7.8 C
Haapsalu
Teisipäev, 11. november 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Sõda ukrainas

Silt: sõda ukrainas

Osa Posti tänava kividest jäi Ukrainasse

[caption id="attachment_358472" align="alignnone" width="2000"] Posti tänav peaks valmima juunis. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Esmaspäeva hommikul alustasid YIT Eesti ASi töömehed pärast talvist tehnoloogilist pausi Posti tänava remondiga. Kõigepealt hakkasid töömehed eemaldama talveks pandud teekatet ning seejärel on Posti tänava objektijuhi Riho Tahkeri sõnul plaanis aluskihi ettevalmistustööd, et hakata kive paigaldama. Posti tänava jaoks mõeldud tänavakivid saabusid ehitajale kogu talve jooksul Ukrainast. „Viis rekatäit jäi tulemata, enne tuli sõda peale,” ütles Tahker. Viis tulemata jäänud sõidukivide koormat on aga väike osa kogu Posti tänavale mõeldud kividest. Kokku paigaldatakse Posti tänavale 250 koormatäit kive.

Poolsada sõja jalust pääsenud last läks Läänemaal kooli

[caption id="attachment_358432" align="alignnone" width="2000"] Kiievist sõjapakku pääsenud Alicia ja Andrei inglise keele tunnis. Esimene nädal Haapsalu algkoolis on peaaegu selja taga. Foto Urmas Lauri[/caption] Iga hommik toob Läänemaa koolidesse üha uusi Ukraina sõja jalust pääsenud lapsi, kes tulevad koos õdede-vendade ja sõpradega, et meil haridusteed jätkata. Reede hommikul käis Haapsalu algkoolis inglise keele tund. Tund nagu tund ikka, ainult selle vahega, et õpetaja Erko Grents suhtles lastega paberilehtede abil, kus olid kirjas ingliskeelsed laused ukrainakeelsete vastetega. Ukraina keelt Grents ei mõista, vene keelt oskab natuke – tšut-tšut, nagu ütles 11aastane Alica. Kiievist koos vanaema ja noorema õe ning vennaga põgenenud 11aastane Alica on südi tüdruk, asjalik ja tõsine nagu täiskasvanu. 24. veebruarist rääkides tüdruku hääl muutub. Alica kirjeldab, kuidas 24. veebruari hommikul kell viis tuli kiiruga pakkida hädapärased asjad ja minna varjendisse. Kiievit pommitati. „See oli väga hirmus,” ütles Alica. Sama kare on Alica hääl ka siis, kui ta räägib Ukrainast. „Muidugi me igatseme Ukraina järele,” ütles ta. „Aga see pole nii hull, kui sul on vend ja õde.”

Haapsalu punamonumendi eemaldamist arutanud ei ole

[caption id="attachment_270262" align="alignnone" width="1024"] Veteranide kogunemine 2019. aasta 9. mail. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavõimud ei ole arutanud kaubamaja juures asuva punamonumendi eemaldamist. Monumendi juurde kogunevad 9. mail Haapsalu veteranide komitee liikmed. Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul tuleb 9. mail kogunemise korraldamiseks esitada linnavalitsusele avaliku ürituse taotlus, pärast mida arutab linn, kas lubavad üritust või mitte. Praegu ühtegi avaldust linnavalitsusele esitatud ei ole.

Erkki Bahovski: petlik rahulootus

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Ukraina-Vene rahukõneluste tegelikust sisust on vähe teada ja nii keerleb selle kohal tavaline sõjaudu. Teisest küljest on see mõistetav, sest rahukõnelusi ei saa pidada kasvõi Facebookis või Twitteris, kus igaüks õpetab, missugune on just kõige õigem lahendus. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viidanud, et Ukraina võib loobuda oma NATO pürgimusest ja olla neutraalne. Kuid ka see plaan ei ole vastuoludeta – Ukraina NATO liikmesuse püüe on kirjas Ukraina põhiseaduses ja nii ongi Zelenskõi öelnud, et rahutingimused pannakse referendumile (ilmselt seega ka Ukraina NATO liikmesus). Referendumit aga ei saa mõistetavalt enne teha, kui riigist on lahkunud Vene väed. Teisipäevane Financial Times kirjutas viitega Ukraina allikatele, et Venemaa ei kavatsevat enam Ukrainat denatsifitseerida ja et Ukrainal võiks olla ELi perspektiiv ning julgeolekugarantiid mitmelt riigilt. Viimased tunduvad väga kehva plaaniga, arvestades 1994. aasta Budapesti memorandumit, kus vastutasuks Ukraina tuumarelvast loobumise eest garanteerisid riigi julgeoleku ning territoriaalse terviklikkuse Venemaa, USA ja Ühendkuningriik.

Läänemaa töötukassas on arvel mitukümmend sõjapõgenikku

[caption id="attachment_157419" align="alignnone" width="713"] Töötukassa. Foto Arvo Tarmula[/caption] Teisipäevase seisuga oli töötukassa Läänemaa osakonnas end töötuna arvele võtnud 30 ukrainlast. „Täna on töötuna registreeritud 30 ukrainlast ja on teada, et sel nädalal lisandub veel 48 inimest, kellel on aeg kalendris juba broneeritud,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison teisipäeval Lääne Elule.

Umanile kingitud buss koos abisaadetisega jõuab südaööl sihtpunkti

[caption id="attachment_358221" align="aligncenter" width="960"] Aare Mihelson (vasakult), Tõnu Parbus, Elari Saar ja Innar Mäesalu teisipäeva varahommikul koos Umanile kingitava bussiga Haapsalus. Foto: Aare Mihelson[/caption] Täna pärastlõunal andis Haapsalu esindus sõpruslinnast Umanist tulnud autojuhile üle Haapsalu Rotary klubi kingitud Mercedes-bussi. Kui kõik sujub kavakohaselt, jõuab saadetis sihtpunkti südaöösel. Seekordses abisaadetises pandi rõhku toidule ja esmatarbekaupadele. “Saatsime ka täiskasvanute mähkmeid, sest linnas on mitu vanadekodu,” lausus Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus. Esialgu oli plaan, et bussi viivad üle piiri Umani esindajad. Et aga Ukrainast ei lasta sõjaseisukorra tõttu alla 60aastasi mehi välja, tuli leida moodus, et buss ise üle piiri viia. Esmaspäeval sai Parbus välisministeeriumist dokumendi, mis lubas tal bussi Krakovetsi tollipunktis ise Ukraina poolele viia. Toll läks Parbuse sõnul seekord kiiresti, paberid said korda kolmveerand tunniga. Kui eelmisel korral kiirabiautot viidi, siis oodati nii Poola kui ka Ukraina poolel seitse tundi. “Saime üle piiri ja andsime bussi Umanist saabunud autojuhile üle,” ütles Parbus täna kell 15.45 Lääne Elule.

Buss Haapsalu abisaadetisega asub Umani poole teele homme

[caption id="attachment_358072" align="aligncenter" width="2000"] Umani linnapea Irõna Pletnõva Haapsalu kingitud kiirabiautoga. Foto: kubatõmmis [/caption] Sõpruslinn Umanile kingitud buss asub Haapsalust teele homme hommikul.