Haapsalu lastekodu peremajade ehitamise peatöövõtja on vaidlustanud sotsiaalministeeriumi leppetrahvi nõude, taotledes trahvi vähendamist kolmveerandi jagu.
Sotsiaalministeerium määras Haapsalu hoolekandekeskuse peremajade peatöövõtjale Elinord Ehitusele leppetrahviks majade mitteõigeaegse valmimise eest 73 467 eurot. Ehituse peatöövõtja aga leiab, et õiglane leppetrahv oleks 17 883 eurot.
Ehituse tellija, sotsiaalministeerium, on esitanud trahvinõude ajavahemiku eest 27. märtsist 11. juunini, mil tööde vastuvõtuaktile alla kirjutati.
Peatöövõtja võtab omaks, et viie peremaja ehitustööde valmimine venis üle kokkulepitud tähtaja, ja toob selle põhjuseks nii objektiivseid asjaolusid nagu projektijuhi raske haigus ja mitme alltöövõtja muutumine teo– ja maksevõimetuks kui ka firmast tingitud subjektiivseid tegureid.
Ehitaja on aga seisukohal, et õiglane oleks väiksem trahv, sest majade kasutuselevõtt viibis mitte üksnes ehituslike vaegtööde, vaid ka sotsiaalministeeriumi venitamistaktika tõttu.
Peremajade kasutusluba väljastati 3. mail. „Hea äri– ja ehitustava kohaselt loetakse sellest ajast ehitus saavutanuks kasutusvalmiduse ja ettevõtja sanktsioneerimine peale seda kuupäeva on väga ebatavaline,” kirjutab Elinord Ehitus oma protestikirjas sotsiaalministeeriumile.
Samas leiab ehitaja, et sotsiaalministeerium on allkirjastamise venitamiseks toonud ettekäändeks pisipõhjusi ja organisatsioonilisi küsimusi, mida tavapäraselt liigitatakse ebaoluliste, valminud ehitise kasutamist nimetamisväärselt mitte mõjutavate puuduste hulka. Sotsiaalministeeriumi esindajat ei õnnestunud kommentaaride saamiseks reedel telefonitsi tabada.
Haapsalu hoolekandekeskuse peremajad avati pidulikult 22. mail. Selleks ajaks olid hooned ka osaliselt möbleeritud ja asjaosaliste väitel sissekolimiseks valmis. Siiski kolisid lapsed oma uude elukohta alles juuli alguses.
Haapsalu hoolekandekeskuse juht Peeter Alekand selgitas, et kolimine ei viibinud mitte ehituslikel põhjustel, vaid teenuse osutamise loa puudumise tõttu. Loataotlus anti küll juuni alguses sisse, kuid selle saamine võttis arvatust kauem aega.
Samuti ei soovinud hoolekandeasutus ise kolimisega kiirustada, vaid tahtis seda teha läbimõeldult.
Alekand lisas, et pärast avamist tegi peatöövõtja veel haljastustöid, kuid majades sees polnud vaja mingeid suuremaid ehitustöid teha. „Pisiasju oli, näiteks mõni uks ei käinud korralikult või muud sellesarnast,” meenutas ta.
„Minul pole Elinordile küll midagi ette heita,” ütles hoolekandeasutuse juht.
See paar kuud ajast möödalaskmist pole kindlasti ainult ehitaja süü. Kui on mitmeid alltöövõtjaid,võib igasugu jamasid ette tulla…. Seda lugu lugedes tekib küll tunne,et sots. ministeerium teeb kõik,et võimalikult suurt pappi otsitud põhjustel kätte saada. Küll aga pole ma kindel,kas meie kliimavööndisse lamekatused üldse sobivad- vesi peaks ikka saama ise katuselt maha valguda….Ja selleks peavad katused kaldega olema.
olen poolt
ehitaja võiks ikka aru saada, et omaenese riskid tuleb ise maandada…töövõtja projektijuhi raske haigus ei ole tellija seisukohast üldse oluline jne jne
riik käitub üsna õigesti:)