Silt: lääne elu juhtkiri

Euroopa spaade ja balneoloogia kongress tuli tänavu Haapsallu muu hulgas põhjusel, et linn tähistab kuurordi ja mudaravi 200. aastapäeva. Huvitav, kas ja kui palju kongressil osalejad seda märkavad, et tegelikult Haapsalu seda ei tähista. Kongress on üks kahest Haapsalu kuurordi 200 aasta juubeli tähistamise sündmusest linnavalitsuse leheküljel „Haapsalu kuurort 200”, kuhu viib viide SA Läänemaa lehelt visithaapsalu.com.

Eesti erakondadel on üldiselt komme oma liikmeid ohjes hoida. Vaadata kiivalt, kelle trummide põrinal ja kelle lipu lehvides need lahingusse, s.t valimistele lähevad. Mõni nädal tagasi viskas EKRE oma ridadest välja mitu inimest, kes partei nimekirjade vastu kandideerisid. Sama trikki on tehtud ka varem. Eks alanud Haapsalu linnapea Urmas Suklese ja tema kauaaegse kodupartei Reformierakonna tüli samuti tõigast, et Sukles kandideeris mitteparteilises nimekirjas. Hoopis teise suuna esindaja on aga praegustel kohalikel valimistel Isamaa. Isamaale on ükskõik, kes nende lippu lehvitab, peaasi, et see on õige partei lipp. Näiteks Vormsil kandideerib

Koolikohustusliku ea tõstmine jätab mulje kui järjekordsest valest otsast ellu viidavast reformist: kõigepealt muudame ühe asja kohustuslikuks ja alles siis vaatame, kuhu me need lapsed paneme. Ehkki koolijuhid väidavad, et põhikooli järel edasi mitte õppima asuvaid noori on Läänemaal vähe, näitab statistikaameti uuring muud: viimase kaheksa aasta keskmine tulemus on, et rohkem kui iga viies Läänemaa noor on keskhariduseta. Sellest võib järeldada vaid üht: noored lähevad küll edasi õppima, kuid õpingud jäävad pooleli. Nii ütlebki Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, et üks asi on koolikoha olemasolu, hoopis teine aga see, kas õp

Avalikkust teavitamata sulges Haapsalu linnavalitsus koos soojaettevõttega Utilitas kaheks nädalaks Lahe tänava. Remondi tõttu suletakse ikka teid, aga kuidas seda seekord tehti, tekitab küsimuse: mis asi see nüüd oli? Tee suleti salaja ja kõige suuremateks kannatajateks jäid algklasside lapsed. Et Lahe tänav on kinni, saab teada linnas olevatelt suunaviitadelt. Et seetõttu on ka bussiliiklus ümber suunatud, näeb vaid segaselt kaardilt linnavalitsuse kodulehel. Selline käitumine tekitas esmaspäeva hommikul olukorra, kus ühel kitsal vanalin

Möödunud nädalal alustas tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) linnaelaniku kaebuse peale menetlust, et selgitada, kas Haapsalu veekeskus on külastajatele ohtlik. Ameti esindaja ütles toona Lääne Elule, et eksperdi kaasamiseni tuleb kahjustatud konstruktsioonidega piirkonnad ajutiselt sulgeda ning ohu kahtlusega atraktsioonide või ruumide kasutamine peatada. Pärast esmast eksperdihinnangut selgub, kas ja millises ulatuses saab hoonet ohutult kasutada. Nüüd tuli välja, et Haapsalu spordibaasid ja linnavalitsus panid oma töötajatest kokku komisjoni, mis leidis, et veekeskusega pole sedavõrd tõsist häda, et selle peaks sulgema. Kui amet käskis kaasata eksperdi, siis kui objektiivne on komisjon, mis koosneb täielikult hoone haldaja ehk spordibaaside ja omaniku ehk linna esindajatest? Haapsalu lin

Posti tänaval, Haapsalu linnavalitsuse majast üle tee on terve suvi käinud loata ehitustööd – aga ametnikud avastasid asja alles siis, kui naabrite esindaja nende poole pöördus ja tungivalt probleemile osutas. Üks asi on see, kas ehitus toimus tahtlikult või tahtmatult ilma loata. Vaevalt üks naaber teise vara sihilikult rikkuda soovis, kuigi nii kukkus välja. Hoopis suurem probleem on, et kogu linnavalitsus käis silmaklappidega ringi seni, kuni konkreetselt näpuga osutati, et nende nina all toimub omavoliline ehitus. Kuude kaupa kõndisid ametnikud rahumeeli samast ehitusest mööda ega märganud. Ei märganud või ei tahtnud märgata sedagi, et ehitusteatis esitati hoonele, mille ehitus juba käib. Alles siis, kui probleemile osutati, hakati end liigutama: käidi ehitust vaatamas, tunnistati, et on probleem ja peatati töö. Kui samasugune ehitus käinuks mõnes kõrvalises kohas, mõnes metsatalus, kuhu ametnikud niisama ei satu, võiks tegevusetust mõista. Võiks aru saada, et infot ei ole. Aga p

Lääne-Nigulas on läinud tõsiseks aruteluks osavallakogude teemal. Mõnes osavallakogus on liikmete arv vajunud alla üheksa, mida võimaldab valla põhimäärus. Eelmise nädala istungil arutas vallavolikogu ettepanekut vähendadagi väiksema rahvaarvuga osavaldades osavallakogu liikmete arvu. Volikogu seda ettepanekut ei toetanud, praegu, kuid arvata võib, et teema kerkib esile ka pärast valimisi uues volikogus. Ühelt poolt on asi selles, et paljud vallavolikokku kandideerijad ei teadvusta, et samas on neil võimalik kandideerida ka osavallakogusse. Ja kui nad suurde volikokku sisse ei saa, siis enda osavalla omasse võivad küll saada. Veelgi enam: need inimesed, kelle huvi ongi oma osavallas otsuste langetamisel kaasa rääkida ja keda vallas üldiselt toimuv nii väga ei köida, peaksid samuti valimistel siiski kandid

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Kõige õigem oleks valimistel käituda nii, et kandidaadi soole (ja vanusele ega ka muudele füüsilistele omadustele) üldse mitte tähelepanu pöörata. Tuleb valida lihtsalt tarka inimest, kel selge plaan ja kindel siht, mida järgmise valimistsükli jooksul linna või valla heaks korda saata. Et naissoost poliitiku

Regionaalministeerium saatis kooskõlastusele kalapüügiseaduse muutmise eelnõu, mis seaduseks saamisel lisab kalureile kohustusi ja piiranguid. Üks piirang on näiteks, et eraisikule ei tohi üle kümne kilo kala müüa. Piirangust on muidugi võimalik mööda saada mitmekesi kala ostes. Noh, näiteks kui mõeldakse suitsuahi ahvenaid või räimi täis laduda. Nii et tegelikult ei ole see takistus, l

Eelneval kahel aastal pole Haapsalu linn oma reservfondi peaaegu puutunudki. Kui välja jätta vehklejale Nelli Differtile ja tema treenerile Helen Nelis-Naukasele sportlike saavutuste eest makstud preemia, samuti vehklejatele antud toetusraha olümpiamängudeks valmistumiseks ning Umani linnale kingitud t