Silt: Tiina Lobja

Haapsalu kultuurikeskuse direktor Gülnar Murumägi leiab, et kultuuriasutuste 50 protsendi täituvuse piirangu kaotamine on hea mõte. „Nakatumine on olnud suvel väike, teatrid on juba hooaega alustanud,” ütles Murumägi. Tema sõnul võinuks poole saali piirangu maha võtta juba varem. „Ei tea ju, kauaks seda hingetõmbeaega meil on,” ütles Murumägi. Haapsalu kultuurikeskuse saalis on veidi üle 500 koha, millest seni on olnud lubatud välja müüa pool – 250. „Hullu tungi ei ole, aga tervitatav on ikkagi,” ütles piirangu kaotamise kohta kultuurikeskuse kino juht Vendo Jugapuu. 

[caption id="attachment_301613" align="alignnone" width="1920"] Medõde Mikk Tarraste kandis Pärnu kohtumajja minnes siniseid kilesusse ja valget kaitsekombinesooni, mille all särki polnud. Teda saatsid mitu relvastatud politseinikku. ERR[/caption] Lihula kultuurimaja juhataja Tiina Lobja ütles esmaspäeval, et linnarahvas vajaks psühholoogilist nõustamist, et kuritööst üle saada. Apteeker Ülle Heinveri tundsid tõenäoliselt kõik Lihula elanikud, sest ta oli palju aastaid neile müünud ravimeid ja andnud nõu, kuidas tervisehädadega toime tulla. Kaks Heinveri lapselast on raskes seisus Tallinnas haiglas. Keegi ei osanud ette näha, et Lihula külje all suvekodu omav tallinlane Mikk Tarraste võiks vaiksel raudteetammil kaks inimest surnuks tulistada ja kahte last üliraskelt vigastada. Lobja ütles, et terve Lihula on koletust kuritööst šokis. Tema sõnul oleks psühholoogilist nõustamist vaja mitte ainult hukkunu lähedastele, vaid kogu linnarahvale.

[caption id="attachment_294598" align="alignnone" width="1152"] Võidutöö autorid Kristjan Taaksalu (vasakult), Arvi Anderson ja Aet Ader esitlesid eile Lihula kultuurimajas oma projekti „Hõbelauk”. Foto Urmas Lauri[/caption] Lihula peatänava arhitektuurikonkursi võitnud kavandi järgi ei saa ehitama hakata enne paari-kolme aastat, kui avaneb uus Euroopa Liidu tõukefond. Lääneranna vallajuhid leiavad, et osa Lihula peatänavat võiks juba enne euroraha saamist korda teha. Survestada tuleb ka majaomanikke, kelle lagunev kinnisvara palistab peatänavat. „Kui vald teeb euro- ja riigiraha abiga Lihula peatänava korda, siis peaksid ka majaomanikud korrastama oma fassaadid,” ütles Lääneranna vallavalitsuse liige Tiina Lobja.

[caption id="attachment_290787" align="alignnone" width="2000"] Lääne Elu ajakirjanik ja koeraomanik Lemmi Kann rääkis ilutulestiku pahupooltest TV3 uudistesaatele. Urmas Lauri[/caption] Kuigi mitu Eesti linna on loobunud aastavahetuse ilutulestiku korraldamisest, on nii Haapsalu kui ka Lihula elanikel võimalus maksumaksja raha eest taevasse lennutatud tulesära jälgida. Uus aasta saabub Haapsallu traditsiooniliselt paukude saatel. „Tuleb!” ütles Haapsalu linnavalitsuse pressiesindaja Tõnu Parbus.

[caption id="attachment_283679" align="alignnone" width="1024"] Läänemaa fotoklubi näitusel Lihula mõisas on ka Arvo Tarmula pilt lageraiest Uuemõisa lähedal. Esmaspäeval pildistas teda foto tegemise paigas fotoklubi liige Kauro Kuik.[/caption] Kolmapäeval Lihulas algav 17. Matsalu loodusfilmide festival toob vaatajate ette 84 loodusfilmi, hulga näitusi, arutelusid ja kontserte. Festivaliprgrammi jõudnud filmid valiti festivali direktori Silvia Lotmani sõnul välja ligi tuhande korraldajatele saadetud linateose seast. Viie festivalipäeva jooksul näidatakse filme Lihula kultuurimaja kolmes saalis, kuid festival jõuab ka kaugemale – Tallinna, Pärnusse, Haapsallu ning isegi Pürksi ja Nõvale. Festivali võistlusprogrammis osaleb 27 filmi, mis on omakorda jagatud kahte kategooriasse: loodus ning inimene ja loodus. Võistlusprogrammi filmidel on eestikeelsed subtiitrid. Lotman ütles, et tänavu on festivalilprogrammis palju filme kliimamuutuste ja maailma tuleviku teemal. „Filmid, mis muretsevad, mis meie planeedist saab,” ütles ta. „Peaaegu iga film räägib sellest, et kõik on kadumas,” ütles Lotman. Kui kümme aastat tagasi oli filme, kus portreteeriti näiteks mõnda loomaliiki, siis nüüd on teemaks liikide kadumine. Huvitavatest filmidest tõstis Lotman esile „Tugev kui karu”, mis räägib sellest, kuidas arstiteadlased karusid uurivad, et leida lahendust inimeste terviseprobleemidele. Karud söövad ja magavad palju, aga sellegipoolest pole neil südamehaigusi.

[caption id="attachment_275228" align="aligncenter" width="2048"] Neljapäeva õhtupoolikul vaatas arhitekt Ülle Maiste üle Lihula peatänava. Foto: Urmas Lauri[/caption] Arhitekt Ülle Maiste vaatas läinud neljapäeval üle Lihula peatänava, et teada saada, millega peavad arhitektid selle ümberkujundamisel arvestama. Arhitektide liit kuulutab Lihula peatänava ideekonkursi välja sügisel. Kui Lääneranna vald leiab raha, saab peatänav võidutöö järgi endale uue ilme. 1,6 km pikkune retk algab kell 17 Lihula mõisamäelt, et ümberkujundatav ala üle vaadata. „Mis on hästi, mis halvasti,” võtab Maiste ülesande lühidalt kokku. Kaart käes, asutakse teele. Kaardile on märgitud peatänava tähtsamad punktid, Maistel on kaasas kolme värvi kleeptäppe – punased probleemsetele kohtadele, rohelised väärtuslikele kohtadele ja sinised sinna, kuhu oleks võimalik midagi kavandada. Et Lihulal ei ole keskväljakut, tuleb ringi vaadata ka selle pilguga, kas ja kus see võiks edaspidi olla. Kuigi ringkäigule on kutsutud ka Lihula elanikud, saadavad arhitekti vaid linnaametnikud ja kohalik õpilasmalev. Veel enne teeleasumist saab rohelise väärtpaiga täpi Pastoraadi park peatänava alguses ja kollase täpi Vabadussõja samba park Lihula hooldushaigla vastas.