Silt: lääne elu juhtkiri

Läänemaa piiril olevas päikesepargis lõhkusid pätid üle viie kilomeetri kaableid. Nende mõte – mida nad lõpuni teoks teha ei jõudnud – oli kaablid minema viia ja ilmselt üritada kuskil vanametalli kokkuostupunktis maha müüa. Et Eestis on kaablite vanametalliks vastuvõtu reeglid üsna karmid, pole võimatu, et nende plaan oli seda teha mõnes teises riigis. Samamoodi, nagu on kasvanud päikeseparkide arv, on viimasel ajal sagenenud sedasorti pättuste hulk. Haapsalu politsei uurib juba kaheksat sellist juhtumit. Paistab, et need kurikaelad, kelle mõistus ei hakka petukõnede tegemise peale, on taas pöördunud vana kaablite krattimise teema juurde. Nagu 1990ndad oleks tagasi. Küllap vargad saad

Nagu näitab tänavaküsitlus tänases lehenumbris, on koolitundide algusaeg teema, mis puudutab kõiki. Kes ise koolis ei käi ega ole õpetaja või koolilapse vanem, sel on lapsed kooliikka jõudmas või lapselapsed koolis. Või on tal mälestus omaenda noorpõlvest, sest kooliminekuks oleme talumatult vara üles ärganud me kõik. Teadlaste uuringud on näidanud, et hilisem koolipäeva algus tuleks lastele kasuks. Sellest lähtudes on ka haridusministeerium määranud kooli alguse uuest õppeaastast kella üheksaks. Ministeerium on jätnud koolidele mõningaid määruse täitmisest kõrvalepõiklemise võimalusi, mis tegelikult peaksid olema erandid üldreeglist ja väga hästi põhjendatud. Ülevaade Läänemaa koolide

Ristile ja selle ümbrusesse planeeritud investeeringud on muljetavaldavad. Kõigepealt Sunly suur päikeseelektrijaam. Seejärel selle juurde rajatav akupark. Enefiti tuulepark. Piirsalu kaitsetööstusala ja sinna loodetavasti ehitatav lõhkeainetehas. Nüüd siis lisaks planeeritavad andmekeskused. Vähemalt osa neist investeeringuist saab kindlasti teoks ja osa loodetavasti. Loomulikult võib mõni projekt ära jääda või muutuda. Kuid kokkuvõttes on Ristist saamas tõeline Läänemaa tööstussõlm. Millest tõuseb kasu kogu maakonnale. Loomulikult kerkib osal kohalikel küsimus: kus see minu kasu täpsemalt on? Maa raiutakse tühjaks, ehitatakse päikesepaneele, tuulikuid ja kastikujulisi hooneid täis ni

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Läänemaa mediaanpalk kasvas aastaga kuus protsenti, samas kui Eesti mediaanpalk kasvas 5,6 protsenti. See kõlab kui hea uudis, aga kahjuks eriti pole, sest see 0,4 protsendipunktine vahe läänlaste rahakotti palju paksemaks eimuuda. Et Eesti keskmine mediaanpalk on Läänemaa omast mitusada eurot kõrgemal, oli selle väike kasv eurodes mõõdetuna ikkagi suurem kui meie suur kasv. Niisiis jääb Läänemaa sissetulekutes muust Eestist endiselt kõvasti maha ja mullune aasta, mis iseenesest polnud kuigi kehv, ei aidanud seda lõhet sugugi tasandada. Üks probleem, miks meie kasvav mediaan Eesti oma kuidagi kätte ei saa, on muidugi regionaalne ebavõrdsus. Tallinnas, Harjumaal jaTartus on töökohti valida rohkem ning palganõudmised ja-pakkumised suuremad. Väike maakond ei saagi nendega samas liigas mängida. Teine teema on aga see, et palgakasvu eest vedavad sektorid on tegelikult väike osa

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Tänases Lääne Elu numbris on kaks positiivset uudist, mis on mõneti sarnasel teemal. Esiteks jõuab meie maakonda üle veerand sajandi kestnud pausi taas Roheliste rattaretk ja teiseks toimub ärajäänud Itaalia muusika festivali asemel lossihoovis siiski suurüritus. Milline see festival Itaalia olema saab, on veel raske ennustada, sest suurürituse korraldaja on vähesema kogemusega kui senise Itaalia muusika festivali organiseerija. Loodetavasti läheb kõik hästi ja publik saab samuti elamuse, nagu igal aastal. Senise korraldaja meelehärm on kahtlemata mõistetav, sest kes ikka soovib, et tuleb teine kaupmees oma letiga ja sisse töötatud kauplemiskoha hõivab. Kuid otsus tänavune aasta vahele jätta oli siiski nende endi tehtud. Seda tehes võinuks kaaluda, et loodus tühja kohta ei salli. Eriti linnas, kus Itaalia veine armastatakse ja saapamaa köök teiste rahvusköökide seas prevaleerib. Aga olgu Itaalia temaatikaga kuidas on, roheliste rattaretke on siiakanti juba ammu oodatud. Kunagisest fosforiidiprotestist alguse saanud rattaretkede traditsioon „Kuidas elad, (maakonna või piir

Olavitee-nimelise rännutee rajamine saartele ja läänerannikule on väga hea idee – üle maailma on sedasorti rännuteed populaarsed reisisihtkohad. Veel enam, neid pidi liikuvad turistid pole lõpmatult trallivad ja endast laga maha jätvad poissmeestepeolised, vaid kultuuri- ja ajaloohuvilised rahumeelsed ning maksejõulised rändajad. Pea ideaalne sihtgrupp turismiteenuse pakkujale, see seltskond, keda tahaksime siin aina enam ja enam näha. Turistid, kes ei koorma ülearu kohalikke ja annavad samas vaikselt oma panuse maakohtade majandusse. Seda kõike arvesse võttes tuleb küsida: mida me veel ootame? Mõte on hea, haarame härjal sarvist ja teeme kohe teoks. Seda enam, et suuri investeeringuid ei ole vaja tehagi. Olemasolevad rajatised ja asutused tuleb lihtsalt võrgustikuks liita, rada maha märkida ning tähistada. Ja väiksemateks investeeringuteks saab kindlasti mõnest fondist raha. Saarlased juba tegutsevad ja saavad ilmselt tänavu oma raja enam-vähem valmis. Vormsilaste pärast ei pea

Ajal, mil üha enamatel täiskasvanutel on paindlik tööaeg ja võimalus teha kaugtööd, on koolipäeva alguse kellaaeg nagu jäänuk industriaalajast. Kool on konservatiivne asutus, kus muutused toimuvad aeglaselt ja vaevaliselt, sest need ei puuduta mitte ainult suurt hulka lapsi, vaid ka nende peresid, kel kõigil on erinevad vajadused ja eelistused. Alati on lihtsam jätta asjad nii, nagu need on alati olnud, selle asemel et teha põhimõttelisi muutusi. Võib ju jätkuvalt öelda, et on hulk vanemaid, kes peavad olema tööl kell kaheksa või veelgi varem ning took

Reedel saab kolm nädalat sellest, kui Vormsi parvlaeva tabas rike ja ühendus saarega katkes. Kuna praegu on merejää paks ja Vormsi elanikud saanud kasutada jääteed, alguses isetekkelist ja seejärel ametlikku, pole inimesed saarel seni hätta jäänud. Ametlik jäätee on viimastel päevadel olnud aga korduvalt suletud. Eilegi pandi see kinni, sest kohati on vesi jää peale tulnud. Kuna laev ei sõida, riskivad vormsilased jäätee sulgemisest hoolimata üle jää mandril käimisega. Isegi kui auto läbi ei vaju, on jääl olevast soolase merevee loikudest läbisõitmise puhul kindel, et lähitulevikus tervitab sõidukiomanikku roostekurjam. Lisaks tasub meeles pidada, et jä

Lääne-Nigula volikogus jätkub segadus. Valimisliit, kel peaks olema ühe häälega enamus, ei suutnud esimeest ära valida. Eelmine katse lõppes mäletatavasti nii, et v

Kolm aastat tagasi märtsis tegi Lääneranna toonane võimuliit otsuse koolivõrku jõuliselt kärpida: Metsküla ja Lõpe algkoolid kinni, Varbla ja Koonga kuueklassilisteks, Virtsu kool neljaklassiliseks. Kaks aastat tagasi märtsis otsustasid needsamad volinikud allesjäänud koolid ühendada. 2024. aasta 1. septembriks oli koolivõrgu reform Lääneranna vallas tehtud: ei mingit Varblat, Koongat, Kõmsit ega Lihulat. Vallas tegutses üks kool, Lääneranna gümnaasium. Ja kõige kiuste ka Metsküla erakool. Mida ei olnud plaanis. Hämmastava sihikindlusega ja kompromissitult tegutsenud 13 kätt ei saanud oma töö vilju maitsta kuigi kaua. Valimised suurelt kaotanud ja opositsiooni jäänud valimisliidul tuleb tänavu märtsis koolireformiga nii või teisiti edasi tegeleda, sest see mureneb igast otsast. Lä