Silt: lääne elu juhtkiri

Mullu sügisel tähistati Virtsus Hanila muuseumi 30. sünnipäeva. Viis aastat varem keerutati tantsu ja lauldi veel Hanila muuseumi õuel, kuigi juba siis jäid muuseumi uksed sünnipäevalistele suletuks. Nüüd on muuseum päriselt suletud, varad laiali jagatud või jagamisel ning majad müügis. Peagi on muuseumist, mille avamisel oli kohal isegi president Lennart Meri, jäänud vaid mälestus. Hanila muuseum sündis kodanikualgatusena ja toonasele Ha

Eesti oma krimikirjanik Katrin Pauts on välja tulnud mõttega korraldada tuleva aasta novembris Haapsalus krimikirjanduse festival. Ja mitte lihtsalt festival, vaid raamatupidu, kus antakse esimest korda välja ka omamaise krimikirjanduse auhind: Musta Daami preemia. Seni pole omamaine krimikirjandus Eestis eriti püünele pääsenud. Õigupoolest pole omamaist krimikirjandust meil õieti olnudki, kui jätta kõrvale Juhan Paju, kelle raamatutes lahendas Haapsalus mõrvu algul major, Eesti aja saabudes juba komissar Kivistik. Viimase kümmekonna aasta jooksul on Eestis peale kasvanud terve põlvkond krimikirjanikke, kelle sulest ilmub igal aastal mituteist või rohkemgi teost. Nii et autorid on, kriminaalromaanid on, aga mida

ERRi otsus sulgeda Läänemaa korrespondendipunkt rabas läänlasi ja hiidlasi samamoodi, nagu rabavad mis iganes kandi kohalikke elanikke otsused mõne järjekordse külakooli, raamatukogu või postkontori kinnipanekust. Isegi põhjus on sama: raha ei ole. Teisisõnu – ei tasu ära. Tõsi, seda viimast ERRi uudistetoimetuse juht Anvar Samost ei ütle. See oleks rahvusringhäälingu puhul ka liig. Rahvusringhääling ei peagi end ära tasuma. Samost ütleb lihtsalt, et raha ei ole. Seda alandavam see läänlaste ja hiidlaste jaoks on: kui raha ei ole, siis jäävad esimese ja ainsana ilma just nemad, vaesevõitu ääremaad, Lää

Läinud reedel võeti kohtumäärusega kaheks kuuks vahi alla mees, kes hoidis pikalt hirmu all üht Haapsalu linnaosa, et mitte öelda poolt linna. Osava jutuga tinistas mees ära ettevõtteid ja elanikke – kellega ta jutule sai, see petta sai, kes rohkem, kes vähem. Kõik, kes mehega kokku on puutunud, ütlesid kui ühest suust, et mehele meeldis jutustada, enamasti ei olnud aga ta juttudel tõepõhja all. Kes jutustades konksu otsa ei sattunud, selle jättis mees peagi rahule, kes aga teemaga haakus, sai varem või hiljem petta

Kui inimene haigeks jääb, jõuab ta oma hädadega kõigepealt perearsti juurde. Vähemalt peaks jõudma, sest juba aastaid kuuleme, et perearstist mööda, näiteks erakorralise meditsiini osakonda minek koormab liialt tervishoidu. Haapsalus istub doktor Piret Metsa perearstipraksises kabinetis asendusarst Martin Ruumet, kes pole aga terviseameti andmetel Metsa tegevusloal abiarstina registreeritud. Ka ei näita Ruumeti seal töötamist seal perearstipraksise avalik koduleht ega avalikud registrid. Vormistuse küsimus? Võibolla,

Käes on aasta kõige pimedam aeg. Kalendri järgi tõusis täna hommikul päike kell 8.30 ja loojub juba 15.43. Kui juhtub olema veel ka vihmane ja lörtsisegune ilm, on tunne, et tegelikult päikest polegi. Paljudel pole võimalik sellisel pimedal ajal terveks päevaks koju jääda. Tuleb tööle ja kooli minna hommikupimeduses ja tagasi tulla õhtupimeduses. Selleks, et õhtul elu ja tervisega koju tagasi jõuda, on ülioluline end nähtavaks teha. Seda enam, et hallil ja trööstitul ajal kipuvad inimesed kandma tumedat riietust. Isegi kui arvame, et asulates piisab enese nähtavaks tegemiseks tänavavalgustusest, ei ole see al

Pärast aastatepikkust vaikelu on Haapsalu poliitikatiigis tõusnud ootamatu torm. Esmaspäeva ennelõunal andis Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid teada, et paneb volikogu esimehe ameti maha ja lahkub ka volikogust. Et mingi avaldus tuleb, oli oodata, sest juba reedel ütles Karilaid, et annab oma otsusest esmaspäeval teada. Õhus oli kolm varianti: Karilaiu jätkamine volikogu esimehena, tema umbusaldamine või tagasiastumine. Iseendale on keerukas umbusaldust avaldada, kuid linnapea Urmas Suklese valimisliidul HaRi, kellel on volikogus selge enamus, polnuks mingi probleem volikogu esimehele ust näidata. Võib arvat

Kui 1. novembril möllanud tormituulega kummuli paiskunud toidukapp Haapsalus oleks sinna alla jäänud naise niimoodi enda alla matnud, et viga saanu poleks suutnud telefoniga abi kutsuda, oleks sellel õnnetusel võinud olla hoopis kurvemad tagajärjed. Praegu võib tõdeda, et tegemist oli rasketest vigastustest hoolimata siiski õnneliku õnnetusega. Kannat

Eraomanikul on vääramatu õigus keelata võõraid oma koduhoovi tulemast, rääkimata sellest, et keegi võiks rahumeeli tema koduuksest sisse marssida. Kui omand on ülemäära suureks paisunud, on kiival omanikul üha raskem oma vara kaitsta. Piirete ja aedadega saab küll ligipääsu takistada, valvekaameratega jälgida, kes üle piiri tungivad, kuid sageli on hoopis arukamaks lahenduseks see, kui lubatakse huvilisi oma särama löödud vara uudistama tulla. Selliste valikute ees on praegu ka Koluvere lossi omanikud. Väljastpoolt on raske hoomata, millised on nende tegelikud soovid. Ühest küljest takistatakse lossiga pii

Neljapäeval läheb 31 aastat tagasi loodud Hanila vallamuuseum ilmselt loojakarja, sest August Tampärgi ehk Porsiku Kustase elutööd ja mälestust jäädvustav mäluasutus kustutatakse Lääneranna valla õigusaktidest. Hanila muuseum asutati 22. aprillil 1993 ning avati külastajatele kolm aastat hiljem endises, 1896. aastal ehitatud Virtsu kooli kivist hoones. 31 aastat hiljem lõpetab muuseum oma tegevuse ning 127aastane maja leiab endale ilmselt uue omaniku. Kolm aastat tagasi kirjutas Hanila muuseumi esimene juhataja Laine Vesker Lääneranna vallavolikogu liikmetele kirja. Muuseumi lugu meenutades kirjutas ta, et 15 inimest arutasid 1993. aastal Hanila vallamajas, milline peaks olema oma valla muuseum, mis seal peaks