Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. Autor Ott Vallik/ Karel Rahu[/caption] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa on valla finantspüksirihma paar auku juurde teinud, lootuses, et säästlik eluviis annab mõne aja pärast vallale võimekuse uuteks investeeringuteks. Seni tuleb aga olemasolevaid objekte kõpitseda ning silmanurgast jälgida, kas ja kuidas valla rahakott pisitasa paisub.

Lihula koolilapsed on leidnud koha, kus pärast tunde trenni või bussini aega parajaks teha. See koht ei ole kool ega kultuurimajas asuv noortekeskus, vaid on raamatukogu. Seal on soe tuba ja lahke pererahvas, pealegi asub raamatukogu gümnaasiumi lähedal. Noortekeskus, kus on palgal noorsootöötaja ja mis eelmisel sügisel mõisa moonakatemajast Lihula kultuurimajja kolis, põhikooli vanema astme noori millegipärast ei tõmba. Noored ise nimetavad ühe põhjusena seda, et kultuurimaja asub eemal – Lihula serval – ega jää neile tee peale. Teise põhjusena toovad noored välja, et noortekeskuses käivad väiksemad õpilased.

30 aastat tagasi lõi väike Hanila kogukond kohaliku mehe Porsiku Kustase kollektsiooni säilitamiseks Hanila muuseumi. Muuseumi omanikuks sai toonane Hanila vald ja see tundus olevat ka püsimise garantii – ikkagi omavalitsus on õla alla pannud. Muuseum arendati projektirahade ja annetuste toel niisuguseks, et seda, eriti muuseumi tekstiilikollektsiooni, teati ja teatakse praegugi terves Eestis. Nüüd Hanila valda enam pole ja muuseumi saatus on lahtine.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Neljapäeva ja reede öösel sadade koolide, Tallinna lennujaama ja bussijaama ning teiste asutuste e-postkasti potsatanud venekeelne pommiähvardus võis esimesel lugemisel kõheda tunde tekitada küll.

Esimesed libedad ärgitavad autojuhte rehve vahetama ja esimesed külmad tuletavad majaomanikule meelde, et talvine küttevaru vajab täiendamist. Praeguste elektrituru tulevikutehingute põhjal tõotavad talve alguse elektrihinnad tulla mullusest ligikaudu poole madalamad, ka küttepuu on eelmise talvega võrreldes isegi kuni veerandi võrra odavam. Aga samas on selge, et kindlat pole elus midagi.

Nädalavahetusel möllanud torm, sellest tingitud elektrikatkestused ja puudulik info rikete ning nende kõrvaldamise kohta näitasid, kui oluline on, et olulisi teenuseid tagavatel ametitel ja firmadel oleks kohapeal inimene, kellega ühendust võtta. Varasematel aastatel on jäänud tunne, et Läänemaal elektrikatkestusi polegi. Selle tunde on tekitanud Imatra korralikult ehitatud liinid, kohapealne juhtimine ja kiire reageerimine. Kui oligi rike või katkestus, tehti see kiiresti korda ja informeeriti ka asjaosalisi.

Lihulale lähenedes on tulijat mõisamäe kõrgel serval tervitanud vana paekivist Hollandi tüüpi veski ja kohe selle kõrval seisnud roosa moonakatemaja. Viimane oli, tõsi küll, nõukogude ajal kõvasti ümber ehitatud ja sellega oma algse ilme kaotanud. Viimased aastad oli ehitismälestisena muinsuskaitse all olev maja kasutuseta, selle aknad olid vineertahvlitega kinni löödud ja hoone nägi räämas välja. Nüüd on moonakatemajast ainult mälestus ja selle kohale kerkinud üsna ilmetu, alles ehitusjärgus eramu. Vanast moonakatemajast on järel vaid kelder, aga seda ei näe keegi. Maja enda lasi eramut ehitav Lihula ettevõtja ja majatehase omanik Henri Bekmann ilma loata maha lammutada.

Esmaspäeval rullus Haapsalus lahti viimaste aastate üks suuremaid politseioperatsioone, kui politsei üritas suurte jõududega kinni võtta ühes kortermaja korteris olevat purjus ja agressiivset meest, kellel kahtlustati olevat ka relv ja lõhkeainet. Vältimaks võimalikke ohvreid, oli sisse piiratud terve linnaosa ja inimesed ei pääsenud ka koju. Parem karta kui kahetseda, võib öelda neile Haapsalus Kastani kortermajades elavatele inimestele, kes eilset piiramist ülereageerimiseks peavad.

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare kiri Metsküla kooli lastevanematele võiks pärineda mõnest allegoorilis-sümbolistlikust jutustusest, kus vallavanem S ärkab ühel hommikul kafkalikus maailmas. Ilma, et ta midagi halba oleks teinud, avastab vallavanem S ühel täiesti tavalisel hommikul, et tema valda on tekkinud nähtamatu kool. Ja mis veel hullem: terve hulk lapsi on juba kuu aega selles nähtamatus koolis käinud. Muidugi tuleb tegutseda, sest niisugune olukord ei saa kesta.

Asi, mida me kõik peame harjutama, on julgus ja oskus teha asju omamoodi. Nii, nagu varem pole tehtud või nii, nagu teised ei tee. Kõigepealt on selleks vaja julgust. Väikestel lastel on see olemas, nemad teisiti ei saa. Neile on paljud asjad uued ning ettekujutus, kuidas peaks, kuidas oleks õige või kombeks, ei ole nende sisse veel pesa teinud. Täiskasvanutel on see keerulisem, sest nemad on juba viisi, „kuidas peab”, omandanud.