Silt: olavi seisonen

Haapsalu linnavalitsus kutsub linnarahvast kaasa rääkima linna eelarvestrateegia asjus. Strateegia on linnavalitsusel küll juba valmis, kuid enne volikogule esitamist soovitakse sellele ka arvamusi. „Nii saime meie seadusest aru, et tuleb teha,” ütles linnapea Olavi Seisonen. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ütleb, et linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse ning et need on linna veebilehel nähtavad vähemalt kaks nädalat. Miks varem pole arvamusi küsitud, Seisonen öelda ei osanud. Linnavalitsus ootab eelarvestrateegiasse kõiksuguseid ettepanekuid. Seisoneni sõnul lisatakse need strateegiasse, kui on rahaliselt võimalik. Kui kohe pole raha võtta, pannakse ettepanek soovinimekirja. Eelarvestrateegias ei soovitanud Seisonen mitte vaadata detaile, vaid suuremat pilti. Praegu

Lääne-Eesti omavalitsuste juhid saatsid ministritele ühispöördumise, et luua eraldi Lääne-Eesti piirkond, nagu see juba on Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ütles, et see pöördumine erineb eelmisel nädalal Läänemaa juhtide saadetud pöördumisest eelkõige selle poolest, et nüüd on allakirjutanuid rohkem: lisaks Läänemaa juhtidele ka Saare- ja Hiiumaa. „See pöördumine käsitleb regionaalse arengu probleemi teise nurga alt,” ütles Seisonen. Kui nädala eest juhtisid Läänemaa juhid valitsuse tähelepanu, et regionaalsed toetused säilitataks senisel tasemel, hoidmaks ära ääremaastumist, siis nüüd tegid omavalitsuste juhid ettepaneku käsitleda Lääne-Eesti saari ja ra

Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid pöördusid valitsuse ja ministeeriumide poole, et säilitataks toetused samal tasemel ja välditaks ääremaastumise suurenemist. Valitsusele, regionaal- ja põllumajandus- ning rahandusministeeriumile saadetud kirjas soovitakse, et toetused jääksid ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil senisele tasemele ja arvestaksid piirkondlike eripäradega. Pöördumise põhjus on järgmise perioodi eurorahade jagamine, kus on plaanitud ettevõtlust, omavalitsusi ja kogukondi toetada poole väiksema summaga kui käimasoleval perioodil. „Kui inimene või organisatsioon laseb lihtsalt kõrvad lonti ega reageeri asjadele, mis pole mõistlikult lahendatud, siis teine osapool võtab seisukoha, et kõik on hästi. Alati peab reageerima,” põhjendas kirja saatmist Vormsi vallavanem Tanel Viks. „Tuletame kirjaga meelde, et riik ei laseks ääremaal tekkida. Pärast järele aidata on veel raskem,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „See on märgu andmine, et kärpetuhinas ei läheks midagi kaduma.” Haapsalu linnape

Haapsalu linnavalitsus küsis Tagalahe seisundi parandamiseks raha projektist Blue Actions Banos, kuid ei saanud toetust. „Seis pole hea. Ei saanud tihedas konkurentsis positiivset otsust,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. Projektist saadava rahastusega oli linnavalitsusel soov süvendada Tagalahe laevateid ja vedada muda välja. Plaan oli süvendamistöödega alustada võimalikult kaugelt merelt ja minna nii kaugele kui jõutakse, kas Rannarootsi muuseumi, promenaadi hotelli või von Gerneti või kuursaalini. Süvendamise sooviti vesi lahes liikuma saada. Seisoneni sõnul hoiab linnavalitsus nüüd silmad-kõrvad lahti ja võimaluse tekkides küsib järgmisest kohast Tagalahele raha. „Plaan on läbimõeldum kui kunagi varem,” ütles ta. Võimalust, et samast projektist veel rahastust küsida saab, linnapea tõenäoliseks ei pidanud, sest tegu on Euroopa Liidu rahaga ja seal algab peagi uus rahastusperiood. Haapsalu taotluse maht oli kaks miljonit eurot ja omaosalust ei olnud. Lisa

[caption id="attachment_479825" align="alignnone" width="1920"] Turistid Haapsalus Karja tänaval. Juhan Hepner[/caption] Võimalikku turismimaksu pooldab Läänemaa omavalitsusjuhtidest vaid Vormsi vallavanem. Teised on kõhklevad või on suisa vastu. Eestis on käinud aastaid arutelu, et kas omavalitsused võiksid kehtestada turismimaksu. Sellist maksu kogutakse näiteks mõnes Läti ja Leedu omavalitsuses, kus see on üks või kaks eurot iga inimese iga kohapeal veedetud öö kohta. Mujalgi Euroopas on selline maks. Näiteks massiturismi sihtkohaks olevas Amsterdamis on linnale minev turismitasu 12,5 protsenti majutuse hinnast. Lääne Eluga rääkinud Läänemaa omavalitsusjuhtidest väljendas selget toetust turismimaksu mõttele ainult Vormsi vallavanem Tanel Viks. Tema sõnul on Vormsi soovinud sellist võimalust aastaid. „Mitte küll turismimaksu nime all. Meie oleme tahtnud võimalust kehtestada seda natuke teistmoodi: nii, et praamipiletil oleks piltlikult öeldes euro või paar juures. Üks osa sellest, näiteks kakskümmend protsenti, läheks liinipidajale menetlemiskuluks ja ülejäänu saaks vald endale,” kirjeldas Viks. Vallavanem märkis, et tegelikult on Vormsi probleem sarnane teiste väi

[caption id="attachment_478249" align="alignnone" width="1920"] Infosüsteemide viga oli suures osas põhjuseks, miks Haapsalu linn jäi ilma ligi veerand miljonist eurost. Foto: Juhan Hepner[/caption] Hariduslike erivajadustega lastele mõeldud raha püüab Haapsalu linnavalitsus riigilt tagasi saada, kuid kaalumisel on ka nõude esitamine tarkvaraarendajale. Sügisel jäid Haapsalu linna algkoolis ministeeriumile esitamata 47 haridusliku erivajadusega lapse andmed, millega linn kaotas ligi veerand miljonit eurot. Nüüd on selgunud, et andmed jäid esitamata süsteemi vea tõttu „Praegu on selgunud, et seal on suures osas infosüsteemide viga. Inimliku hoolsuse osa on väga väike,” ütles Haapsalu

[caption id="attachment_476344" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnajuhid soovivad, et Tagalahe seisund paraneks ja seal saaks paadiga sõita. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu on plaanis alustada Haapsalu lahes karbi- ja vetikakasvatusega, kuid linn soovib Tagalahe seisundi parandamiseks enamat. Haapsalu laht on pikemat aega olnud Eesti rannikuvetest kõige kehvemas seisus veekogu. Mullune uuring näitab, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul suurenes kevadega võrreldes nitraatide hulk aasta lõpus ligi kümme korda. „Kasvu ajal püüavad taimed selle kinni,” selgitas ta, miks suviti on nitraatide sisaldus vees madalam. See, et talvel nitraatide hulk vees plahvatuslikult kasvab, näitab Martini sõnul, et neid tuleb kogu aeg juurde. „Kuskil on väga tugev nitraatide allikas,” ütles ta. Kust aga nitraate vette tuleb, Martin veel öelda ei osanud, sest nende hulk kasvab kogu lahe ulatuses ja setteuuringute vastused saabuvad alles paari kuu jooksul. Teadlased uurisid Haapsalu lahe setteid kuni viie sentimeetri sügavusel, mürgiste ainete mõju ei hinnatud. Nagu kasvab nitraatide hulk

[caption id="attachment_476332" align="alignnone" width="1920"] Bürgermeistri holmile võib tulla Haapsalu uus ujumiskoht. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu juhid soovivad linna uut supluskohta, kuid ei tea veel, milline lahendus on parim võimalik. „Haapsalu on ilus linn, aga randa ei ole,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. „Mure on, aga lahendust ei ole.” Ta rääkis, et Paralepa rand on küll tuntud, kuid kohalikud seal ujumas ei käi ning looduslikud olud on sellised, et merd seal süvendada pole mõtet. Linnavalitsuse projektijuht Gerda Ladva tõi välja, et kui liikuda mööda mereranda 200 meetrit Rohuküla poole, siis seal on vesi sügavam. Selle paiga kasuks otsustamine tähendaks täiesti uue ranna rajamist olemasoleva kõrvale. Seisonen tõi välja, et Haapsalu elanikud kä

[caption id="attachment_475956" align="alignnone" width="1920"] Välisministeeriumi kantseler Jonatan Vseviov Haapsalu linnavalitsuses. Foto: Juhan Hepner[/caption] Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov saabus neljapäeval koos mõne lähema kolleegiga Haapsallu, et tutvuda sellega, mida on Haapsalul pakkuda Eesti välisteenistuse ja -poliitika vaates. "Meie töö on esindada Eestit väljaspool Eesti territooriumi ja Eesti koosneb muu hulgas ka Eesti linnadest," märkis Vseviov. "Kui toome külalisi Eestisse, siis aitavad meie lugu rääkida ka meie linnad ja maapiirkonnad," ütles ta. Ta ütles, et praegu tuntakse sageli huvi, kas Narvas on olukord stabiilne ja välisministeeriumi esindajad

[gallery ids="475933,475941,475940,475917,475918,475919,475920,475922,475921,475923,475926,475924,475925,475927,475928,475929,475930,475931,475932,475934,475935,475936,475937,475938"]   Haapsalu linnavalitsus kinkis neljapäeva hommikul Eesti lipu päeva puhul Haapsalu päästekomandole majalipu. Haapsalu linn kingib alates 2014. aastast igal aastal lipu asutusele või organisatsioonile, kes panustab kogukonna hüvanguks. "Minu arvates on see väga ilus traditsioon, et anda Eesti lipu päeval pühitsetud lipp kellegi panuse või saavutuse tunnustamiseks. Ühelt poolt tunnustab see tehtut ja tehtavat ja teisalt tõstab ausse Eesti lippu. Lipp sümboliseerib vabadust ja oma riiki. Mulle tund