Silt: lääne elu juhtkiri

Uroboros – end sabast õgiv müütiline madu – on kujund, mis väljendab kõiksuse tsüklilisust, alguse ja lõpu ühtsust. Omamoodi sabaõgimiseni on jõutud ka Lääneranna vallas. Neljast vallast kokku klopsitud hiigelsuures, 1,4 Hiiumaa suuruses omavalitsuses pole haldusreformi järgsete aastatega õnnestunud luua ühtset läänerandlast. Valla servades piilutakse ikka naabrite suunas.

Naistepäevalilled vaasis, õnnesoovid ja ka südamekesed siin ja seal. Kui palju mõtleme naistepäeval sellele, et tähistame naiste õiguste eest seismise päeva? Naised on Eestis vähemalt valida võinud ja kõrgkooli õppima pääsenud juba enam kui sajandi, ehk ongi meil kõik nii hästi, et naiste õigustest ei pea enam rääkima?

Pühapäeva hilisõhtul selgusid riigikogu valimistulemused. Rõõmustada said vaid Reformierakonna ja Eesti 200 liikmed, sest nende kohtade arv riigikogus kasvas. Teiste erakondade liikmed võivad küll öelda, et on tulemusega rahul, kuid vaevalt see päriselt nii on. Ükski erakond pole ilmselt rahul, kui nende mandaatide arv riigikogus väheneb, eriti kui eesmärgiks on olnud peaministritool.

Paljud inimesed on riigikogu valimistel oma hääle juba andnud, vahet pole, kas nad on seda teinud arvuti teel või jaoskonnas valimissedelit kasti lastes. Palju on aga ka neid, kes suunduvad jaoskondadesse homme, kui käes on õige valimispäev. Kui homme õhtul kell 20 valimisjaoskonnad suletakse, hakatakse hääli kokku lugema ja loodetavasti selguvad südaööks või veidi pärast seda võitjad-kaotajad ning selgub, kes riiki järgmisel neljal aastal juhtima hakkavad.

Haapsalusse Šokolaadi promenaadi äärde võib kerkida mastaapne hotell, mis muudab harjumuspärast vaadet tervelt promenaadilt holmide poole. Promenaadi hotelli praegune roheline kahekorruseline majutusosa kaob, selle asemele on kavas ehitada viiekorruseline spaa. Kui aastaid oli juttu senise hoone asemele vaid pisut suurema hotelli ehitamisest, siis uutel omanikel olid plaanid eelmistest suuremad. Poolteist aastat tegelesid praegused omanikud detailplaneeringu koostamisega ja on nüüd jõudnud sinnamaale, et on valmis seda tutvustama. Avalik arutelu detailplaneeringu üle toimub märtsi lõpus.

Viimaks on see käes, riigikogu valimised. Esmaspäeva hommikul kell 9 algas elektrooniline hääletamine ja kell 12 avati valimisjaoskonnad linnades ja vallakeskustes. Poliitikutel on küll viimane võimalus hääli püüda, aga nüüd on käes valijate kord – otsustada, kes pääsevad riigikokku ja millised saavad olema jõuvahekorrad seal. Tahaks meelde tuletada, et iga hääl on oluline. „Mul ei ole kedagi valida” on emotsionaalne väide, mida kuuleb tihti. See ei pruugigi olla vale või sisutu. Kui ei ole seda inimest või erakonda, kes just minu maailmast arusaamise järgi lubaks toimetada, siis nii on. Kahtlus, et valitav kandidaat küll lubab, aga teeb pärast ometi midagi muud, on ka täiesti asjakohane.

Homme tähistame Eesti vabariigi 105. sünnipäeva. Pärast kahte aastat, mil koroonaviirus sünnipäeva tähistamist piiras, saame taas vabalt kokku tulla ja rõõmustada selle üle, et elame vabas riigis. Kahjuks kogu südamest me siiski rõõmustada ei saa, sest meie pidupäeva varjutab endiselt aasta tagasi alanud Venemaa agressioon Ukrainas. Kuidas sa ikka pidutsed, kui kusagil meile üsna lähedal langevad raketid ja hukkuvad süütud inimesed.

On jaht hobi või majandustegevus, aga jahti on inimesed läbi aegade pidanud. Kas saaks ilma? No et laseme metsloomadel omaette elada ja ise enda arvukust reguleerida? Linnast vaadates võib see ju nii tunduda, aga maainimene oma igapäevases elus tajub, et isevoolu teed asjad minna ei saa, sest ilma toeta ei püsiks meie metsad ega ka mitte põllumajandus. Piiramata põdrajärelkasv pistab pintslisse kuuse- või männinoorendikud. Metssead, kui nende arvukusele piiri ei panda, võivad korraga üles võtta põllu jao kartulit või hävitada hoolega rajatud noore karjamaa. Paraku on jaht ainuke võimalus neid asju kontrolli all hoida.

Läinud nädalal tegi Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp ettepaneku meedia vaigistada. Tölp ütles riigikogu erikomisjoni istungil, et Eesti vajaks riiklikku kokkulepet, et ajakirjandus ei tüütaks kaks aastat kohalikke omavalitsusi – vallavanemaid, volikogude esimehi ja liikmeid, et nood saaksid keerulised reformid rahus ära teha. Tõsi, vaikus ei peaks olema täielik – kirjutada võib, aga kiitvalt. Põhja-Sakala vallavanema avaldust võiks pidada kurioosumiks ja selle üle muiata, kui see oleks üksikjuhtum. Paraku see nii ei ole. Samal päeval, kui Tölbi ettepanek jõudis meediasse, ütleb Lääneranna vallavanem Ingvar Saare Metsküla koolis sadakonna inimese ees, et ta lõpetab Lääne Elu tellimuse ära.

Vallaeelarve koostamine on kui mitme muutujaga võrrandi lahendamine. Tänavuses eelarves on muutujaid oluliselt rohkem, kui neid viimastel aastatel on olnud: elektri hind, kütte hind, palgakulu. Energiahindade kõrval tuleb arvestada ka palgatõusuga. Tõsine proovikivi on omavalitsustele valitsuse otsus tõsta hüppeliselt õpetajate palga alammäära. Õpetajate palga maksab küll riik, kuid nende palgaga on seotud lasteaiaõpetajate palgad – lasteaednikele maksab palka kohalik omavalitsus. Paljudes valdades on õpetajate palgamääraga seotud ka huvikoolide õpetajate palgamäär ning see on puhtalt valdade kanda.