Silt: lääne elu juhtkiri

Mulluse aastaga kahanes Eesti rahvaarv 5209 inimese võrra. Kui kokkuvõttes elab meid siin taas vähem kui mullu ja veel vähem kui tunamullu, siis ometigi on kohti, kus rahvaarv kasvab. Ootuspäraselt on need kohad Tallinna ja Tartu magalaomavalitsused nagu Harku vald, Rae vald, Kambja vald, Tartu vald ning ühe viimase aja trendina ka – muidugi tänu heale rongiühendusele Tallinnaga – Kohila vald Raplamaal. Elanike arv kasvab veel väikesaartel Vormsil, Ruhnus ja Kihnus ning vähe suurematel saartel Hiiumaal ja Muhus. Tõmbekeskuse Pärnu lähedust võib arvata Tori valla elanike arvu kasvu põhjuseks; samuti võib Haapsalu lähedus olla üks põhjusi, miks Lääne-Nigula elanike arv pisut suurenes. Miks mõnes omavalitsuses elanike arv kasvab ja teises mitte, sellele on ühest põhjust tihti siiski ras

Aasta vahetus Šveitsi kuurordis Crans-Montanas väga traagilisel moel, kui keldribaari tulekahjus hukkus 40 inimest ja üle saja sai vigastusi. Uut aastat vastu võtma kogunenud lõbusate noorte pidu sai järsu lõpu, kui vahuveinipudelite külge seotud pürotehnika süütas lae ja muutis ühe kitsa sissekäiguga ruumi surmalõksuks. Kui selline õnnetus võib juhtuda üliturvaliseks peetud Šveitsis, võib see juhtuda mujalgi. Ühtlasi näitab, et lõbustusasutuste ohutuse teema, mida mõni peokorraldaja võibolla vähetähtsaks peab, ei ole seda sugugi. Meil on siiani Eestis ja Läänemaal läinud õnneks, sellegipoolest tuleks õppida teiste kogemusest ja mitte jääda ootama omi k

Kokkuvõte tänavu Lääne Elus ilmunud lugudest võib jätta homme lõppevast aastast üsna trööstitu mulje. Läänlaste arv väheneb kiirenevas tempos. Me saame keskmiselt vähem palka, kui teistes maakondades saadakse. Raudteed Haapsalu ja Rohukülani ei tule. Mõne omavalitsuse maine on madal. Tänavaremontide põhjustatud liikluskaosed. Kohtuasjad. Vägivaldsed surmad. Terve suve kestnud kehv suusailm. Et siis kokkuvõttes must ja ebaõnnestunud aasta? Ei ole lõppev aasta üksiti halb. Läänlasi käis laulu- ja tantsupeol rekordarv. Rannarootslased, meie oma rahvakild, kogus tuntust näituste ja raamatutega. Ettevõtetel läks paremini kui mullu. Lihulas sai valmis uus koolimaja. Uued elamuarendused lisandusid. Tänavad said remonditud. Sportlased said medaleid. Inimesed

Virtsu tuletorni, mis on jõudnud isegi postmargile, ei pruugi olla enam kauaks. Stalini ajal ehitatud majakas on küll omanäoline, kuid pole ehitusmälestis ega ka eriline arhitektuuriime. Sestap võib mõista transpordiametit, kes on otsustanud, et pole mõtet üritada torni taastada, otstarbekam on see lammutada ja midagi asemele ehitada. See osa on selge. Vähem selge on, mis tuleb asemele. Kui ameti mõte on sarnane nagu kümnend tagasi, et ainutähtis on posti otsas olev märgutuli ehk et majaka asemel võib olla ka kõrge toru tulega, siis on lugu kehv. Esiteks on tuletorn tähtis maamärk kohalikele. Teiseks on tuletornid suured turismiatraktsioonid – aga rahvas lähedalt ja kaugemalt ei tule vaat

  Kõigi Läänemaa omavalitsuste uutes volikogudes on jõudude tasakaal väga habras. Haapsalus ja Lääne-Nigulas on võimuliidul 13 häält opositsiooni 12 vastu, Vormsil 4 häält 3 vastu. Nii et piisab vaid ühel koalitsiooni liikmel põhjusel või teisel vastasleeriga ühtmoodi hääletada ja mõni tähtis otsus või eelnõu upub. Kui Haapsalus ja Vormsil suutsid koalitsioonid volikogu esimestel istungitel korda säilitada ning kokkulepitud isikud volikogu esimeheks ja vallavanemaks valida, siis Lääne-Nigulas tekkis kohe alguses tõrge. Võimuliidu hääled ei pidanud ja volikogu esimeheks sai ka eelmist volikogu juhtinud Mikk Lõhmus, kelle nimekiri Isamaa seekord hoopis opositsioonis pidanuks olema. Vallavanema valimisel istung hiljem läks Lääne-Nigula kolmikliidul küll korda ühtsust säilitada ja oma kandidaat ära kinnitatud saada. Samuti korjati kõigilt kuraditosinalt allkirjad eelmise istungi nii-öelda vea parandamisele ehk Lõhmuse umbusaldamisele. Aga isegi kui see avaldus läbi läheb ja koalitsioon oma kandidaadi volikogu esimeheks valib, ei tundu võimuliidu liikmeil ikkagi oma ühtsusesse usku olevat. Niimoodi, üksteist kahtlustades ja kontrollides tulevad järgmised neli aastat kahtl

[caption id="attachment_456379" align="alignnone" width="1920"] Foto: arhiiv[/caption] Statistikaameti arvepidamine näitab, et Läänemaa majandus sammub muu Eestiga sama rada. Siin kasvab samamoodi teenusmajandus ning väheneb tööstuse ja tootmise osakaal. See, et teenustega luuakse rohkem lisandväärtust kui tootmisega, on omane arenenud riikide majandustele: sarnaselt on teenuste sektor ülekaalus tuntud tööstusriikides USAs, Saksamaal, Rootsis, Jaapanis, Ühendkuningriigis. Aga samuti on teenussektor tugev finantskeskustes Hongkongis ja Luksemburgis ning turismiparadiisides Küprosel ja Barbadosel. Ohu märk on aga, et erinevalt Tallinnast, Tartust ja Harjumaast meie majandus ei kasva. Nagu statistika näitab, on meil küll osa tootvast sektorist kolinud ümber teenindavasse sektorisse, aga mitte piisavalt suure lisandväärtusega. Mistõttu jääme IT- ja finantskeskustest maha. Turismi- ja toitlustusettevõtete palgad ja loodav lisandväärtus töötaja kohta suudavad konkurentsi pakkuda eh

Majutusasutuste statistikat sirvides selgub huvitav tendents. Nimelt kasvab Läänemaal majutatud turistide ja nende siinseis majutusasutustes kokku veedetud ööde arv suurema hooga kui kogu Eestis. Seda eriti välisturistide puhul. Kuid koduturistide puhul on samuti erinevust näha. Ehk teisisõnu külastavad turistid Eestit aina enam, aga Läänemaad veel topelt enam. Oma andmeid statistikaametile edastavate majutusasutuste kõrval on ka neid, kes seda ei tee. Lisaks on neid, kes oma korteri, maja või suvila Airbnb või mõne teise platvormi kaudu välja üürivad, aga turistide seas neidki, kes ei peatu ühtki tüüpi majutusasutuses, vaid veavad oma öömaja haagis- või autosuvila, jahi või kaatri kujul endaga kaasas. Sellised majutusvormid statistikas otse ei kajastu, samas andsid suvel Vasikaholmi parklas ja Haapsalu jahisadamates nähtud pildid põhjust arvata, et turistide arv kasvas sealgi. Miks turistide hulk kasvab siin suurema tempoga kui mujal Eestis, sellele on üht ja ainumast selgitust

Loomisel üleriigilise planeeringu kohaselt on Haapsalu üks Eesti toimepiirkondade keskusi. Piirkondlik keskus on vedur, mis veab eest kogu piirkonna arengut. Vedurlinn. Kahjuks on Haapsalu ainsad vedurid raudteemuuseumi eksponaadid. Ehk et vedurlinnas on mõni vedur küll, aga need ei vea kahjuks midagi – ei reisijaid, ei kaupa. Rööbasteedki on siin vaid jupike. Ometigi oli raudteeühendus üks kriteeriume, mida piirkonnakeskusi määrates arvestati. Ehk et kui planeering kehtestatakse ja Haapsalu on selle kohaselt piirkonnakeskus, võiks see tekita

Haapsalu volikogu uus koosseis alustas oma tegevust linnajuhtide palga tõstmisega. Veel enne, kui linnajuhid üldse ametisse said, sai teatavaks, kui palju nad eelmistest juhtidest rohkem palka saavad. Haapsalu polnud Eestis ainus. Mitmel pool kergitasid volikogud ühe esimese sammuna tegevjuhtkonna töötasu. Näiteks tõusis palk Tartu ja Võru linnajuhtidel, Hiiumaa, Jõgeva, Saue, Tartu, Jõelähtme ja Kohila vallajuhtidel. Tallinna uut linnapead ootab tõenäoliselt suurem palk kui eelmist pealinna meeri. Vaid Narvas ei tõstetud linnapea palka, seal h

Aasta 2025. Mitu inimpõlve on möödas emantsipatsiooni algusest. Naised saavad igas eluvaldkonnas meestega võrdselt, neist pareminigi osaleda ning osalevadki. Kaugesse möödanikku võiksid olla jäänud ka naisi alavääristavad ja solvavad väljendused. Oleme ju vahepeal edasi arenenud, kas pole? Aga selgub, et ei ole. Mõni ei ole arenenud. Mõni arvab,et endiselt on kohane lasta rumalaid, solvavaid ja labaseid väljendeid naiste kohta kuuldavale igal pool, sealhulgas rahva esinduskogus. Kõige markantsemad neist on muidugi nood EKRE saadikud, kes riigikogus sellist verbaalset sõnnikut laotasid. Aga selgub, et meil on üks eksemplar ka Lääne-Nigula volikogus. Muidugi on naisi, vähemusi ja teise nahavärviga inimesi solvanud ja alavääristanud tegelastel alati see vabandus, et kas nalja ka teha ei tohi. Oleks nad