis.

  9. Kolm tähelepanekut, millele ootaks selgitust

    1. Kõige märkimisväärsem kogu projekti juures pole mitte lammutatud tapamaja-aluse ‘korda tegemine’ vaid tohutu energiakulu, mida serveri töös hoidmine nõuab. Kas Eestis on vahepeal avastatud kuumaveegeisrid (nagu Norras) või peame energiavarustuse tagamiseks intensiivistama idapoolse Eesti pahupidi pööramist, hävitades lisaks pinnavormides peituvale pärandkultuurile maailma mõistes haruldast mageveevaru? Nii või teisiti ei näi olevat tegu ökoprojektiga.

    2. Millise kõrgepingeliini vedamist Haapsalu südalinna eeldab serveri rajamine? Milline on selle prognoositav mõju tervisele?

    3. Mu teada peavad serverisse sisenevad megavattpäevad (ei viitsi megavatttundideks ümber arvutada) energia jäävuse põhjal millekski muunduma. Kõikvõimalike pöörlemiste (e. kineetilise energia kõrval) on selleks kindlasti soojus. Kas eeldan õigesti, et praktikas muundubki suurem osa serverist läbilastavast elektrist soojuseks? Aga sel juhul, milleks linnale veel puuküttel katlamaja? Ehk peaks serveri (ehk sisuliselt elektrikatlamaja) ja linna keskkatlamaja ühtsesse soojatrassi liitma? ;)

    4. Kumb on strateegiliselt tähtsam objekt, kas Läänemaa tervikuna või kõnealune server? Küsin, sest elektrivarustuse kahekordistamine eeldab tõenäoliselt suurt lisakulu. Kelle taskust? Firmaomaniku (hispaanlaste)? Eesti riigi (kodanikkonna)? Läänlaste? Ja kui x-päeval saabub kriis, kelle kraan siis esimesena kinni keeratakse?

    Sama punkti alla võib panna ka agressiivse idanaabri võimaliku huvi mõnd Eestis olulist kuid tundlikku tehnorajatist rakettidega pommitada.

    5. Oletame, et megaserveri ehitus lähebki lahti, ent ühel pahal päeval jääb x-põhjusel soiku nagu hispaanlaste varasemad ettevõtmised. Millised krdi (sry, selle sõna võite kustutada!) TÖÖSTUSVAREMED me siis jälle Haapsalu saame?! Krimmi holmi vol.2? Tänan, ei!

    6. Haapsalus juba on üks kapitaalne, täiesti vakantne, müügis olev sideehitis aadressil Tamme 21A. Tõenäoliselt viib sinna ka võimas elektrivarustus (ehitamisel arvestati ju kogu toonase Lääne-Eesti punavene piirikaitse sidega, pealegi olid sideseadmed 1980-l veel väga energianõudlikud). Algatuseks võiks selle hoone kõrged, tugevdatud vahelagedega ruumid (mh. keldri) võrguseadmeid täis laduda. Või vähemalt mulle kui reakodanikule tõestada, et hoonel puudub internetiside keskusena perspektiiv.

    7. Endise tapamaja alune krunt pole pinnareljeefilt igav koht. Erinevalt Kiltsi tee äärsest võpsikust või kaugest Krimmi holmist ta lausa kõrgub Haapsalu kohal (kui Uuemõisa poolt vaadata). Linna üldpildis võiks sellest saada pilgumagnet, kui lisanduv hoonestus ‘kotkapesa’ efekti võimendaks. Kapitaalne, massiivne tööstushoone oma jahutussüsteemide ja elektritarbimisega sobib pigem linna serva, nt. Suure trummi äärde. Linnakodanikuna paluks tühjale platsile pigem asukohta eripära võimendavaid elitaarseid elu- ja ärihooneid. Mõõdukas tehnorajatis ei segaks muidugi ka, aga hetkel pakkutav näib tõesti liig suur.

    • Tüüpiline Lääne Elu kommentaarium! Eriti hea vastus oli “Erkman, ära inise.” :D

      • Elitaarne elu-ja ärihoone!!!

        Lääne Elu kommentaariumist ootad selgitusi oma tähelepanekutele? Soovitan pöörduda linnavalitsusse, seal võetakse inimesi jutule, või otsi see “fulltime businessman” üles ja küsi temalt.

    • Siililegi selge, et ulmejutt – lihtsalt koht, infra ja otstarve ei lähe kokku ja iga investor kellelt nad raha nuiavad, ütleksid, et ehita sinna kus pole riski elanike vastuseisu näol ja kus on energia ja jahutusvesi odavam kui Eestis. Pole vaja oma raketi jm ulmejuttudega vaeva näha, et midagi tõestama hakata. Kortermajad ka hea jutt, teame-teame mis siin mõned (khm khm) fanatid teevad kui keegi mingit elamut plaanib. See on pigem Tiit Madissonis eluaegse dissidendi sündroom kui mingi reaalne linna heaolust hoolimine.

    • selles kommentaaris on märksa rohkem analüüsivõimet näha kui mõnel ametnikul.

    • Uue hoone ehitusega saab investorite raha sahker mahker kõvasti rohkem tasku ajada kui olemasolema pinna ostuga.

  10. Vabandan, ülal lubatud kolmest tähelepanekust kasvas kommentaari kirjutades seitse. Kuna pikemat teksti on kommentaarikastis tülikas kontrollida, jäi esimene rida tähele panemata ja parandamata.

    • nii lühikese nutulaulu saidki kokku?

      • Kas Lääne Elu kommentaarium on koht, kuhu poetada ainult ‘arrghh!’ ‘mõmm!’ ja ‘ohh?’-stiilis hüüatusi või lugeda-kuulda ka mõtestatud argumente?

        Muide, nagu varasemate avalike teemade puhul tähele olen pannud, tavatsetakse isegi linnavalitsuses LE kommentaariumi lugeda ning julgetakse oma nime all väitlusse sekkuda.

        Kusjuures minu esimeses kommentaaris on vaid rutiinsed, esimesena pähe turgatanud küsimused. Imelik, miks osa vastajaid nende peale lausa kurjaks said? Kui tahate osta punast, odavat ja heas korras autot, kas ostategi kohe selle, mille kohta naeratav lipsuga onu ütleb: “Palun, mina müüngi teile taolise auto!”.

        Mis puutub detailplaneeringutesse üldisemalt, peaksin end vist puudutatud tundma ülalkomminud abc vihjest fanatismi ja Tiit Madissoni eluaegse dissidendi sündroomi teemal? Kuna tundmatule vihjajale tõenäoliselt silmitsi vastulauset öelda ei õnnestu (ja vaevalt ta seda ootabki), lisan laupäevase artikli seisukohalt hilinenud, ent pikemas plaanis jätkuvalt kehtiva selgituse teistele lugejatele:

        Kui üritatakse pressida 100+aastasesse vanalinna (jah, sinnasamasse, mille puitpitsilist ja romantilist õhustikku pea kõik KOV-i kandideerijad oma valimiskampaaniates sõnades kaitsevad!) klaasist-plekist-betoonist-vineerist steriilseid kortermaju, on vastupanu täiesti eeldatav. Sellest vaatenurgast on ‘eluaegseteks dissidentideks’ hoopis arendajaid, kes jäärapäiselt huvituvad uuselamute aknasse paistva hubasuse müümisest, mitte miljöö terviklikkuse säilitamisest ja sovetiajast päritud ebakõlade vähendamisest.

        Teiseks vastupanu tekitavaks ajendiks on keskkonnamõju. Haapsalu vanalinna (mh. holme) ühendab ülejäänud linnaga vaid 2-3 peenikest maanteeniiti. Miskipärast ei meenu planeerimisentusiastide arutlusi teemal, kui suur on nonde niitide optimaalne läbilaskevõime tagamaks sadade (tulevaste) kortermajaelanike autode igapäevane liiklus ilma linna ‘rahulikku’ olemust muutmata. Jäetakse mulje nagu liiguks tulevased uusasukad kodu ja Haapsalu uuema linnajao vahet igapäevaselt meritsi või õhutsi.

        Miks mainisin seoses vana tapamaja krundiga ‘elitaarseid elu- ja ärihooneid’, mida üks kaaskommija koguni kommentaatorinimeks võttis? Sellepärast, et erinevalt seni vaidlusi põhjustanud planeeringutest on seal tõesti vaba koht nende ehitamiseks.

        Muide, kas olete märganud, et linnavalitsuse kõrval haljasalal käivad isad-emad oma pesamunadega sageli mängimas? See meenutab, et oponendid pole ühelgi varasemal arutlelul pidanud uues linnasüdames vajalikuks konkreetset parki. Põneva kujuga nn. suur auk (fooridega ristmikul) läks umbselt täisehitamisele. Purskkaevuga puhkeplatsi ei kerki kaubamajaesise mausoleumi asemele ilmselt enne Hiina piiri Eestini jõudmist. Kas tõesti oodati selle taustal JALAKÄIVALT linnakodanikult rahulolu mõnest järjekordsest ‘angaarist’?

        Lõpetuseks ma eriti ei vabanda kommentaariumi nende lugejate eest, keda häiris mu enam kui kolmest punktist ja lühilausest koosnev arvamus, millest jäid väidetavalt silma vaid ‘raketi- ja ulmejutud’. Kommentaarium ongi koht, kus erinevalt paberlehest saavad rumalad küsida ja targemad operatiivselt vastata. Sain minagi teada, et II Maailmasõda tegelikult polnud (järelikult ka mitte ühtki õhkulastud maja Haapsalus) ja et käes on 1000-e aastase rahu ning tasakaalukalt läbimõeldud arengu ajajärk.

  11. ära inise.

  12. Tamme 21A mitte puutuda. Vandid tulevad veel tagasi. Sukles käis Piiteris neid juba kutsumas. Litsimajas on ka tohutu energia vajadus. Nii, et käed eemale Sidemajast!

  13. Ei ta tule.

  14. arutuse koht

    Enrico vastus on mõtlemist väärt. Kas me tahame sellise keskuse siia tulemise võimalustki? Negatiivset oleks väga-vaäga palju. Positiivset?????

  15. Mis kuradi rahvas see on, kes ainult iriseb? Kui midagi ei korraldata on halb, kui midagi tehakse jällegi halb. Võhikud on just need, kes seda vahtu üles keeravad. Viimaste jutust jääb mulje, et Haapsalusse tahetakse ehitada midagi seesugust, mida mujal veel ehitatud ei ole. Ei tekitata ka seesugust elektridefitsiiti, mis halvaks meie igapäevast tarbimist. N. Liidu eksisteerimise aegu oli siin elektritarbimine vast oluliselt suurem. Kui te olete nii targad soojuse spetsialistid, siis ärge muretsege, ka serverite jääksoojust on võimalik ökonoomselt ära kasutada, mille pärast ei peaks vast eriti muretsema. Ei hakka kaugelt otsima, aga Tallinnas on seesuguseid elektri ülekandeliine mille pärast te muretsete kümneid, kui mitte sadu kilomeetreid. Ja mis siis sellest? Võtke asja rahulikult ja otsige asjas rohkem positiivsust. Te tahate Hispaania härjale kohe näidata punast rätikut.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2016 Lääne Elu. All Rights Reserved.