Silt: sõda ukrainas
Poolsada sõja jalust pääsenud last läks Läänemaal kooli
[caption id="attachment_358432" align="alignnone" width="2000"]
Kiievist sõjapakku pääsenud Alicia ja Andrei inglise keele tunnis. Esimene nädal Haapsalu algkoolis on peaaegu selja taga. Foto Urmas Lauri[/caption]
Iga hommik toob Läänemaa koolidesse üha uusi Ukraina sõja jalust pääsenud lapsi, kes tulevad koos õdede-vendade ja sõpradega, et meil haridusteed jätkata.
Reede hommikul käis Haapsalu algkoolis inglise keele tund. Tund nagu tund ikka, ainult selle vahega, et õpetaja Erko Grents suhtles lastega paberilehtede abil, kus olid kirjas ingliskeelsed laused ukrainakeelsete vastetega. Ukraina keelt Grents ei mõista, vene keelt oskab natuke – tšut-tšut, nagu ütles 11aastane Alica.
Kiievist koos vanaema ja noorema õe ning vennaga põgenenud 11aastane Alica on südi tüdruk, asjalik ja tõsine nagu täiskasvanu. 24. veebruarist rääkides tüdruku hääl muutub. Alica kirjeldab, kuidas 24. veebruari hommikul kell viis tuli kiiruga pakkida hädapärased asjad ja minna varjendisse. Kiievit pommitati. „See oli väga hirmus,” ütles Alica. Sama kare on Alica hääl ka siis, kui ta räägib Ukrainast. „Muidugi me igatseme Ukraina järele,” ütles ta. „Aga see pole nii hull, kui sul on vend ja õde.”
Kiievist sõjapakku pääsenud Alicia ja Andrei inglise keele tunnis. Esimene nädal Haapsalu algkoolis on peaaegu selja taga. Foto Urmas Lauri[/caption]
Iga hommik toob Läänemaa koolidesse üha uusi Ukraina sõja jalust pääsenud lapsi, kes tulevad koos õdede-vendade ja sõpradega, et meil haridusteed jätkata.
Reede hommikul käis Haapsalu algkoolis inglise keele tund. Tund nagu tund ikka, ainult selle vahega, et õpetaja Erko Grents suhtles lastega paberilehtede abil, kus olid kirjas ingliskeelsed laused ukrainakeelsete vastetega. Ukraina keelt Grents ei mõista, vene keelt oskab natuke – tšut-tšut, nagu ütles 11aastane Alica.
Kiievist koos vanaema ja noorema õe ning vennaga põgenenud 11aastane Alica on südi tüdruk, asjalik ja tõsine nagu täiskasvanu. 24. veebruarist rääkides tüdruku hääl muutub. Alica kirjeldab, kuidas 24. veebruari hommikul kell viis tuli kiiruga pakkida hädapärased asjad ja minna varjendisse. Kiievit pommitati. „See oli väga hirmus,” ütles Alica. Sama kare on Alica hääl ka siis, kui ta räägib Ukrainast. „Muidugi me igatseme Ukraina järele,” ütles ta. „Aga see pole nii hull, kui sul on vend ja õde.”
9
Haapsalu punamonumendi eemaldamist arutanud ei ole
[caption id="attachment_270262" align="alignnone" width="1024"]
Veteranide kogunemine 2019. aasta 9. mail. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavõimud ei ole arutanud kaubamaja juures asuva punamonumendi eemaldamist. Monumendi juurde kogunevad 9. mail Haapsalu veteranide komitee liikmed.
Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul tuleb 9. mail kogunemise korraldamiseks esitada linnavalitsusele avaliku ürituse taotlus, pärast mida arutab linn, kas lubavad üritust või mitte. Praegu ühtegi avaldust linnavalitsusele esitatud ei ole.
Veteranide kogunemine 2019. aasta 9. mail. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu linnavõimud ei ole arutanud kaubamaja juures asuva punamonumendi eemaldamist. Monumendi juurde kogunevad 9. mail Haapsalu veteranide komitee liikmed.
Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbuse sõnul tuleb 9. mail kogunemise korraldamiseks esitada linnavalitsusele avaliku ürituse taotlus, pärast mida arutab linn, kas lubavad üritust või mitte. Praegu ühtegi avaldust linnavalitsusele esitatud ei ole. 
Erkki Bahovski: petlik rahulootus
[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"]
Erkki Bahovski.[/caption]
Ukraina-Vene rahukõneluste tegelikust sisust on vähe teada ja nii keerleb selle kohal tavaline sõjaudu.
Teisest küljest on see mõistetav, sest rahukõnelusi ei saa pidada kasvõi Facebookis või Twitteris, kus igaüks õpetab, missugune on just kõige õigem lahendus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viidanud, et Ukraina võib loobuda oma NATO pürgimusest ja olla neutraalne. Kuid ka see plaan ei ole vastuoludeta – Ukraina NATO liikmesuse püüe on kirjas Ukraina põhiseaduses ja nii ongi Zelenskõi öelnud, et rahutingimused pannakse referendumile (ilmselt seega ka Ukraina NATO liikmesus). Referendumit aga ei saa mõistetavalt enne teha, kui riigist on lahkunud Vene väed.
Teisipäevane Financial Times kirjutas viitega Ukraina allikatele, et Venemaa ei kavatsevat enam Ukrainat denatsifitseerida ja et Ukrainal võiks olla ELi perspektiiv ning julgeolekugarantiid mitmelt riigilt. Viimased tunduvad väga kehva plaaniga, arvestades 1994. aasta Budapesti memorandumit, kus vastutasuks Ukraina tuumarelvast loobumise eest garanteerisid riigi julgeoleku ning territoriaalse terviklikkuse Venemaa, USA ja Ühendkuningriik.
Erkki Bahovski.[/caption]
Ukraina-Vene rahukõneluste tegelikust sisust on vähe teada ja nii keerleb selle kohal tavaline sõjaudu.
Teisest küljest on see mõistetav, sest rahukõnelusi ei saa pidada kasvõi Facebookis või Twitteris, kus igaüks õpetab, missugune on just kõige õigem lahendus.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viidanud, et Ukraina võib loobuda oma NATO pürgimusest ja olla neutraalne. Kuid ka see plaan ei ole vastuoludeta – Ukraina NATO liikmesuse püüe on kirjas Ukraina põhiseaduses ja nii ongi Zelenskõi öelnud, et rahutingimused pannakse referendumile (ilmselt seega ka Ukraina NATO liikmesus). Referendumit aga ei saa mõistetavalt enne teha, kui riigist on lahkunud Vene väed.
Teisipäevane Financial Times kirjutas viitega Ukraina allikatele, et Venemaa ei kavatsevat enam Ukrainat denatsifitseerida ja et Ukrainal võiks olla ELi perspektiiv ning julgeolekugarantiid mitmelt riigilt. Viimased tunduvad väga kehva plaaniga, arvestades 1994. aasta Budapesti memorandumit, kus vastutasuks Ukraina tuumarelvast loobumise eest garanteerisid riigi julgeoleku ning territoriaalse terviklikkuse Venemaa, USA ja Ühendkuningriik. 
Läänemaa töötukassas on arvel mitukümmend sõjapõgenikku
[caption id="attachment_157419" align="alignnone" width="713"]
Töötukassa. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäevase seisuga oli töötukassa Läänemaa osakonnas end töötuna arvele võtnud 30 ukrainlast.
„Täna on töötuna registreeritud 30 ukrainlast ja on teada, et sel nädalal lisandub veel 48 inimest, kellel on aeg kalendris juba broneeritud,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison teisipäeval Lääne Elule.
Töötukassa. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäevase seisuga oli töötukassa Läänemaa osakonnas end töötuna arvele võtnud 30 ukrainlast.
„Täna on töötuna registreeritud 30 ukrainlast ja on teada, et sel nädalal lisandub veel 48 inimest, kellel on aeg kalendris juba broneeritud,” ütles töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullison teisipäeval Lääne Elule. 
Umanile kingitud buss koos abisaadetisega jõuab südaööl sihtpunkti
[caption id="attachment_358221" align="aligncenter" width="960"]
Aare Mihelson (vasakult), Tõnu Parbus, Elari Saar ja Innar Mäesalu teisipäeva varahommikul koos Umanile kingitava bussiga Haapsalus. Foto: Aare Mihelson[/caption]
Täna pärastlõunal andis Haapsalu esindus sõpruslinnast Umanist tulnud autojuhile üle Haapsalu Rotary klubi kingitud Mercedes-bussi. Kui kõik sujub kavakohaselt, jõuab saadetis sihtpunkti südaöösel.
Seekordses abisaadetises pandi rõhku toidule ja esmatarbekaupadele. “Saatsime ka täiskasvanute mähkmeid, sest linnas on mitu vanadekodu,” lausus Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.
Esialgu oli plaan, et bussi viivad üle piiri Umani esindajad. Et aga Ukrainast ei lasta sõjaseisukorra tõttu alla 60aastasi mehi välja, tuli leida moodus, et buss ise üle piiri viia. Esmaspäeval sai Parbus välisministeeriumist dokumendi, mis lubas tal bussi Krakovetsi tollipunktis ise Ukraina poolele viia.
Toll läks Parbuse sõnul seekord kiiresti, paberid said korda kolmveerand tunniga. Kui eelmisel korral kiirabiautot viidi, siis oodati nii Poola kui ka Ukraina poolel seitse tundi.
“Saime üle piiri ja andsime bussi Umanist saabunud autojuhile üle,” ütles Parbus täna kell 15.45 Lääne Elule.
Aare Mihelson (vasakult), Tõnu Parbus, Elari Saar ja Innar Mäesalu teisipäeva varahommikul koos Umanile kingitava bussiga Haapsalus. Foto: Aare Mihelson[/caption]
Täna pärastlõunal andis Haapsalu esindus sõpruslinnast Umanist tulnud autojuhile üle Haapsalu Rotary klubi kingitud Mercedes-bussi. Kui kõik sujub kavakohaselt, jõuab saadetis sihtpunkti südaöösel.
Seekordses abisaadetises pandi rõhku toidule ja esmatarbekaupadele. “Saatsime ka täiskasvanute mähkmeid, sest linnas on mitu vanadekodu,” lausus Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.
Esialgu oli plaan, et bussi viivad üle piiri Umani esindajad. Et aga Ukrainast ei lasta sõjaseisukorra tõttu alla 60aastasi mehi välja, tuli leida moodus, et buss ise üle piiri viia. Esmaspäeval sai Parbus välisministeeriumist dokumendi, mis lubas tal bussi Krakovetsi tollipunktis ise Ukraina poolele viia.
Toll läks Parbuse sõnul seekord kiiresti, paberid said korda kolmveerand tunniga. Kui eelmisel korral kiirabiautot viidi, siis oodati nii Poola kui ka Ukraina poolel seitse tundi.
“Saime üle piiri ja andsime bussi Umanist saabunud autojuhile üle,” ütles Parbus täna kell 15.45 Lääne Elule. 
Buss Haapsalu abisaadetisega asub Umani poole teele homme
[caption id="attachment_358072" align="aligncenter" width="2000"]
Umani linnapea Irõna Pletnõva Haapsalu kingitud kiirabiautoga. Foto: kubatõmmis [/caption]
Sõpruslinn Umanile kingitud buss asub Haapsalust teele homme hommikul.
Umani linnapea Irõna Pletnõva Haapsalu kingitud kiirabiautoga. Foto: kubatõmmis [/caption]
Sõpruslinn Umanile kingitud buss asub Haapsalust teele homme hommikul. 
Neeme Väli: Ukrainas ei sõdi riik, vaid rahvas
[caption id="attachment_357920" align="alignnone" width="1707"]
Neeme Väli. Hardi Hallismaa foto[/caption]
Nõval elav kindralmajor reservis Neeme Väli peab Ukraina sõja puhul kõige tähtsamaks, et ukrainlased vastu peaks.
Kui palju te jälgite sõjauudiseid Ukrainast? Kas vaatate igal hommikul olukorra üle?
Sisuliselt küll, aga uudiseid peab jälgima päev läbi ja nii, et paralleelselt on lahti mitu allikat. On selge, et Venemaa poolelt tulev info ei ole usaldusväärne, aga ka oma maa ja riigi eest võitlevate ukrainlaste avaldatud numbreid tuleb võtta mööndusega. Tasub allikaid võrrelda, tõde on kusagil vahepeal.
Kas nõustute ütlemisega, et Ukraina sõda on senistest sõdadest kõige dokumenteeritum?
Seda sõda võib sisuliselt vaadata ju live’is – videoklipid laetakse üles reaalajas. Aga peab olema kriitiline ja vaatama, kust mingi info pärit on ja kas ka muud allikad seda infot enam-vähem kinnitavad. On olnud näiteid, kus ka meie prominendid on levitanud mingeid naljakaid uudiseid, mis pole osutunud tõeks.
Tooge mõni näide.
Mõni aeg tagasi lasti välja uudis, kus väidetavalt kindel allikas oli lekitanud kirjelduse kusagil Putini juures punkris toimunud Putini lähiringi kohtumisest. Seal on aga loogikaviga. Kui ma oleksin Ukraina luuraja ja mul oleks allikaks sellel koosolekul viibinud inimene, siis palju on neid, kes pääsevad Putini juurde koosolekule? Neid on loetud arv ja kui sul on allikas siseringis, ei lekitata iialgi sellist infot, sest see allikas võetakse kohe maha. Pead kaitsma oma allikaid.
Millisel riigil on kõige parema
Neeme Väli. Hardi Hallismaa foto[/caption]
Nõval elav kindralmajor reservis Neeme Väli peab Ukraina sõja puhul kõige tähtsamaks, et ukrainlased vastu peaks.
Kui palju te jälgite sõjauudiseid Ukrainast? Kas vaatate igal hommikul olukorra üle?
Sisuliselt küll, aga uudiseid peab jälgima päev läbi ja nii, et paralleelselt on lahti mitu allikat. On selge, et Venemaa poolelt tulev info ei ole usaldusväärne, aga ka oma maa ja riigi eest võitlevate ukrainlaste avaldatud numbreid tuleb võtta mööndusega. Tasub allikaid võrrelda, tõde on kusagil vahepeal.
Kas nõustute ütlemisega, et Ukraina sõda on senistest sõdadest kõige dokumenteeritum?
Seda sõda võib sisuliselt vaadata ju live’is – videoklipid laetakse üles reaalajas. Aga peab olema kriitiline ja vaatama, kust mingi info pärit on ja kas ka muud allikad seda infot enam-vähem kinnitavad. On olnud näiteid, kus ka meie prominendid on levitanud mingeid naljakaid uudiseid, mis pole osutunud tõeks.
Tooge mõni näide.
Mõni aeg tagasi lasti välja uudis, kus väidetavalt kindel allikas oli lekitanud kirjelduse kusagil Putini juures punkris toimunud Putini lähiringi kohtumisest. Seal on aga loogikaviga. Kui ma oleksin Ukraina luuraja ja mul oleks allikaks sellel koosolekul viibinud inimene, siis palju on neid, kes pääsevad Putini juurde koosolekule? Neid on loetud arv ja kui sul on allikas siseringis, ei lekitata iialgi sellist infot, sest see allikas võetakse kohe maha. Pead kaitsma oma allikaid.
Millisel riigil on kõige parema 
Aimar Ventsel: kas venelased on Vene meedia vangid?
[caption id="attachment_248480" align="alignnone" width="480"]
Aimar Ventsel[/caption]
Alustuseks peaksin märkima, et kui räägime Venemaa elanikest, siis räägime venelastest.
Venemaal ei ela ainult venelased, ehkki venelaste osakaal Venemaa elanikkonnast on umbes 75 protsenti. Ja venelased ei ela ainult Venemaal. Kõik inimesed, kes elavad väljaspool Venemaad ja räägivad esimese või emakeelena vene keelt, pole aga tingimata venelased. Saan aru, et pikka ja lohisevat väljendit „venemaalane“ on ebamugav kasutada, aga see peegeldab asjade olemust kõige paremini. Niisiis, kas võime väita, et Venemaa elanikud, hoolimata etnilisest, kultuurilisest, religioossest või rassilisest kuuluvusest, on Venemaa riigikanalite propaganda ohvrid? Seoses sõjaga Ukrainas on vast igaüks kohanud väidet, et venemaalased/venelased on Venemaa propaganda poolt räigelt ajupestud, aga nad ei saa midagi teha, sest riiklikud meediakanalid ja eriti televisioon on nende peamine infoallikas. Seega, tegemist on olukorra ohvritega, kel pole nagu valikut.
Aimar Ventsel[/caption]
Alustuseks peaksin märkima, et kui räägime Venemaa elanikest, siis räägime venelastest.
Venemaal ei ela ainult venelased, ehkki venelaste osakaal Venemaa elanikkonnast on umbes 75 protsenti. Ja venelased ei ela ainult Venemaal. Kõik inimesed, kes elavad väljaspool Venemaad ja räägivad esimese või emakeelena vene keelt, pole aga tingimata venelased. Saan aru, et pikka ja lohisevat väljendit „venemaalane“ on ebamugav kasutada, aga see peegeldab asjade olemust kõige paremini. Niisiis, kas võime väita, et Venemaa elanikud, hoolimata etnilisest, kultuurilisest, religioossest või rassilisest kuuluvusest, on Venemaa riigikanalite propaganda ohvrid? Seoses sõjaga Ukrainas on vast igaüks kohanud väidet, et venemaalased/venelased on Venemaa propaganda poolt räigelt ajupestud, aga nad ei saa midagi teha, sest riiklikud meediakanalid ja eriti televisioon on nende peamine infoallikas. Seega, tegemist on olukorra ohvritega, kel pole nagu valikut.