Silt: lääne elu juhtkiri

Tänane Lääne Elu võtab luubi alla, kuidas kohalikel valimistel kandideerivad poliitikud kavatsevad kõnetada Läänemaa noori valijaid vanuses 16–23. Paraku selgus, et üle 1400 hääle on laokile jäämas. Haapsalu poliitikamaastiku uued tulijad Andres Õige valimisliidust Terve Haapsalu ja Isamaa linnapeakandidaat Olavi Seisonen o

ERRi raadiouudiste juht Indrek Kiisler nentis Tallinna valimisnimekirju vaadates, et järjest keerulisem on leida uusi nimesid, kes tahaksid kohalikus ja seejärel ka riigi tasandil poliitikas kaasa lüüa. Sama tendents hakkab silma ka Läänemaa kohalike omavalitsuste valimiste kandidaatide nimekirju silmitsedes. Hea küll, mõned uued tipptasemel tulijad torkavad silma, näiteks Vormsi endine vallavanem Maris Jõgeva ning Haapsalu linnapeakandidaadid Olavi

Tänase Lääne Elu intervjuus räägib Sunly üks asutaja ja tegevjuht Priit Lepasepp muu hulgas, kuidas taastuvenergeetikast on saanud üks kohalike valimiste peateemasid, aga poliitikud ei julge sel teemal seisukohta võtta. Ei juleta olla taastuvenergeetika arenduste poolt, sest mine tea – tulevad kallale need professionaalsed kõigele vastu olijad, kes üle Eesti ühelt koosolekult teisele käivad. Viimati köetakse asi ühismeedias nii kuumaks, et poliitik jääb häältest ilma. Samamoodi ei juleta olla ka avalikult vastu – suurelt osalt seepärast,

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Ranitsatoetus jagab meie omavalitsused kahte leeri: ühed maksavad seda kõigile oma lastele, aga teised teevad vahet, kas laps käib ikka oma koolis. Kui ei käi, toetust ei saa. Need, kes ise lapsevanemad, teavad hästi, kui palju tegureid läheb kaalule ühe lapse koolipanekul. Mugav ja ennekõike turvaline koolitee,

Irvhambad on nimetanud Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigust” viieköiteliseks kraavikaevamise õpetuseks. Tõsi on, et kraavikaevamisel on selles raamatus tähtis roll. Kraavide kaevamisel on üldse olnud madala ja vesise Eesti elus tähtis roll: need on aidanud kuivendada põllumaid küntavaiks, metsi majandatavaiks ja lõpuks soid sellisteks, et turvas muutuks kättesaadavaks ressursiks. Nüüdseks on selge, et vähemalt soode puhul peab varem tehtu ümber pöörama. Soode kuivendamine ja sealt turba

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Kes ütles, et tänapäeva lapsed enam ei loe raamatuid, passivad ainult mobiili- ja tahvliekraane? Läänemaa lapsed igatahes tõestavad vastupidist: tänavusest suvelugemisest võttis osa rekordarv lapsi. Lapsed loevad nagu mihklid ja programmist osavõtjate arv on kasvanud suvelugemise kaheksa aasta taguse algusaastaga võrreldes kümme korda. See on tõesti uskumatu, nagu ka lasteraamatukogu juht Jaanus Kõuts ütleb. See programm näitab ilmekalt, kuidas muidu võibolla igavana tunduva tegevuse saab huvitavaks muuta esiteks väike võistlusmoment ja teiseks saavutusest rõõmu tundmise võimalus, mis selles programmis mõlemad olemas on. Samuti see, et tegelikult sai laps paljude raamatute seast valida en

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto[/caption] Arendaja poolt Haapsalu territooriumile plaanitav tuulepark tõstab esile keerulise küsimuse. Ühest küljest on Eesti ja Euroopa laiemalt võtnud eesmärgiks toota senisest rohkem rohelist energiat. Teisalt asuks see tuulepark Matsalu looduskaitseala vahetus läheduses. Kogenud linnuvaatleja Tarvo Valker toob välja, et seni pole olnud võimalik uurida mõju nii kõrgete tuulikutel, nagu Haapsalu lähedale plaanitakse. Tuulikute kõrgused kasvavad maailmas kiiremini kui meie teadmised, mis sellega kaasas käivad. Roheline energia on tore eesmärk, aga teemat tuleks kaaluda laiemalt kui ainult selle põhjal, milline on elektrit tootes atmosfääri eralduv süsinikukogus. Matsalu tähtsus lindude rändekoridorina ulatub märks

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Urmas Lauri foto.[/caption] Kui detsembrimässajad Eesti riiki kukutada püüdsid, olid nende rünnaku sihtmärkide seas ka postkontorid. Teise maailmasõja esimesel päeval ründasid Saksa väed Danzigis Westerplattel kõigepealt Poola Posti kontorit. Postkontorid olid pikka aega väga tähtsad. Ennekõike kui sidekeskused, aga need olid ka valitsusasutused. Märk, et riik on kohal. Et kui külas pole enam konstaablit, pole enam päästekomandot, on postkontor ometigi. Paljudes riikides on see endiselt nii. Meil pole enam ammu. Eesti Posti nime maha salanud Omniva ei pea end enam postiasutuseks, vaid peeneks teenindusettevõtteks, kes kahjuks on sunnitud kasumliku ja laieneva pakiautomaatide võrgustiku arvelt ülal pidama vähenevat ja kahjumlikku koj

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Omniva, vana nimega Eesti Post ei saa oma peamise tööga, postisaadetiste kojuveoga enam üldse hakkama. Kui varemgi on juhtunud seda, et mõni ajaleht või ajakiri on kogemata sattunud valesse postkasti või jäänud õigel päeval tulemata, siis nüüd on eksimine pigem juba metoodiline. Päev päeva järel jäävad tüh

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Läänemaa suurima jõe Kasari sängi on inimesed aja jooksul korduvalt muutnud. Kõigi nende muutuste keskpunktis on olnud inimesed ise, nende prevaleerivad majanduslikud huvid. Kui ikka on tarvis rammusaid jõeäärseid luhtasid üleujutuse alt vabastada, et seal karjatamise või niitmisega tulu teenida, kaevatakse jõgi sirgemaks ja pannakse vesi kiiremini voolama nagu nalja. Ehkki Kasarit pole paisutatud hüdroenergia