Silt: lääne elu juhtkiri

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Reede pärastlõunal Linnamäel Maali üürimajas juhtunud tulekahju, mis tõenäoliselt sai alguse katusele paigaldatud päikesepaneelidest, on näide sellest, kuidas arenev tehnoloogia toob endaga kaasa uusi ohte, millega nii päästjad kui ka muu ühiskond peab toime tulema ja harjuma. Päikesepaneelist tekkinud tulekahju pole kaugeltki näide sellest, et taastuvenergia oleks saatanast ja tuleks ära keelata. Läbi

Tänavune suvi on toonud Eestisse esinema rohkem välismaiseid levimuusika tippartiste kui kunagi varem. Kaks päeva tagasi esines Tallinna lauluväljakul AC/DC; enne üldlaulupidu olid samal platsil Imagine Dragons ja Justin Timberlake; tulemas on veel Bryan Adams ja 50 Cent. Pirita kloostris mängis kaks päeva Manowar, Unibet Arenale astub augustis Queens of the Stone Age. Kui Tallinna kontsertide nimekirjale lisada veel mujal toimuvad, näiteks Uriah Heepi ülesastumine Haapsalus, siis tundub, et muusikasõ

Haapsalu linnavõim hakkas tänavu sügisel saabuvaiks kohaliku omavalitsuse valimisteks valmistuma juba eelmise aasta lõpus, kui volikogu võttis vastu tänavuse eelarve. Eelarvet kroonis Metsa tänava remont, millega loodetakse piirkonna elanike hääli. Otsesõnu ei maini häälepüüdmist võimul oleva valimisliidu HaRi liikmeist muidugi keegi ning opositsiooni saadikuist samuti, sest eks nad käituks võimul olles samamoodi. Häälte püüdmine kogub aga suve edenedes aina tuure ja loomulikult ei jäeta k

Õiguskantsleri büroo ärgitas regionaal- ja põllumajandusministrit Henrik Johannes Terrast algatama seaduste muutmise. Muutmist vajavad rahvastikuregistri ja väikesaarte seadus, kus mõlemas räägitakse püsielanikest, kes kuskil „alaliselt ja peamiselt” elavad. Kuid kumbki ei selgita, kui alaliselt on seaduse mõistes alaliselt ja mida tähendab peamiselt kuskil elamine. Kui seadused saavad selle sammu järel selgemaks ja püsielaniku mõiste sõnastatakse täpselt ja kõigile ühtmoodi arusaadavalt,

Urmas Suklese ja mitmendat ringi linna juhtiva valimisliidu HaRi keskne sõnum sügisestel omavalitsuse valimistel näib olevat see, et Haapsalu on hästi valitsetud ja seniste valitsejatega ollakse rahul. Võimule pürgivate Isamaa ja EKRE sõnumid on pigem sedasorti, et praeguse linnavalitsemisega ei saa rahul olla, Haapsalu elu on kui seisev vesi, midagi ei arene ja muutusi on vaja. Muutusena pakub Isamaa linnapeakandidaat Olavi Seisonen tööstusettevõtete meelitamist Haapsallu, et teenusmajanduse poole ka

Nüüd, kui on avalikustatud teinegi kandidaat Haapsalu linnapea kohale praeguse meeri Urmas Suklese kõrval, võib öelda, et sügiseste omavalitsuste valimiste avapauk on tehtud. See avapauk oli mõneti üllatav. 18 aastat eri riigiameteis töötanud ja viimased neli aastat välisministeeriumi asekantsleri ametit pidanud Olavi Seisonen võib pealinna ametnike seas olla tuntud inimene, kuid Haapsalus on ta algkooli hoolekogu esimehe ametipostist hoolimata tundmatu

Et jaaniõhtu juurde käib pilves ilm ning leebem või tugevam vihmasadu, on juba üsna pikk traditsioon. Sellest on vaid üksikuid erandeid ja mida aeg edasi, seda vähem. Uue kombena on Eesti ilmastik juurutanud nii noorte kui ka üldlaulupidude vihmasajuga kiusamise. Kui tantsijad võivad veel enam-vähem kuivalt pääseda ja laulukaare sügavusse peitu pugenud lauljad ka, siis platsi poole jäävad lauljad ning kümned tuhanded pealtvaatajad kallatakse vihmaga kui mitte kahel, siis ühel päeval kindlasti üle. Hea küll, las suvel mõnel päeval ka sadada, kas või neil eestlastele tähtsatel pidupäevadel. Võib ju hea põllusaagi nimel paar sadu ära kannatada. Aga tänavu on nii, et vihm täidab mitte ainult jaanilaupäeva ja laulupeo põhikontserdi, vaid ka kõik nende ette, vahele ja taha jää

Haapsalu kolledžisse pürgis tänavu 97 kohale 336 sisseastujat ehk keskmiselt oli konkurss 3,5 noort ühele tasuta õppekohale. Keskmise ajab üles menukaim tervisejuhi eriala, kuhu pürginud 150 noorest võetakse vastu vaid 22. Tervisejuhi eriala avas kolledž veel enne, kui sellise kvalifikatsiooniga töötajate järele nõudlus tekkis. Nüüd, kui nõudlus olemas, on koolil otsekui peavõit käes. Võimalik, et sama ootab uusimat eriala, mille nimi on kogukonnatöö vananevas ühiskonnas. Mõne aja pärast, mil ühiskond selle ala spetsialiste rohkem vajab, on verivärsked lõpetajad varnast võtta. Kolledžit tuleb tõsiselt tunnustada selle eest, et õppekavu luues on suudetud ette näha, milliseid spetsialiste meil lähiajal vaja hakkab minema. IT-meeste ja -naistega on muidugi lihtne – neid läks meil vaja minevik

Läänemaal on piirkondi, kuhu kaabliga internet ei ulatu. Kus on ka mobiilse internetiga kehvasti, sest koht satub kõigil kolmel operaatoril mastide leviala vahele. Ja kuhu ei hakka riigi toetatav kiire internetiühenduse väljaehitamine lähimail aastail ulatuma, vähemalt mitte praeguse tempo ja rahastusega. Euroopa Liit ja ka Eesti on võtnud eesmärgi tagada kiire 1 Gbit ühendus maapiirkondades 2030. aastaks. Selle eesmärgi täitmiseks oleks aga vaja neli korda rohkem raha, kui praegu plaanile on eraldatud. Samas on kogu asjaajamine, sealhulgas suhtlus riigiasutustega kolimas aina rohkem internetti. Maainimesed, need, kellele riik jagab korraliku internetiühenduse väljaehitamiseks näpuotsaga raha, peavad internetis täitma riigi omaenda asutuse PRIA taotlusvorme, mis jõuavad praeguse mobiilse interneti ühenduskiir