Silt: lääne elu juhtkiri

Läänemaa koolid otsivad igal aastal aina rohkem uusi õpetajaid. Vanad koolmeistrid lähevad lihtsalt pensionile. Läänemaa õpetajate keskmine vanus on tõusnud ja nüüd on pedagoogide kaader kõige arvukam vanusevahemikus 60–69. Mi

Delfi te

Eestis kehtivad maksevahenditena võrdselt sularaha ja elektrooniline raha ehk maksekaardid ja pangaülekanded. Seda seaduse järgi. Tegelik elu on teinud siin omad korrektiivid: sularahaga ei saa enam maksta väga paljudes kohtades, sealhulgas riigi- ja omavalitsusasutustes. Või kui saabki, siis mõne vähem tähtsa asja eest, näiteks transpordiametis droonipiloodi pädevustunnistuse väljastamise eest. Loomulikult

Tänane Lääne Elu refereerib Adam Culleni kirjutist rahvusringhäälingu portaalis, kus Haapsalus kodunenud ameeriklane räägib, kuidas ta kaotas seadusemuudatusega õiguse valida ja oma kodulinna asjades kaasa rääkida. Peamiselt oli m

Visiiditasu tõuseb tulevast nädalast neli korda, viielt eurolt kahekümnele. Seda sugugi mitte kõigil – kõik vähekindlustatud ja haavatavamad elanikegrupid saavad arsti juurde endise hinnaga. Mis ühtlasi selgitab, miks ükski survegrupp tasu tõusu vastu ei võidelnud. Koorem kukkus turjale grupile, kelle turjal on juba nagunii kõik muud koormad ühiskonna ülalpidamiseks: palgasaajatele. Visiiditasu tõusu vastu ei hakanud ka ükski poliitiline liikumine. Sotsiaaldemokraadid, siiani palgasaajate suurimat sõpra mänginud erakond, hoidis koguni sotsiaalministri tooli ajal, mil tõus ära otsustati. Mida siis teisteltki erakondadelt tahta. Visiiditasuga täidetakse osaliselt auk tervisekassa rahastamises, mis on umbes 190 miljonit eurot aastas. Lisaks loodetakse, et suurem visiiditasu paneb inimesi rohkem oma tervise eest hoolitsema ja suurendab arstide kättesaadavust. Kui nüüd vaadata asja aga miinimumpalga sarnast tasu saava inimese vaatevinklist, siis võis ta ju viis eurot arsti visiidiks leida, aga 20

1996. aastast saadik on alalise elamisloaga teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud saanud Eestis hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Mujal Euroopa Liidus pole see kaugeltki nii. Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima. Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud. Need, kes on vahepeal tahtnud saada Eesti kodanikuks, on seda ka saanud – ükskõik, kas nende peamine ajend oli siis riigikogu valimistel osalemine või mõni muu. Teised elavad endiselt Eestis oma halli passi või Venemaa kodakondsusega ega tunne mingit vajadust integreeru

    Kliimaministeerium plaanib muuta seadust, et vähendada ehituskeelu- ja piiranguvööndit. On tõsi, et selle vööndi reguleerimine vajab uuendamist. Võibolla ulatub see tõesti liiga kaugele, eriti veeäärsetes linnades. Samuti pole päris mõistlik praegune asjade seis, kus iga detailplaneeringu muutmisel tuleb taotleda uuesti erandeid näiteks Haapsalu majadele, mis on seisnud merele lähemal juba sajandi või rohkem. See on just selline mõttetu bürokraatia, mida meil on liiga palju ja mida tuleks radikaalselt vähendada. Samal ajal on nood nimetatud vööndid seisnud hea selle eest, et ükskõik kellel ei tuleks pähe ehitada maja veepiirile või kaugemalegi vette, tõkestades nii inimeste vaba liikumise mööda kallasrada ja ähvardades veekogu olmereostusega. On olnud küll juhuseid, kus keeluv

[caption id="attachment_445112" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu laupäeval, 22 märtsil. Foto: kuvatõmmis[/caption] Lääne Elu kirjutab, kuidas laste arv Läänemaal tulevikus kahaneb, aga lasteaiarühmade arv kasvab. Selle vastuolu tekitab tõik, et sügisel jõustuv uus alusharidusseadus toob lasteaiarühmadesse tavaliste laste hulka ka erivajadusega lapsed. Et erivajadusega laps nõuab tähelepanu mitme lapse jagu, tuleb rühmad vastavalt väiksemad teha. Erivajadustega laste kaasamine lasteaiatasandist alates on kahtlemata sam

Kui tänavate remonti tehakse Haapsalus nii nagu teisteski linnades pea igal aastal, siis linnu ja külasid ühendavaid maanteid remonditakse viimasel ajal vähe. Kui üldse. Väiksemaid külasid ühendavatest teedest pole mõtet rääkida. Millal viimati mõnele neist mustkate paigaldati? Viimastel kümnenditel kordub tee-ehitusest rääkides refräänina Tallinna–Tartu maantee ning selle nelja- või vähemalt kolmerealiseks laiendamine. See maantee ühendab kaht kõige rahvarikkamat linna ning on tõesti kõige tähtsam li

Tänasest Lääne Elust saab lugeda, kuidas lapsevanemate ja treeneri entusiasmi najal on Virtsust saanud vaat et Eesti sportlikem asula. Kui treeninguil käijate arv jagada kohalike elanike arvuga, võiks saadud suhtarv olla küll üks Eesti parimaid. Väikesed ja suured käivad kaks korda nädalas treeninguil, kuhu neid toob ja kust neid viib koju buss ning kõike seda madala kuutasu eest. Selleks peavad skeemis olema muidugi ka entusiastlikud toetajad. Aga kokku on tulemus tõeliselt muljetavaldav, kiitust ja e