Hiiumaa vald korraldab tänavu aasta ema valimise asemel laulu- ja tantsupäeva „Iidlase oma”, mis on pühendatud kõikidele emadele ja vanaemadele. „Leiame, et see traditsioon on oma aja väärikalt ära elanud ning soovime keskenduda sellele, et iga ema on eriline ja hindamatu,” ütles vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Merilin Must. Ühtlasi lõpetati Hiiumaal ka aasta isa valimine.
Mullu lõpetas Eesti aasta isa ja ema valimise Eesti naisliit.
Haapsalu volikogus on läinud suureks sagimiseks. Mitu volikoguliiget on avastanud äkki, et nende väärtused ei ühti enam eelmised valimised võitnud valimisliiduga HaRi ja ühtivad hoopis paremini HaRiga koalitsioonis oleva Isamaaga. See tüli ja vastandumine aga ei sega HaRi ja Isamaa koalitsiooni kestmist.
Meediaga suheldes kasutavad poolte juhid Urmas Sukles ja Jaanus Karilaid klišeesid nagu pudrumägede lubamine ja kohvipaksu pealt ennustamine. Lääne Elu kasutab samuti üht klišeed: valmist tuntud loomade kvarte
Lääneranna valla lastest käib kolmandik mõnes teises omavalitsuses koolis. Tegelikult on see normaalne, et kõik lapsed enda kodukohas koolis ei käi ja see kehtib isegi Tallinna puhul, kus ometi on kõik kooliastmed ja -vormid hulgi saadaval. Põhjuseid, miks keegi kodukoha koolis käia ei saa, on mitu. Aga Läänerannas on mujal koolis käijate protsent üks suuremaid. Ja ka põhjuste seas on üks selline, mida mujal naljalt ei kohta: trots.
Trotsist Lääneranna koolireformi vastu saadavad valla teise suurema asula Virtsu lapsevanemad oma lapsed iga pä
Lääne-Nigula valla ühinemisel otsustati, et volikoguliikmete sobiv arv on 25. Seadus lubas ka vähem, 17, kuid selle miinimumarvu kasutamisel võiks tekkida oht, et mõni keskusest kaugem ja väiksema elanike arvuga kant jääb volikogus esindamata. Lääne-Nigulas otsustati seepärast, et pigem las olla kulu pisut suurem, kuid esindatus seevõrra parem.
Täpselt vastupidist rada astub Lääneranna vald. Niigi Lihula poole kõvasti kaldu vallavolikogu liikmete arv vähenes järgmiseks perioodiks 21-lt seadusega lubatud minimaalsel
Haapsalu Spordibaaside padeliväljaku soetamine näeb välja nagu nööbi külge pintsaku õmblemine. Kõigepealt ostetakse Rootsist väljak, mis maksab umbes 10 000 eurot ehk tehakse investeering summas, mis nõukogu heakskiitu ei vaja ja mille võib juhatus oma peaga ära teha. Siis aga tullakse nõukogu juurde jutuga, et väljak on tarvis püsti panna ja selleks läheb vaja viis korda suuremat investeeringut. Püsti panema
Vormsi vallavolikogu muutis valla põhimäärust, tekitades sinna vallalt eelisjärjekorras teenuseid ja muid hüvesid saava püsielaniku kategooria. Sellega kaasneb mitu küsitavust.
Esiteks see, kui seaduslik niisugune muudatus on. Väikesaarte seaduses on tõesti sees mõiste „püsielanik”, kuid selle peaks lahti seletama samuti seadusandja, riigikogu, mitte vallavolikogu.
Teiseks on küsimus, kuidas vallavalits
Haapsalu saab peatselt juurde ühe merevärava, kui Krimmi holmi otsas hakkab Viktor Siilats välja ehitama veel üht jahisadamat. Sinna peaksid saama silduda veel suurema süvisega jahid ja kaatrid kui senistesse. Ehk Haapsalu avaneb üha ro
Lääneranna valla maine on elanike seas kahe aastaga järsult langenud, näitab
mullu aasta lõpus tehtud küsitlus. Vallavanema arvates võib seal rolli mängida valimi väiksus – küsitleti kõigest 117 vallaelanikku ja ehk sattus nende hulka ebaproportsionaalselt palju praeguse vallavõimuga opositsioonis olijaid.
See ei pruugi olla siiski vettpidav väide, sest kaks protsenti koguhulgast on igati esinduslik valim, tavaliselt pi
Läänemaa koolid otsivad igal aastal aina rohkem uusi õpetajaid. Vanad koolmeistrid lähevad lihtsalt pensionile. Läänemaa õpetajate keskmine vanus on tõusnud ja nüüd on pedagoogide kaader kõige arvukam vanusevahemikus 60–69.
Mi