Avakülg Tags Peraküla

Silt: Peraküla

Läänemaa supluskohtade välimääraja

[gallery ids="335582,335581,335580,335579,335578,335577,335576,335575,335573,335572,335571"] Lääne Elu vaatas üle kümme Läänemaa populaarsemat supluskohta – kõik need pole kaugeltki ametlikud rannad. Endale sobivaima supluspaiga leidmiseks tõime välja, milline koht millisele rannalisele enim võiks sobida ning mis on ühe või teise paiga plussid ja miinused.

Tuhanded inimesed nautisid rannamõnusid

[caption id="attachment_303060" align="alignnone" width="2000"] Roosta ranna lumivalge liiv meelitas kohale nii suuri kui ka väikesi päevitajaid, vaid jääkülm merevesi rikkus ideaalse puhkuse. Malle-Liisa Raigla[/caption] Möödunud palav nädalavahetus, kui õhusooja oli 30 ja rohkemgi kraadi, meelitas Läänemaa rannad rahvast täis. Pühapäeva keskpäeval oli Roosta ranna parkla autodest umbes ja neid vooris üha juurde. Sarnane oli vaatepilt Peraküla rannas, kus parkimiseks oli raskekohta leida. Perakülas oli rohkem puhkajaid, kes olid ranna äärde tulnud pikemaks ajaks – telgid olid püsti, kuid inimesi läheduses liikumas ei olnud. Peraküla rannas olid vette minemas vaid kaks noormeest, kelle kehahoiaku järgi oli aru saada, et neil on külm. Õige pea keerasid nad vees otsa ringi ja tulid kaldale. Peamiselt nautisid Peraküla puhkajad suvemõnusid rannal, kus puhus jahutav tuul, mis aitas kuumaga hakkama saada. Roosta surfibaari leti taga olnud Taavi Järvesoo pakkus, et laupäeval oli rannas vähemalt tuhat inimest. „Täitsa korralikult liigub rahvast – sealt, kus eelmine sügis lõpetasime, nüüd uuel suvel alustasime,” ütles Järvesoo. „On pikk jaaninädal olnud ja ilmad on väga head,” lisas ta.

Peraküla munakivitee vajab remonti

[caption id="attachment_289432" align="alignnone" width="2000"] Munakivitee on vajunud ja auklik. Foto: Arhiiv[/caption] Läinud sajandi alguses ehitatud Peraküla munakivitee on nii kehvas seisus, et Nõva osavallakogu tahab lähiajal külaelanikega nõu pidada, et mida teega ette võtta. Nõva osavallakogu esimehe Aivi Heinlehe sõnul on eriti halvas olukorras küla vahel kulgev teelõik, mis on kohati ära vajunud ja auklik. „Metsavahelisel lõigul pole väga viga,” lisas ta. Lääne-Nigula vallavalitsuse teede- ja kommunaalnõunik Olev Peetris ütles, et praegu on Peraküla kivitee puhul kaalumisel variant, et tee kaetakse kruusaga ja selle peale tuleb mustkattekiht. „Oleme ka vanas Lääne-Nigula vallas ühe tee puhul sellist varianti kasutanud,” tõi Peetris näiteks.

Galerii: Peraküla metsas on seeneuputus

[caption id="attachment_250379" align="alignright" width="900"] Silja Silver. Foto: Urmas Lauri[/caption] Veel mõned päevad tagasi arvas Nõva loodusmaja retkejuht Silja Silver, et seeneaeg on selleks sügiseks läbi. „No mõned ehk ikka leiame,” ütleb Silver teisipäeval, kui teen talle ettepaneku seenele minna. Silver tunneb ja armastab seeni nagu Peraküla metsagi, aga – tegelikult on oktoobri keskpaik seente jaoks liiga hilja. Tõsi – öökülma, mis paneks seeneajale punkti, ei ole Nõval veel olnud. Meri hoiab sooja. Teisipäeval kell kolm asume siiski teele. Silveri auto rappub mõnda aega kuulsal Peraküla munakiviteel ja peatub. Ronime välja ja võtame korvid käevangu. „Suurt uputust ei ole tänavu olnudki,” hoiatab Silver ja lisab lohutuseks: „Ega peagi ju olema nii, et istud maha ja korjad korvi täis. Niisama kõndida on ka huvitav.” Kui midagi ei ole, ainult poolmädad lehmatatikud, siis võib neid korjata ja minna koju lõnga värvima. Saab pruunikaid toone. Üldse on Silveri sõnul seente juures kaks head asja – korjamine ja söömine. Vahepealse puhastamise, kupatamise ja sissetegemise võiks vabalt vahele jätta.