Silt: Kihnu Veeteed
Parvlaevad pääsevad tagasi liinile
[caption id="attachment_432171" align="alignnone" width="1920"] Parvlaevad Ormsö (esiplaanil) ja Hiiumaa liinil kurseeriv Leiger. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Nii Vormsi parvlaevaliini opereeriv Kihnu Veeteed kui ka Hiiumaa liinil sõitev TS Laevad teatasid, et eile tormi tõttu nendel liinidel katkenud laevaliiklus saab pühapäeval jätkuda.
Vormsi liini väljumised on Kihnu Veeteede kodulehel oleva info kohaselt pühapäeval graafikujärgsed.
Hiiumaa liinil jäid pühapäeval tugeva tuule tõttu ära veel hommikused väljumised kell 10 Rohukülast ja kell 11.30 Heltermaalt. "Kell 11.30 väljub esimene laev Rohukülast ja kell 13 Heltermaalt. Tühistatud reiside piletid kehtivad üldjärjekorras reisim
Läänemaale anti laupäevaks teise taseme ilmahoiatus, parvlaevaliiklus Hiiumaa ja Vormsiga katkes (täiendatud 27.12)
[caption id="attachment_462918" align="alignnone" width="887"] Reede pärastlõunal laupäevaks antud ilmahoiatus. Illustratsioon: keskkonnaagentuur[/caption]
Keskkonnaagentuuri ilmateenistus andis prognoositava tugeva tuule tõttu laupäevaks Läänemaale teise taseme ilmahoiatuse.
Teine tase tähendab, et ilm on ohtlik. Esineb tavatuid ilmastikunähtusi. Tuleb olla väga tähelepanelik ja jälgida pidevalt ilmaprognoosi ja olla teadlik riskidest, mis võivad olla vältimatud. "Järgi kõiki võimuesindajate poolt antud soovitusi," seisab ilmateenistuse kodulehel olevas teise ohutaseme kirjelduses.
Reede pärastlõunal uuendatud prognoosi kohaselt tugevneb laupäeva ennelõunal Läänemaal lood
Tugev tuul võib häirida nädalavahetusel parvlaevaliiklust Vormsi ja mandri vahel
[caption id="attachment_462363" align="alignnone" width="1920"] Vormsi liini parvlaev Ormsö. Foto: Juhan Hepner[/caption]
Parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed hoiatas, et tugev tuul võib häirida nädalavahetusel laevaliiklust mandri ja Vormsi vahelisel liinil.
Ettevõtte kodulehel avaldatud teates öeldakse, et laupäeval võivad olla häiritud väljumised kell 17.05 Svibyst js kell 18.15 Rohukülast ning pühapäeval väljumised Svibyst kell 11.05 ja Rohukülast kell 12.15.
Kihnu Veeteed lubas avaldada täpsustava info laupäevase Svibyst kell 17.05 plaanitava väljumise kohta oma kodulehel sama päeva pärastlõunal kell 13:30.
Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse kodulehel oleva prognoosi kohaselt pöö
Kihnu veeteed jätkab Vormsi liini teenindamist
[caption id="attachment_226732" align="alignnone" width="900"]
Vormsilased ei pääse liikuma (uuendatud kl 20.10)
[caption id="attachment_316194" align="alignnone" width="2000"]
Parvlaev Reet. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vormsilased ei pääse saarelt mandrile, sest tuule tõttu on asenduslaeva Reet kõik teisipäeva hommikused ja päevased väljumised tühistatud. Häired Vormsi liinil algasid juba esmaspäeval, kui tühistati pooled reisid.
Vormsi liinil ühendust pidava laevafirma Kihnu Veeteed teatel olid esmaspäeval
Parvlaev Reet. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vormsilased ei pääse saarelt mandrile, sest tuule tõttu on asenduslaeva Reet kõik teisipäeva hommikused ja päevased väljumised tühistatud. Häired Vormsi liinil algasid juba esmaspäeval, kui tühistati pooled reisid.
Vormsi liinil ühendust pidava laevafirma Kihnu Veeteed teatel olid esmaspäeval
Laevafirma arendab Saxby tuletorni linnakut
[caption id="attachment_445791" align="alignnone" width="1920"] Saxby tuletorn. Foto Arvo Tarmula.[/caption]
Väikesaartega ühendust pidav laevafirma Kihnu Veeteed ostis mullu Vormsil Saxby tuletornilinnaku ja haldab järgmised kümme aastat ka Saxby tuletorni.
„Kuna Kihnu Veeteed tegutseb väikesaartel ja on kohalike oludega kursis, tundus see olevat asi, millega tegelda,” ütles Kihnu Veeteede juht ja Vormsi volikogu liige Jaak Kaa
Saxby tuletorn. Foto Arvo Tarmula.[/caption]
Väikesaartega ühendust pidav laevafirma Kihnu Veeteed ostis mullu Vormsil Saxby tuletornilinnaku ja haldab järgmised kümme aastat ka Saxby tuletorni.
„Kuna Kihnu Veeteed tegutseb väikesaartel ja on kohalike oludega kursis, tundus see olevat asi, millega tegelda,” ütles Kihnu Veeteede juht ja Vormsi volikogu liige Jaak Kaa
Riik kärpis parvlaevareiside arvu
[caption id="attachment_352973" align="alignnone" width="2000"] Leiger (vasakult) ja Tiiu Rohuküla sadamas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põllumajandus- ja regionaalministeeriumi kärpekava vähendas nii Hiiumaa kui ka Muhu ja mandri vahelisel laevaliinil reiside arvu võrreldes mullusega umbes ühe protsendi võrra.
Muhu ja mandri vahel on tänavuseks tellitud 168 reisi vähem kui mullu. Varasema aastaga võrreldes vähendati väljumisi madalhooajal esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti. Ülejäänud nädalapäevadel ja tipphooajal jääb liikus Virtsu ja Kuivastu vahel sama tihedaks kui mullu.
Hiiumaa ja mandri vahelisel p
Leiger (vasakult) ja Tiiu Rohuküla sadamas. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Põllumajandus- ja regionaalministeeriumi kärpekava vähendas nii Hiiumaa kui ka Muhu ja mandri vahelisel laevaliinil reiside arvu võrreldes mullusega umbes ühe protsendi võrra.
Muhu ja mandri vahel on tänavuseks tellitud 168 reisi vähem kui mullu. Varasema aastaga võrreldes vähendati väljumisi madalhooajal esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti. Ülejäänud nädalapäevadel ja tipphooajal jääb liikus Virtsu ja Kuivastu vahel sama tihedaks kui mullu.
Hiiumaa ja mandri vahelisel p
Praamifirmadele oli möödunud aasta edukas
[caption id="attachment_383594" align="alignnone" width="1920"] Parvlaevad tegid eelmisel aastal veorekordi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii Vormsi, Hiiumaa kui ka Saaremaa vahet sõitvad parvlaevad vedasid mullu rohkem reisijaid ja sõidukeid kui aasta varem.
Mandri ja suursaarte vahel ühendust pidavale TS Laevadele oli läinud aasta suisa tegevusajaloo rekordaasta, mil üle mere veeti 2,41 miljonit inimest ja 1,3 miljonit sõidukit. Varasem rekordaasta oli 2019, kui aasta jooksul sõitis parvlaevaga 2,4 miljonit inimest.
Parvlaevad tegid eelmisel aastal veorekordi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Nii Vormsi, Hiiumaa kui ka Saaremaa vahet sõitvad parvlaevad vedasid mullu rohkem reisijaid ja sõidukeid kui aasta varem.
Mandri ja suursaarte vahel ühendust pidavale TS Laevadele oli läinud aasta suisa tegevusajaloo rekordaasta, mil üle mere veeti 2,41 miljonit inimest ja 1,3 miljonit sõidukit. Varasem rekordaasta oli 2019, kui aasta jooksul sõitis parvlaevaga 2,4 miljonit inimest. 
