Nõva puhkealal käis pea veerand miljonit külastajat

Nõva puhkeala oli möödunud aastal RMK puhkealadest populaarsuselt kolmas ja sellele tehti aasta jooksul 221 100 külastust.

Kõige külastatavamad puhkealad olid mullu Peipsi põhjaranniku puhkeala (sh Oru park, kokku 294 900 külastust), Tallinna ümbruse puhkeala (sh Keila-Joa park, kokku 237 600 külastust).

„Rõõmustav on näha, et nii suur hulk inimesi eelistab välisreisi asemel Eestis puhata, mis on ka väga keskkonna- ja kliimasõbralik tegu. Inimeste suurt huvi kodumaises looduses rändamise vastu näitab ka see, et Loodusegakoos.ee kodulehte kasutas eelmisel aastal pea pool miljonit kasutajat tehes üle 5,1 miljoni lehevaatamise. Samuti leidis kiirelt oma kasutajaskonna jaanipäeva paiku valminud looduses liikuja mobiiliäpp, mida kasutas eelmisel aastal ligi 40 000 kasutajat, kes tegid kokku ligi miljon lehevaatamist,” lausus RMK külastuskorraldusosakonna juhataja Marge Rammo.

Kõige populaarsemad kaitsealad olid Lahemaa rahvuspark (228 200 külastust) ja Soomaa rahvuspark (99 100 külastust), kus külastatavus tõusis veelgi võrreldes üle-eelmise aastaga. Jätkuvalt kõrge külastatavuse säilitasid ka rahva seas armastatud Viru raba õpperada (48 200 külastust), Taevaskodade matkarada (59 400 külastust) ja Rannametsa-Tolkuse õpperada (36 400 külastust).

Külastuskorralduseks kulus RMK-l mullu kokku 6,5 miljonit eurot (2018. aastal 6,4 miljonit), mida kulus näiteks puhke- ja kaitsealade taristu korrashoiu tagamiseks, maastiku seisundi säilitamiseks, külastuse suunamiseks ning külastuskeskustes toimuvate loodusteadlikkust edendavate tegevuste korraldamiseks.

RMK 15 külastuskeskuses, Sagadi metsamuuseumis, Elistvere loomapargis ja kolmes loodusmajas korraldati 2019. aastal 1997 loodusteadlikkust edendavat programmi, milles osales kokku 49 417 huvilist. Mitmesugustel õppe-, matka- ja teabepäevadel osales aga ligi 300 000 huvilist.

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest.