Silt: lääne elu juhtkiri

Tänases Lääne Elus on kaks haridus- ja teadusministeeriumi puudutavat lugu. Esimeses neist selgub, et ministeerium jättis kooli kantselei ilmselge näpuvea tõttu Haapsalu linna algkooli ilma veerandist miljonist eurost. Selle tagajärjel kannatab nüüd kõigi Haapsalu koolide rahastamine, sest ministeeriumil pole huvi ega tahtmist aidata seda auku kuidagi lappida. Tegite vea – nüüd kannatage ja jääge edasi vaesteks, väike ja vähetähtis ääremaa. Tallinna või Tartu eliitkooli puhul oleks see summa eelarves jalamaid leitud. Teine artikkel on siinsamas kõrval: see on sadade mälu- ja kultuuriasutuste ning õpetajate pöördumine minister Kristina Kallase poole, et ka väiksemate võimalustega perede

Eesti presidentidel on tavaks ametisoleku aja jooksul mitte ainult Kadriorus resideerida ja välismaiseid tippkohtumisi väisata, vaid teha tiir peale ka Eesti kaugematele ja pisematele maanurkadele. Iga president on seda teinud omal moel ja omal ajal, mõnes mõttes on presidentide maakonnavisiidid olnud sama eripalgelised kui nad ise. Alar Karis polnud oma ametiajal veel Läänemaale ametlikku külastust teinud, kuid viiendal ametisoleku aastal ta siin viimaks käis, et edasi teha tiir peale meretagusele Saaremaale. Läänlastest oli näha, kuivõrd oldi presidenti oodatud ja kuidas tema visiit võõrustajaid rõõmustas. Et lõpuks ometi. Kahjuks tuli külaskäik pool aastat enne uusi valimisi, mistõttu on seda võimalik pidada ka valimiskampaania osaks. Karis enda sõnul siiski kandideerimist ära otsustanud ei ole, nii et jäägu see esialgu sinnapaika. President oli siin, ta esindab riiki ja riigi fookus oli korraks Läänemaal. Presidendi kui riigi esindusisiku visiiti mõnda maakonda võidakse pi

Matsalu looduskaitseala serva plaanitava tuulepargi puhul on asi selge. Mitte kõik kohad, mis planeerijaile tunduvad kaarti vaadates otstarbekad, ei sobi elektrituulikute püstitamiseks ning Vätse on üks selliseid. Loodetavasti saab see protsessi käigus ametnikele piisavalt selgeks ning nad ei anna tuulepargi rajamise luba. Sellesse kohta. Küll aga ei saa Vätse kohta käivat laiendada tuuleenergeetikale kui niisugusele. See, et park ei sobi Matsalu looduskaitseala lähedusse, ei tähenda, et see ei võiks sobida mõnda teise kohta. Ometigi on osa poliitikuid üldisest tuulepargivastasusest teinud endale lahinguratsu, millega järgmistele valimistele vastu kapata. Et ärgu tuuleparke üldse püstitatagu või pandagu need kuskile kaugele, silma alt ära (näiteks Ida-Virumaale, seal on niigi kole) – igatahes mitte minu õue. Nagu Lääne Elu tänavaküsitlusest nähtub, on sellisel mõttel juba ka kandepinda. Ukrainas on sõda näidanud, et tuulepargid kui hajutatud tootmine on pommirahele vastupidav en

Tänane Lääne Elu kirjutab tõrjumisest, soolisest diskrimineerimisest ja kiusamisest Lääne-Nigula vallavolikogus, mis päädis sellega, et väidetavalt parim kandidaat loobus esimeheks kandideerimast. Et kõik kristallselge oleks, siis kiusamine on tegevus, mille käigus paneb üks inimene meelega ja korduvalt teist inimest end halvasti tundma. Kannatajal on raske end kaitsta. Teisisõnu tehakse kellelegi liiga sihilikult ja teadlikult. Kiusaja ja kiusatav on ebavõ

Kaheksa aastat tagasi kerkis Haapsalu staadioni kõrvale rulapark. Algul püüdsid linnavalitsus ja Haapsalu spordibaasid selle ehitust EASi toetusega finantseerida, aga kui see ei õnnestunud, maksti ise. Rulapark oli kasutajate hinnangul väga õnnestunud nii atraktsioonide rohkuse kui ka asukoha poolest ning leidis aastate vältel rohket kasutamist. Võiks öelda, et see oli üks parimaid investeeringuid sportimisharrastusse. Tänavu kevadest on aga rulapargi väravad kinni. 2018. aastast saadik lageda taeva all vastu pidanud atraktsioonid on juba sedavõrd omadega

Veebruari viimasel päeval alanud Iisraeli ja USA sõda Iraaniga jõuab eestlasteni praegu peamiselt kütusehinna kaudu. Veebruariga võrreldes on bensiin kallinenud praeguseks veerandi ja diislikütus koguni kaks viiendikku. Et kütusehind on kaalukas komponent mitme toote ja teenuse hinnas, võib arvata, et peatselt kallinevad needki. Misjärel kallinevad omakorda nois

Hektarite kaupa segi pööratud metsaalust ja sügavad risti-rästi vaod, mille on maha jätnud sügisese tüma maa peal möllanud metsamasinad – see on pilt, mis avaneb Natura alal Matsalu rahvuspargis. Metsamehed on piiranguvööndis märatsenud, nagu homset poleks. Keskkonnaamet on nüüd algatanud väärteomenetlused looduskaitse ja metsaseaduse rikkumiste suhtes. Ei ole võimatu, et märatsejate suhtes algatatakse ka kriminaalmenetlus. Loodetavasti saavad nad tabatud, avalikustatud ja karistatud ning peavad tekitatud kahju heastama. Selline asi ei tohi jääda karistamata. Küll aga tekib mitu küsimust. Näiteks see, miks oli hävitustöö avastamiseks vaja mitmesaja kilomeetri tagant kohale sõitnud keskkonnakaitseaktivisti. Kohalikud näevad, et metsamasin müttab silmini mudas, ööl ja päeval, nagu mets

Eesti põllumehed pole just eriti agarad meeleavaldusi korraldama, erinevalt oma ametivendadest Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Kui nende Prantsuse, Itaalia või Kreeka ametivennad on pisimagi muutusplaani peale põllumajanduspoliitikas ja toetuste jagamises kohe tänavail, ummistavad traktoritega liiklussõlmi ning kallavad maha piima või sõnnikut, siis eestlased on enamasti piirdunud suulise ja kirjaliku protestimise ja selgitamisega. Eks ole teistel elualadelgi samamoodi – eestlastele pole lihtsalt meeleavaldamise ja streikimise komme veel külge hakanud –, kuid põllundusmasinate tänavatel mitteolek on lihtsalt väga silmatorkav erinevus Tallinna ja näiteks Brüsseli liikluspildi vahel. Nüüd nad siiski tulevad tänavaile, püüdes erinevalt oma keevalisema verega ametivendadest liiklust mitte takista

Läänemaa piiril olevas päikesepargis lõhkusid pätid üle viie kilomeetri kaableid. Nende mõte – mida nad lõpuni teoks teha ei jõudnud – oli kaablid minema viia ja ilmselt üritada kuskil vanametalli kokkuostupunktis maha müüa. Et Eestis on kaablite vanametalliks vastuvõtu reeglid üsna karmid, pole võimatu, et nende plaan oli seda teha mõnes teises riigis. Samamoodi, nagu on kasvanud päikeseparkide arv, on viimasel ajal sagenenud sedasorti pättuste hulk. Haapsalu politsei uurib juba kaheksat sellist juhtumit. Paistab, et need kurikaelad, kelle mõistus ei hakka petukõnede tegemise peale, on taas pöördunud vana kaablite krattimise teema juurde. Nagu 1990ndad oleks tagasi. Küllap vargad saad

Nagu näitab tänavaküsitlus tänases lehenumbris, on koolitundide algusaeg teema, mis puudutab kõiki. Kes ise koolis ei käi ega ole õpetaja või koolilapse vanem, sel on lapsed kooliikka jõudmas või lapselapsed koolis. Või on tal mälestus omaenda noorpõlvest, sest kooliminekuks oleme talumatult vara üles ärganud me kõik. Teadlaste uuringud on näidanud, et hilisem koolipäeva algus tuleks lastele kasuks. Sellest lähtudes on ka haridusministeerium määranud kooli alguse uuest õppeaastast kella üheksaks. Ministeerium on jätnud koolidele mõningaid määruse täitmisest kõrvalepõiklemise võimalusi, mis tegelikult peaksid olema erandid üldreeglist ja väga hästi põhjendatud. Ülevaade Läänemaa koolide