Silt: olavi seisonen

[gallery ids="489295,489296,489294,489299,489297,489298,489300,489302,489301"]   Neljapäeval on Haapsalu raamatukogus taas külalislaenutajate päev. Seekord teenindavad kell 11-14 kliente Haapsalu linnajuhid. "Esimeses vahetuses on linnapea Olavi Seisonen ja linnavalitsuse kultuuri- ja sporditöö spetsialist Teele Jurtom. Pärast neid abilinnapea Andres Kampmann ja üks üllatuskülaline," rääkis Lääne maakonna keskraamatukogu juhataja Janne Tenson. "Tulin tööle," ütles Seisonen paar minutit pärast kella 11 laenutussaali jõudes. Jurtom toimetas selleks ajaks juba leti taga. Esimesed kliendid ei lasknud end kaua oodata ja raamatukoguhoidja Taimi Hein jagas külalislaenutajatele kiir

Eelarvestrateegia järgi tahab Haapsalu linnavalitsus sel ja järgmisel aastal investeerida üle kahe miljoni euro, millest kuni veerand tuleb toetustest. Kuu alguses ootas linnavalitsus rahva arvamusi eelarvestrateegia tegevuskavale. „Neid tuli ka,” ütles linnapea Olavi Seisonen. Seisoneni sõnul võeti mõni ettepanek arvesse, kuid mõni oli juba arengukavas kirjas ja neid eraldi eelarvestrateegia tegevuskavasse lisama ei hakatud. Suuremate investeeringutena on järgmisel aastal plaanis alustada Kalda tänava remondiga, mis jätkuks 2029. aastal. Järgmisel aastal on selle tänava remondiks mõeldud 100 000 eurot. Haapsalu abilinnapea Peep Aedviiru sõnul on tegu katendite vahetusega, kus asfalt freesitakse ära, pannakse uus ning parandatakse ka kõnnitee ja selle äärekivid. „Vaatame, kaugele selle summaga jõuame ja siis teeme järgmisel aastal edasi,” ütles ta. Samuti on kavas parandad

Eelarvestrateegia järgi on järgmisel aastal plaanitud Kuuse 1 kinnistu ideekonkursile kulutada 50 000 eurot. „On olnud erinevaid plaane. Valimiste eel oli juttu hariduslinnakust, kuid on ka lammutamisest räägitud,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. Kuna hoones tegutseb palju huviringe, tuleb neile Seisoneni sõnul enne lammutamist kindlasti alternatiivsed kohad leida. Eelmine linnavalitsus küsis maja lammutamiseks korduvalt riigi rahastust, kuid jäi sellest ilma. Seisoneni sõnul on hoonel hea asukoht. Võimalike lahendustena pakkus ta, et muusikakoolil pole korralikku kontserdisaali, samuti võib sinna ehitada uue lasteaia või ka uue kolledžihoone. Lisaks nimetas Seisonen linnavalitsuse uue hoone vajadust. Kaks aastat tagasi, 2024. aasta septembris andis toonane linnavalitsu

Haapsalu Linnahoolduse nõukogu saatis linnavalitsusele ettepanekuid, kuidas turgu elavdada. Enim eelistab nõukogu turu erakätesse andmist. „Liiga head lahendust pole,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen turu kohta. Ettepanekuis on kirjas , et Haapsalu Linnahooldus on võtnud lepingulise kohustuse hallata turgu aasta lõpuni ja eeldab, et lepingut pikendatakse. „Samas ei võimalda senine eelarveraha tagada kvaliteetset teenust ja kauplemiskeskkonda – turu füüsiline seisukord on kehv,” seisab kirjas. Samuti pole kirja kohaselt koostatud turule pikemaajalist visiooni ega sõnastatud ootusi. Et turu toimimine jätkuks, tuleb nõukogu hinnangul vaadata üle ruumiline lahendus, hinnata taristut, sõnastada ootused ja turuhoone kas sulgeda või renoveerida. Ettepanekutena toodi välja kaks stsenaariumi, millest ühes jääb turg Linnahoolduse hallata, toetust suurendatakse ja sõnastatakse ootused. Teises stsenaariumis jääb turg eraettevõtte hallata, kuid hankel vaadatakse uue haldaja visio

Tulevast sügisest alustab Haapsalus kood-programmeerimiskool, mille õpe keskendub droonidele ja iseliikuvatele sõidukitele. Haapsalus alustav kool erineb varasematest sellegi poolest, et kui varem on koodikoolid pakkunud täiendõpet, siis Haapsallu loodetakse pakkuma hakata tasemeõpet. „Moel või teisel tuleb,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke. See tähendab, et järgmisel sügisel algab õpe kutsehariduskeskuse ruumides kindlasti. Kui kool alustab täiendõppega, siis renditakse kutsehariduskeskuselt ruume ja kõige muu eest vastutab programmeerimiskool. Sihiks on aga võetud pakkuda Haapsalus tasemeõpet kutsekooli õppekavana. Raasukese sõnul selgub õppevorm märtsiks, sest selleks ajaks tuleb õppekava haridusministeeriumile esitada. Praegu tegeletakse kutsekoolis selle koostamisega. „Metoodika tuleb kutsehariduse väljunditega kooskõlla panna,” ütles Raasuke.

Haapsalu linnavalitsus kutsub linnarahvast kaasa rääkima linna eelarvestrateegia asjus. Strateegia on linnavalitsusel küll juba valmis, kuid enne volikogule esitamist soovitakse sellele ka arvamusi. „Nii saime meie seadusest aru, et tuleb teha,” ütles linnapea Olavi Seisonen. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus ütleb, et linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostamisse ning et need on linna veebilehel nähtavad vähemalt kaks nädalat. Miks varem pole arvamusi küsitud, Seisonen öelda ei osanud. Linnavalitsus ootab eelarvestrateegiasse kõiksuguseid ettepanekuid. Seisoneni sõnul lisatakse need strateegiasse, kui on rahaliselt võimalik. Kui kohe pole raha võtta, pannakse ettepanek soovinimekirja. Eelarvestrateegias ei soovitanud Seisonen mitte vaadata detaile, vaid suuremat pilti. Praegu

Lääne-Eesti omavalitsuste juhid saatsid ministritele ühispöördumise, et luua eraldi Lääne-Eesti piirkond, nagu see juba on Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ütles, et see pöördumine erineb eelmisel nädalal Läänemaa juhtide saadetud pöördumisest eelkõige selle poolest, et nüüd on allakirjutanuid rohkem: lisaks Läänemaa juhtidele ka Saare- ja Hiiumaa. „See pöördumine käsitleb regionaalse arengu probleemi teise nurga alt,” ütles Seisonen. Kui nädala eest juhtisid Läänemaa juhid valitsuse tähelepanu, et regionaalsed toetused säilitataks senisel tasemel, hoidmaks ära ääremaastumist, siis nüüd tegid omavalitsuste juhid ettepaneku käsitleda Lääne-Eesti saari ja ra

Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid pöördusid valitsuse ja ministeeriumide poole, et säilitataks toetused samal tasemel ja välditaks ääremaastumise suurenemist. Valitsusele, regionaal- ja põllumajandus- ning rahandusministeeriumile saadetud kirjas soovitakse, et toetused jääksid ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil senisele tasemele ja arvestaksid piirkondlike eripäradega. Pöördumise põhjus on järgmise perioodi eurorahade jagamine, kus on plaanitud ettevõtlust, omavalitsusi ja kogukondi toetada poole väiksema summaga kui käimasoleval perioodil. „Kui inimene või organisatsioon laseb lihtsalt kõrvad lonti ega reageeri asjadele, mis pole mõistlikult lahendatud, siis teine osapool võtab seisukoha, et kõik on hästi. Alati peab reageerima,” põhjendas kirja saatmist Vormsi vallavanem Tanel Viks. „Tuletame kirjaga meelde, et riik ei laseks ääremaal tekkida. Pärast järele aidata on veel raskem,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „See on märgu andmine, et kärpetuhinas ei läheks midagi kaduma.” Haapsalu linnape

Haapsalu linnavalitsus küsis Tagalahe seisundi parandamiseks raha projektist Blue Actions Banos, kuid ei saanud toetust. „Seis pole hea. Ei saanud tihedas konkurentsis positiivset otsust,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen. Projektist saadava rahastusega oli linnavalitsusel soov süvendada Tagalahe laevateid ja vedada muda välja. Plaan oli süvendamistöödega alustada võimalikult kaugelt merelt ja minna nii kaugele kui jõutakse, kas Rannarootsi muuseumi, promenaadi hotelli või von Gerneti või kuursaalini. Süvendamise sooviti vesi lahes liikuma saada. Seisoneni sõnul hoiab linnavalitsus nüüd silmad-kõrvad lahti ja võimaluse tekkides küsib järgmisest kohast Tagalahele raha. „Plaan on läbimõeldum kui kunagi varem,” ütles ta. Võimalust, et samast projektist veel rahastust küsida saab, linnapea tõenäoliseks ei pidanud, sest tegu on Euroopa Liidu rahaga ja seal algab peagi uus rahastusperiood. Haapsalu taotluse maht oli kaks miljonit eurot ja omaosalust ei olnud. Lisa

[caption id="attachment_479825" align="alignnone" width="1920"] Turistid Haapsalus Karja tänaval. Juhan Hepner[/caption] Võimalikku turismimaksu pooldab Läänemaa omavalitsusjuhtidest vaid Vormsi vallavanem. Teised on kõhklevad või on suisa vastu. Eestis on käinud aastaid arutelu, et kas omavalitsused võiksid kehtestada turismimaksu. Sellist maksu kogutakse näiteks mõnes Läti ja Leedu omavalitsuses, kus see on üks või kaks eurot iga inimese iga kohapeal veedetud öö kohta. Mujalgi Euroopas on selline maks. Näiteks massiturismi sihtkohaks olevas Amsterdamis on linnale minev turismitasu 12,5 protsenti majutuse hinnast. Lääne Eluga rääkinud Läänemaa omavalitsusjuhtidest väljendas selget toetust turismimaksu mõttele ainult Vormsi vallavanem Tanel Viks. Tema sõnul on Vormsi soovinud sellist võimalust aastaid. „Mitte küll turismimaksu nime all. Meie oleme tahtnud võimalust kehtestada seda natuke teistmoodi: nii, et praamipiletil oleks piltlikult öeldes euro või paar juures. Üks osa sellest, näiteks kakskümmend protsenti, läheks liinipidajale menetlemiskuluks ja ülejäänu saaks vald endale,” kirjeldas Viks. Vallavanem märkis, et tegelikult on Vormsi probleem sarnane teiste väi