Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_357198" align="alignnone" width="1400"] Hanna Anett Kari pampuškadega. Foto: Are Tralla[/caption] Laupäeval on Haapsalus Kodaniketorni juures heategevusüritus „Boršikatel Ukraina heaks”, mille kogu tulu annetatakse Ukraina põgenike abistamiseks Läänemaal. Idee algataja, Altmõisa perenaise Meeli Loki sõnul ettevalmistused juba käivad. „Oleme paika pannud, kes mida teeb ja kuhu mis tuleb,” ütles Lokk. Ürituse kese on söök ja meeleolu loomise eest muusikaga hoolitseb Haapsalu kultuurikeskus. „Kontserti kui sellist pole plaanis, aga kui keegi tahab tulla kitarriga laulma, siis seda võib teha,” lisas Lokk. Reedel valmistavad Haapsalu kutsehariduse kokaõpilased Tiina Sootalu käe all 200 liitrit borši ning HKHK pagariõpilane Hanna Anett Kari valmistab pampuškaid – Ukraina köögist pärit ürdi-küüslauguõliga kukleid, mida süüakse borši juurde.

[caption id="attachment_357195" align="alignnone" width="960"] Vormsi parameedik Heily Piip (vasakul) ja pereõde Ada Ojasaar käisid Ukraina piiri ääres põgenikke tohterdamas. Foto: erakogu[/caption] Peamiselt Vormsi meedikutest koosnev grupp jõudis laupäeva õhtul tagasi Poola–Ukraina piirilt, kus nad andsid arstiabi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele. Vormsi perearsti Madis Tiigi eestvedamisel sõitsid 2. märtsil piirile appi Vormsi pereõde Ada Ojasaar ja parameedik Heily Piip. Esmaspäeval juba Vormsis oma tööpostil olnud pereõde Ojasaar otsis piiril nähtu kirjeldamiseks sõnu: „Kuidas olukorda nimetada… Kurb. Inimesed on sisuliselt oma kodud selja taha jätnud, maha jätnud mehed, pojad ja isad. Nad ei tea, kuhu nad lähevad.” Ojasaar ütles, et tegelikult oli kõik piiripunktis ekstreemne – seal nähtu on jätnud jälje, mis käib temaga kaasas.

[caption id="attachment_357210" align="alignnone" width="2000"] Näitleja Sepo Seemani kingitud kiirabiauto koos abisaadetisega Poola–Ukraina piiril. Foto: Tõnu Parbus[/caption] Teisipäeva hommikul kell 6.06 hakkas Uuemõisast Tradilo autoremondikeskuse eest Ukraina poole liikuma Haapsalu abisaadetis. Eile anti kiirabiauto koos humanitaarabi sisaldava järelkäruga Poola–Ukraina piiripunktis Krakovetsis üle sõpruslinna Umani esindajale. Ukraina poole asuti teele kahe autoga, et neli autojuhti, kes kordamööda roolis istuvad, hiljem koju tagasi saaksid. Järelkäru vedamiseks paigaldati kiirabiautole haagisekonks, kuid auto säästmiseks otsustati käru Ukraina piirini vedada hoopis Peugeot’ bussiga. „Kiirabiautol on automaatkäigukast ja auto ise on otsast lõpuni rasket kraami täis,” põhjendas Haapsalu aselinnapea Tõnu Parbus.

[caption id="attachment_218287" align="alignnone" width="900"] Erkki Bahovski.[/caption] Kui lõppes külm sõda, hakati Euroopale otsima ühist ajaloolist narratiivi. Sellist, mis ühendaks sõdadest puretud kontinendi. Positiivne oli selles püüdluses kindlasti asjaolu, et 20. sajandi ja ka varasemasse ajalukku kirjutati rohkem sisse Ida-Euroopat. Lääne autorid hakkasid mõistma, et näiteks teises maailmasõjas toimus teisigi tähtsaid sündmusi peale Normandia dessandi ja tegelikult otsustati selle sõja saatus – vähemalt Euroopas – Ida-Euroopas. Üheks selliseks näiteks ajalugu terviklikumalt kirjutada on Eestiski käinud briti ajaloolase Norman Daviese „Euroopa ajalugu“, kus ka Eestit tublisti sees. Teine mõttesuund oli ühendada Euroopa läbi kannatuste. Selleks pidi saama holokaust ja Natsi-Saksamaa kui kurjuse kehastus. Oli ju Lääne-Euroopa poliitiline ja majanduslik integratsioon leidnud aset just eeldusel, et tuleb vältida nii holokausti kui ka selle teostaja uuestisündi.

[caption id="attachment_357175" align="alignnone" width="877"] Kolmapäeval saabusid Promenaadi hotelli kuus Ukraina sõja eest pagenut, neil aitas asju sisse kanda vabatahtlik Heiki (paremal).[/caption] Läänemaale on jõudnud üle saja Ukrainas toimuva sõja eest pagenud inimese, praegu on neil pudelikaelaks ajutise kaitse ehk aastase elamisloa saamine. Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare ütles, et läbi kaitse saamise laienevad põgenikele ka Eesti pere- ja toimetulekutoetused ning neil on võimalik asuda tööle ja saada kooli- või lasteaiakoht. Rootare ütles, et seetõttu on praegune sotsiaalkindlustusameti hankega hotellidesse paigutamine põgenike jaoks oluline. Hange näeb ette ka kolm korda päevas toitlustamist. Haapsalus saavad sel moel põgenikke 30 päeva majutada Fra Mare, Promenaadi, Hestia ja Kongo hotell. Kui 30 päeva läbi saab, majutab linn põgenikud korteritesse. Rootare sõnul on linnavalitsuseni jõudnud Pagulasabi kogutud info võimalike üürikorterite kohta.