Silt: RMK
Külastajate rohkus sunnib RMKd puhkekohti korrastama
[caption id="attachment_340999" align="alignnone" width="2000"]
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks.
Nõva puhkeala külastajate arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
RMK tahab Nõva kandis korda teha Lepaaugu lõkkekoha ja Metskonna puhkekoha.
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Marju Pajumets selgitas, et RMK kavandab piirkonna külastuskorraldusliku taristu arendamist. „Külastatavus on kasvanud ja probleemiks on muutnud parkimine, lõkete tegemine ja telkimine selleks mitte ette nähtud kohtades,“ ütles Pajumets. Lepaaugu piirkonda jäävad praegune Metskonna parkla ja puhkekoht ning Lepajõe parkla ja lõkkekoht, mis on aastatega muutunud üha populaarsemaks. 
Maaomanik pani Saunja matkaraja kinni
[caption id="attachment_327757" align="alignnone" width="1152"]
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Looduskaitsjad tahavad RMK raiekava vaidlustada
[caption id="attachment_293643" align="alignnone" width="2000"]
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.
Keskkonnakaitsja Kätlin Tamme selja taga laiub lageraielangil heinamaa, mis aga ametliku statistika järgi läheb kirja metsana. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Riigimetsa majandamise keskus (RMK) plaanib järgmise kümne aasta jooksul raiuda Haapsalu ümbruses 73 hektarit metsa. MTÜ Roheline Läänemaa tahab kava vaidlustada, sest tegemist on vääriselupaiga ja populaarse puhkealaga.
Esialgu on Rohelise Läänemaa eestvedaja Kätlin Tamme sõnul plaanis kava vaidlustada Haapsalu üldplaneeringus. „Kui näeme, et see jääb toppama ja kell tiksub, siis astume teisiti vahele,” ütles Tamm.
Näiteks võiks Tamme hinnangul teha lageraie asemel valikraiet, kus suurem osa puudest jääb siiski alles ja säilib metsaline üldpilt.
Haapsalu aselinnapea Helen Rammu sõnul saab Haapsalu üldplaneeringusse teha ettepanekuid, millised võiksid olla linna lähiümbruse metsade raiekavad, näiteks kui suured võivad olla raielankide suurused või millised metsad on kaitse all. „Siis tuleb riigiga arutada, mis nendest metsadest saab, kas omavalitsus tõesti peab hakkama riigile kompenseerima metsa kasutust või säilimist,” ütles Rammu.