Silt: Vormsi

[gallery ids="425572,425571,425570,425569,425568,425567,425566,425565"] Eesti muuseumide festivalil Rotilõksu tiitliga pärjatud Vormsi talumuuseum on selle auga välja teeninud, sest Vormsi lugusid kuulates võib kaotada ajataju. Just nii juhtus muuseumi aia taha jõudnud seljakotiränduritega, kes otsustasid – küll kerge eelarvamusega – praamini aega parajaks tehes muuseumisse sisse astuda. Poolteist tundi hiljem, olles muuseumi pidava Vormsi kodukandiühingu juhatuse liikme Egon Erkmanni räägitud lugusid kuulanud, leidsid nooremehed, et ehk läheks mandrile üldse järgmise praamiga. „Mis neile selle siin huvitavaks tegi? Me pakume lugu. Vedelesime ristseliti päikese käes muru peal ja rääkisime lihtsalt juttu,” ütles Erkmann päikselisel mai alguse pärastlõunal muuseumi lilledest sinetaval õuel. „Poisid tõdesid, et oleks pidanud oma Vormsi-seiklust alustama siit.” Tõepoolest, Sviby sadamast vaevalt kahe kilomeetri kaugusel asuvast muuseumist võiks Vormsi külastaja oma ringkäiku saarel alustada, sest, olles lood ära kuulnud, hakkab nägema ja märkama detaile, mis muidu jääks võibolla kahe silma vahele või mõistmatuks. Olgu nendeks siis Vormsi külanimed, mille puhul rootsi keelt oskamata on raske teada, et „by“ nime lõpus tähendab küla, või see, et Hullost Rälbyni on teel 22 kurvi või et Vormsil ei kohta Lääne-Eestile omaseid rehielamuid, sest Vormsil pole kunagi loomad ja inimesed ühe katuse all elanud. Tüüpiline talu Vormsi talumuuseum ehk Pearsgården on hoonete ja interjööri poolest ehe 20. sajandi alguse talukompleks, kus lisaks 1930. aastatel ehitatud elumajale on laut-tall, rehealune ja aidad, maakelder ja suitsusaun. Elumaja on Erkmanni sõnul tüüpiline Vormsi maja, selline, nagu neid hakati Vormsil ehitama 1930. aastatel pärast Sviby küla põlengut. See osa Sviby külast, kus asub Pearsgården, jäi õnneks tulekahjust puutumata, kuid tuleroaks langes kolmandik külast – 21 talu. 1932. aasta Sviby tulekahju ühtlustas Erkmanni sõnul Vormsi taluarhitektuuri. „Pärast tulekahju tekkis saarele maja tüüpprojekt – majad on nagu copy-paste, ainult et mõnel on maja otsa ehitatud veel midagi, näiteks sahver,” ütles ta.

[caption id="attachment_425027" align="alignnone" width="1440"] Björn Berggren. Erakogu[/caption] Vormsi vallavolikogu tööst aastase pausi võtnud ettevõtja Algor Strengi asemel tuleb volikokku 30aastane brändi- ja turundusjuht Björn Berggren. Mõlemad kandideerisid Avatud Vormsi valimisliidu nimekirjas, valimisliidul on seitsmeliikmelises volikogus neli kohta. Berggren on Vormsis sündinud ja jagab end saare ning Tallinna vahel. „Side Vormsiga on tugev,“ kinnitas Berggren. Vormsil elavad tema ema, vanaema ja vanaisa.

  [caption id="attachment_350424" align="alignnone" width="1920"] Vormsi volikogu. Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavolikogu hakkab homme valima uut volikogu esimeest, sest senine esimees Jaak Kaabel (valimisliit Avatud Vormsi) astus aprillis ootamatult tagasi. „Ütleme nii, et oleme protsessis. Loodetavasti me enne istungit kuhugi välja jõuame,“ ütles Vormsi vallavolikogu aseesimees Kata Varblane (valimisliit Avatud Vormsi) Lääne Elule eile. Varblase sõnul teeb asja keeruliseks väike volikogu: liikmeid on ainult seitse, volinike ja eriti esimehe töökoormus suur ning opositsioon komisjonide töös ei osale.

[caption id="attachment_395746" align="alignnone" width="1920"] Vormsi vallavanem Maris Jõgeva. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavalitsus teeb volikogule ettepaneku panna oksjonile Sviby külas asuv eestiaegne pritsukuur, et leida hoonele rentnik. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on veidi üle 20 ruutmeetri suurune kuurike seisnud aastaid niisama ja selle seisukord pole hea. „Tahaksime ta piirkonna jaoks säilitada ja kõige parem viis seda teha on anda ta kasutusse,“ ütles Jõgeva.

[gallery ids="424457,424458,424459,424460,424461,424462,424463,424464,424465,424466,424467,424468,424469,424470,424471,424472,424473,424474,424475,424476,424477"]   Vormsilased avasid laupäeval talguhooaja, kui üle 40 inimese koristas traditsiooniliselt Vormsi kalmistut ja kirikuaeda. Talguliste arvu saaks suurendada ka sadade tuhandeteni, kui arvata juurde sipelgad, kes sooja kevadilmaga oma pesades askeldasid.

[caption id="attachment_324749" align="alignnone" width="1600"] Algor Streng. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavolikogu liige Algor Streng (valimisliit Avatud Vormsi) võttis volikogu tööst pausi ja naaseb 2025. aasta aprillis. Streng ütles Lääne Elule, et kaalus end üldse volikogust taandada, aga piirdus esialgu aastaga.

[caption id="attachment_413608" align="alignnone" width="1900"] Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption] Vormsi vallavalitsuse kultuuri- ja kogukonnaspetsialistiks kandideerib üheksa inimest. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul on see erakordne.

[caption id="attachment_413505" align="alignnone" width="696"] Mobiilimast Hullos. Foto Egon Erkmann.[/caption] Vormsi mobiilsidelevi jaoks on praegu Hullos kaks masti. Kahjuks ei taga nende asukoht korralikku mobiilsidelevikut kogu saarel. Selleks plaanib Vormsi vald rajada lisaks veel kaks masti – ühe lääne- ja teise idaringile.

[caption id="attachment_413248" align="alignnone" width="1280"] Keskkonnakaitsja Eleri Lopp võitleb Eesti suurkiskjate eest. Foto: erakogu[/caption] Eesti huntide kaitseks Euroopa kohtusse välja jõudnud keskkonnakaitsja Eleri Lopp peab Vormsil kavandatavaid tapatalguid õõvastavaks. „Vabalt võiksid hundid Vormsis elada,“ ütles Lopp Lääne Elule. 2020. aastal Eesti huntide kaitseks kohtusse läinud Lopp loodab paari aasta pärast saada Euroopa kohtust vastuse, kas huntide küttimine Eestis, nagu seda seni on tehtud, on õigustatud või mitte, kui tegemist on Euroopas kaitstava liigiga, kelle jätkusuutlikkus pikas plaanis on küsimärgi all. „Seda arusaama ei taheta kuidagi omaks võtta,“ ütles Lopp. „Hunt ise on ohustatud seisundis, mitte Vormsi lambad ja koerad.“