Silt: olavi seisonen

[caption id="attachment_479825" align="alignnone" width="1920"] Turistid Haapsalus Karja tänaval. Juhan Hepner[/caption] Võimalikku turismimaksu pooldab Läänemaa omavalitsusjuhtidest vaid Vormsi vallavanem. Teised on kõhklevad või on suisa vastu. Eestis on käinud aastaid arutelu, et kas omavalitsused võiksid kehtestada turismimaksu. Sellist maksu kogutakse näiteks mõnes Läti ja Leedu omavalitsuses, kus see on üks või kaks eurot iga inimese iga kohapeal veedetud öö kohta. Mujalgi Euroopas on selline maks. Näiteks massiturismi sihtkohaks olevas Amsterdamis on linnale minev turismitasu 12,5 protsenti majutuse hinnast. Lääne Eluga rääkinud Läänemaa omavalitsusjuhtidest väljendas selget toetust turismimaksu mõttele ainult Vormsi vallavanem Tanel Viks. Tema sõnul on Vormsi soovinud sellist võimalust aastaid. „Mitte küll turismimaksu nime all. Meie oleme tahtnud võimalust kehtestada seda natuke teistmoodi: nii, et praamipiletil oleks piltlikult öeldes euro või paar juures. Üks osa sellest, näiteks kakskümmend protsenti, läheks liinipidajale menetlemiskuluks ja ülejäänu saaks vald endale,” kirjeldas Viks. Vallavanem märkis, et tegelikult on Vormsi probleem sarnane teiste väi

[caption id="attachment_478249" align="alignnone" width="1920"] Infosüsteemide viga oli suures osas põhjuseks, miks Haapsalu linn jäi ilma ligi veerand miljonist eurost. Foto: Juhan Hepner[/caption] Hariduslike erivajadustega lastele mõeldud raha püüab Haapsalu linnavalitsus riigilt tagasi saada, kuid kaalumisel on ka nõude esitamine tarkvaraarendajale. Sügisel jäid Haapsalu linna algkoolis ministeeriumile esitamata 47 haridusliku erivajadusega lapse andmed, millega linn kaotas ligi veerand miljonit eurot. Nüüd on selgunud, et andmed jäid esitamata süsteemi vea tõttu „Praegu on selgunud, et seal on suures osas infosüsteemide viga. Inimliku hoolsuse osa on väga väike,” ütles Haapsalu

[caption id="attachment_476344" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnajuhid soovivad, et Tagalahe seisund paraneks ja seal saaks paadiga sõita. Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu on plaanis alustada Haapsalu lahes karbi- ja vetikakasvatusega, kuid linn soovib Tagalahe seisundi parandamiseks enamat. Haapsalu laht on pikemat aega olnud Eesti rannikuvetest kõige kehvemas seisus veekogu. Mullune uuring näitab, et lahes on tavapäratult palju biomassi ja nitraate. Mereinstituudi merebioloogia osakonna juhataja Georg Martini sõnul suurenes kevadega võrreldes nitraatide hulk aasta lõpus ligi kümme korda. „Kasvu ajal püüavad taimed selle kinni,” selgitas ta, miks suviti on nitraatide sisaldus vees madalam. See, et talvel nitraatide hulk vees plahvatuslikult kasvab, näitab Martini sõnul, et neid tuleb kogu aeg juurde. „Kuskil on väga tugev nitraatide allikas,” ütles ta. Kust aga nitraate vette tuleb, Martin veel öelda ei osanud, sest nende hulk kasvab kogu lahe ulatuses ja setteuuringute vastused saabuvad alles paari kuu jooksul. Teadlased uurisid Haapsalu lahe setteid kuni viie sentimeetri sügavusel, mürgiste ainete mõju ei hinnatud. Nagu kasvab nitraatide hulk

[caption id="attachment_476332" align="alignnone" width="1920"] Bürgermeistri holmile võib tulla Haapsalu uus ujumiskoht. Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu juhid soovivad linna uut supluskohta, kuid ei tea veel, milline lahendus on parim võimalik. „Haapsalu on ilus linn, aga randa ei ole,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. „Mure on, aga lahendust ei ole.” Ta rääkis, et Paralepa rand on küll tuntud, kuid kohalikud seal ujumas ei käi ning looduslikud olud on sellised, et merd seal süvendada pole mõtet. Linnavalitsuse projektijuht Gerda Ladva tõi välja, et kui liikuda mööda mereranda 200 meetrit Rohuküla poole, siis seal on vesi sügavam. Selle paiga kasuks otsustamine tähendaks täiesti uue ranna rajamist olemasoleva kõrvale. Seisonen tõi välja, et Haapsalu elanikud kä

[caption id="attachment_475956" align="alignnone" width="1920"] Välisministeeriumi kantseler Jonatan Vseviov Haapsalu linnavalitsuses. Foto: Juhan Hepner[/caption] Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov saabus neljapäeval koos mõne lähema kolleegiga Haapsallu, et tutvuda sellega, mida on Haapsalul pakkuda Eesti välisteenistuse ja -poliitika vaates. "Meie töö on esindada Eestit väljaspool Eesti territooriumi ja Eesti koosneb muu hulgas ka Eesti linnadest," märkis Vseviov. "Kui toome külalisi Eestisse, siis aitavad meie lugu rääkida ka meie linnad ja maapiirkonnad," ütles ta. Ta ütles, et praegu tuntakse sageli huvi, kas Narvas on olukord stabiilne ja välisministeeriumi esindajad

[gallery ids="475933,475941,475940,475917,475918,475919,475920,475922,475921,475923,475926,475924,475925,475927,475928,475929,475930,475931,475932,475934,475935,475936,475937,475938"]   Haapsalu linnavalitsus kinkis neljapäeva hommikul Eesti lipu päeva puhul Haapsalu päästekomandole majalipu. Haapsalu linn kingib alates 2014. aastast igal aastal lipu asutusele või organisatsioonile, kes panustab kogukonna hüvanguks. "Minu arvates on see väga ilus traditsioon, et anda Eesti lipu päeval pühitsetud lipp kellegi panuse või saavutuse tunnustamiseks. Ühelt poolt tunnustab see tehtut ja tehtavat ja teisalt tõstab ausse Eesti lippu. Lipp sümboliseerib vabadust ja oma riiki. Mulle tund

[gallery ids="475693,475694,475692,475695"]   Endise linnaametniku rahvahääletusele pandud ettepanek paigaldada Haapsalu peatänavale kaks staarskulptori loodud pronkskassi pani haapsallased tuliselt kunsti üle vaidlema. „Idee jumala õige, aga…” ütleb haapsallasest kunstnik ja kohaliku kunstiklubi esimees Erki Meister. Monumentaalskulptuuri oleks tema sõnul peatänavale hädasti vaja, sellest on räägitud aastaid, kui mitte aastakümneid. „Aga jumala eest, mitte Kangro kasse!” hüüatab Meister ja tuletab meelde, et valminud on Seaküla Simsoni tehtud pronkskuju makett. Kui juba kuju, siis miks mitte Gunnar! Rahakast purunes Kunstile ja Haapsalule pühendunud endine galerist Aita

[caption id="attachment_307447" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linnavalitsus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsuses on sellest kuust tööl uued ametnikud ja üle pika aja on linnavalitsuses ametis ka jurist. Linnapea Olavi Seisoneni sõnul tunnevad linnavalitsuses töötavad spetsialistid küll oma valdkonda hästi, kuid seni ei olnud juriidilist täpsust. „Juristist tunti puudust,” ütles ta. Juristi-hankespetsialistina alustas linnavalitsuses nädala algusest tööd Andrus Mitt, kes on aastaid töötanud PRIA juriidilises osakonnas, sealhulgas 14 aastat osakonnajuhatajana. Seisoneni sõnul rääkis Miti kasuks pikaaegne töö juristina ja lisaks andmekaitsespetsial

[gallery ids="472544,472543,472557,472533,472534,472535,472536,472537,472538,472539,472540,472541,472542,472545,472546,472547,472548,472549,472550,472551,472552,472553,472554,472555,472556,472558,472559,472560,472561,472562,472563,472564,472565,472566,472567,472568,472569,472570,472571,472572,472573,472574,472575,472576,472577,472578,472579,472580,472581,472582,472583,472584,472585,472586,472587,472588,472589,472590,472591,472592,472593,472594,472595,472596,472597,472598,472599,472600,472601,472602,472603,472604,472605,472606,472607,472608,472609,472610,472611"]   Neljapäeva õhtul avati Haapsalu kultuurikeskuses tänavune Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival (HÕFF). Kultuurikeskuse teatrisaalis peetud avatseremoonia algas tantsukooli T-Stuudio noorte etteastega, millel

[caption id="attachment_472249" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu tagalaht. Foto: Juhan Hepner[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib taotlust, et saada raha Tagalahe seisundi parandamiseks, sealhulgas sadamateni viivate laevateede süvendamiseks. Linnavalitsus on koostamas taotlust veeseisundi parandamise projekti Blue Actions Banos. „Oleksin väga rõõmus, kui selle rahastuse saaksime,” ütles linnapea Olavi Seisonen volikogus. Toetuse maht on umbes kaks miljonit eurot ja omaosalust ei ole. Projekti eesmärk on Seisoneni sõnul Tagalahe loodusliku keskkonna taastamine. Praegu on plaanitud tööde hulgas linnapea sõnul kaadamisala rajamine, laevateede süvendamine jahisadamate j