Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"] Aimar Ventsel[/caption] Alustuseks peaksin märkima, et kui räägime Venemaa elanikest, siis räägime venelastest. Venemaal ei ela ainult venelased, ehkki venelaste osakaal Venemaa elanikkonnast on umbes 75 protsenti. Ja venelased ei ela ainult Venemaal. Kõik inimesed, kes elavad väljaspool Venemaad ja räägivad esimese või emakeelena vene keelt, pole aga tingimata venelased. Saan aru, et pikka ja lohisevat väljendit „venemaalane“ on ebamugav kasutada, aga see peegeldab asjade olemust kõige paremini. Niisiis, kas võime väita, et Venemaa elanikud, hoolimata etnilisest, kultuurilisest, religioossest või rassilisest kuuluvusest, on Venemaa riigikanalite propaganda ohvrid? Seoses sõjaga Ukrainas on vast igaüks kohanud väidet, et venemaalased/venelased on Venemaa propaganda poolt räigelt ajupestud, aga nad ei saa midagi teha, sest riiklikud meediakanalid ja eriti televisioon on nende peamine infoallikas. Seega, tegemist on olukorra ohvritega, kel pole nagu valikut.

[caption id="attachment_357628" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare infolehega, kus on sõja jalust tulnutele esimesed juhised, kuidas meil hakkama saada. Foto: Elen Freivald[/caption] Läänemaale on sõja tõttu põgenenud üle 300 ukrainlase, kelle hulgas on alla poole lasteaia- või kooliealised lapsed. Osa põgenike lastest on juba läinud lasteaeda või kooli, kuid omavalitsused kooliminemist takka ei kiirusta. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare sõnul ei pruugi kõik lapsed soovidagi kohe Eestisse saabumise järel kooli minna või pole selleks lihtsalt veel valmis. „Anname tulijatele pigem võimaluse esmalt olukorraga harjuda,“ ütles ta. Kolmapäevase seisuga on esimesed põgenikest lapsed Haapsalus juba nii koolis kui ka lasteaias. „Kes tahab õppida, sellel see võimalus ka on,“ ütles Rootare.

[caption id="attachment_357536" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Rotary klubi on Umani saatmiseks ostnud kaks 8kohalist bussi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalust saadetakse lähiajal sõpruslinna Umani veel mitu bussitäit humanitaarabi. Haapsalu Rotary klubi on Umani saatmiseks ostnud kaks 8kohalist bussi, millest üks on autoremonditöökojas juba üle vaadatud. „Põhimõtteliselt on see kohe valmis startima, nüüd sõltub kaubast. Teine läheb täna töösse, seal on vaja nipet-näpet teha,” ütles klubi president Margus Metssalu Lääne Elule eile.

[caption id="attachment_357542" align="alignnone" width="2000"] Umbes pool tuhat inimest soovis ukrainapäraseid toite proovida. Foto: Elen Freivald[/caption] Laupäeval Kodaniketorni juures korraldatud ettevõtmisega „Boršikatel Ukraina heaks“ koguti Läänemaal viibivate ukrainlaste abistamiseks üle 5000 euro. Ettevõtmise eesmärk oli pakkuda ukrainapäraseid roogi ja koguda raha, mis MTÜ Läänemaa Abikassa kaudu läheb Ukrainast Läänemaale jõudnud põgenike abistamiseks. „Kogusime üle 5000 euro. Haapsalu inimesed olid imetoredad. Praegu on kõige rohkem vaja aidata Läänemaal viibivaid ukraina peresid,“ ütles idee algataja, Altmõisa perenaine Meeli Lokk. Pakutavatel toitudel ei olnud määratud hinda, vaid igaüks sai teha annetuse. „Arvasin kohe algul, et see on kõige parem viis ja see toimiski väga hästi, kogumiskastis oli palju 50euroseid rahatähti. Enamik olid viieeurosed – aga nii saavad väikestest asjadest suured,“ ütles Lokk.

[caption id="attachment_357426" align="aligncenter" width="756"] Peale 12 tundi ootamist Poola-Ukraina piiril ja 600km läbimist Ukraina maanteedel on abisaadetis sõpruslinna Umani jõudnud. Foto: erakogu[/caption] Neljapäeval jõudis Haapsalu Rotary klubi kingitud kiirabiauto koos haapsallaste abisaadetisega sõpruslinna Umani Ukrainas. Poola–Ukraina piiripunktis Krakovetsis tuli saadetisel ületamisjärjekorras oodata 12 tundi, sellele järgnes 600 kilomeetri pikkune sõit Umani. „Oleme väga tänulikud, eile [neljapäeval] saime suurepärase auto ja abisaadetise kätte,” ütles Umani linnapea Iryna Pletnyova eile Lääne Elule. Linnapea sõnul on saadetisest linnale palju abi. „Olen tänulik, et sellises kurvas olukorras ei jätnud te meid üksi. Me ei unusta seda kunagi! Annaks jumal, et saaksime teid omakorda vääriliselt tänada, võtta teid vastu meie linnas. Kui sõda lõpeb, ootame teid külla!” ütles Pletnyova.

[caption id="attachment_357418" align="aligncenter" width="2000"] Aivar Riisalu: „Olen veendunud, et mul on oma käsuga õigus panna omad inimesed tööle sellisesse formatsiooni, nagu probleem seda nõuab." Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula vald on valmis 610 sõjapõgeniku majutamiseks, praegu on neid vallas 24. Lääne-Nigula vallavanem Aivar Riisalu ütles neljapäeval vallavolikogu istungil, et ta moodustas Ukraina sõja esimesel päeval vallavalitsuse liikmetest kriisikomisjoni. Volikoguliige Neeme Suur tuletas vallavanemale küll meelde, et praegu ei ole enam igas omavalitsuses kriisikomisjoni, vaid olemas on Läänemaa kriisikomisjon, mida juhib Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Olen veendunud, et mul on oma käsuga õigus panna omad inimesed tööle sellisesse formatsiooni, nagu probleem seda nõuab. Nimetame seda siis mitte kriisikomisjoniks, vaid kriisi reguleerimise struktuuriks,” lausus Riisalu Lääne Elule.

[caption id="attachment_357371" align="aligncenter" width="2000"] Haapsalu sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman ütles, et kui varem korjas sotsiaalmaja abi Ukrainasse saatmiseks, siis nüüd te-
hakse seda Haapsallu jõudnud sõjapõgenikele. Foto: Urmas Lauri[/caption] Haapsalu hotellides viibivate Ukraina põgenike abistamise on linn korraldanud sotsiaalmaja kaudu, vajaminevast põgenikud teada anda ei pelga. „Siiani tegelesime saadetistega, mis läksid üle piiri, aga nüüd kogume kolmandat päeva asju ukrainlastele, kes on siin,” ütles sotsiaalmaja haldusjuht Monika Mitman. Sotsiaalmajja on tekitatud väike ruum, kus käib vajalike asjade kogumine ja pakkimine vastavalt nimekirjale. „Täna hommikul pakkis sekretär asjad Kongo hotellis viibivate inimeste soovide ja vajaduste järgi. Meie autojuht viis need sinna kohale,” selgitas Mitman. Kongost küsiti näiteks kirjatarbeid lastele: joonistusplokke, värvipliiatseid, laste mänguasju. „Midagi saime saata ka, aga väga palju ei ole,” tõdes Mitman.