Silt: Janno Randmaa

Maavara kaevandamisõiguselt teenitav tulu on Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas tänavu suurem kui mullu. Selle põhjus on tõenäoliselt Rail Balticu ja Tallinna-Pärnu maantee ehituse tõttu kasvanud ehitusmaterjali vajadus. Maavara kaevandamisõiguse tasu puhul sõltub omavalitsusele laekuv summa maavara liigist. Vee erikasutusõiguse tasu saab kohalik omavalitsus (KOV) sellelt, kui tema territooriumil tarbitakse põhjavett, võetakse vett mõnest veekogust või pumbatakse välja karjäärist. Põhjavee puhul mängib rolli seegi, millisest kihist seda võetakse. Näiteks kaevandatud tehnoloogilise dolokivi ühe kuupmeetri eest saab kohalik omavalitsus kehtiva seaduse järgi 0,94 eurot, ehituskruusa eest aga 2,02 eurot. Tuhande kuupmeetri vee kohta läheb kvaternaari põhjaveekihist võetud vee puhul omavalitsusele 31,51 eurot, aga karjäärist väljapumbatava sama koguse vee eest 3,82 eurot. Suurte trasside ehitus Lääneranna valla 2026. aasta eelarves oli maavara

Lääne-Nigula vallavalitsus valis välja üheksa õpetajastipendiumi saajat, kelle vahel jagab ära ligi 15 000 eurot. Stipendiumi saavad Martna-Palivere kooli saksa keele õpetaja Jüri Bachman, Martna lasteaia eripedagoog Stella Rehkalt, Taebla ja Palivere lasteaia logopeed Keiu Barndõk, Linnamäe lasteaia õpetaja Marju Remmel, Risti ja Kullamaa lasteaia õpetaja Maarja Lai, Noarootsi kooli ja lasteaia kehalise kasvatuse õpetaja Kaili Leht, Taebla kooli õpetaja Ülle Erman, Kullamaa-Risti keskkooli sotsiaalpedagoog Heilika Veersalu ja Martna-Palivere kooli tugiõpetaja Kati Hannele Leutonen. Bachman ja Rehkalt saavad stipendiumi magistriõpinguteks, Barndõk esimest aastat tööle asununa ja ülejäänud tööalaseks enesetäiendamiseks. Õpetajatoetust taotles 11 koolmeistrit. Üks taotlus ei vastanud stipendiumi tingimustele, ühte ei esitatud tähtajaks. Toetuste maksmiseks oli 25 000 eurot, nii et üle 10 000 euro jäi järele. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et arutati, kas kuuluta

Kaitseministeerium annab lõhkeainetehase eest Lääne-Nigula vallale kuni 840 000 eurot, mille eest rajatakse Piirsallu kergliiklustee ja kriisikeskus kohalikku seltsimajja. Kaitseminister Martin Heremi käskkirjaga saab kohalik omavalitsus kuni 800 000 eurot kergliiklusteeks ja kuni 40 000 eurot kriisikeskuseks. Viimase omaosaluse 25 protsenti peab leidma vald ise. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Piirsalu elanikud on kergliiklusteed oodanud aastaid. Piirsalus on sõidukiirus küll piiratud, aga Randmaa sõnul ei peeta sellest kinni. Jalakäijad kasutavad kitsast kiviaiaga piiratud teeäärt. „Tuleb mahtuda kitsastesse oludesse. Ja autode eest minna ka kuskile ei ole,” märkis vallavanem. Kui Piirsallu hakatakse rajama lõhkeainetehast, muutub liiklus tihedamaks. „Piirsalu kergliiklustee oli meie soov,” ütles Randmaa. 1,6 kilomeetri pikkune kergliiklustee alg

Keskkonnaamet andis Lääne-Nigula vallavalitsusele loa eemaldada tänavavalgustusposti otsast kurepesa, mille asukad on mitu aastat Nigula külaelanike autosid mõlkinud. Lääne-Nigula keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et pesa eemaldatakse posti otsast kortermajade vahelt esimesel võimalusel. „Ikka katsuks sügisel ära teha,” sõnas Heinleht. Et toonekured kevadel uut pesa ei saaks ehitada, paigaldatakse posti otsa koonus. Külaelanike autosid nüpeldanud kurepaari pesa on Heinleht lasknud eemaldada ka varem, aga siis jäi koonus paigaldamata ja kured naasid. Kevadel küsis Heinleht kurepesa eemaldamiseks eriluba, aga seda amet ei andnud, sest pesitsusajal ei tohi kurgi häirida. Ilma loata peksis pesa posti otsast maha kohalik elanik, aga kured ehitasid kibekiiresti uue j

Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

[gallery ids="488617,488616,488618"]   Keset Risti alevikku asuv lagunenud hoone on Lääne-Nigula vallavalitsuse hinnangul ohtlik. Vallavalitsus on vallavanem Janno Randmaa sõnul andnud omanikule mitu korda märku, et Risti alevikus Lihula maantee 1 ehk aleviku keskel vallamaja taga asuva räämas hoonega tuleb midagi ette võtta. „Välimust tuleks kohendada, suvel niita ümbrust ja teha muud, aga sellega ei ole väga jõutud kuhugi,” nentis Randmaa Lääne Elule. Kinnistu kuulub Tallinnasse Kristiine linnaosasse registreeritud osaühingule Georgia House, mille juhatuse liige ja omanik Levan Gorelashvili kirjutas septembri lõpus vallavalitsusele, et on kinnistu maa-ala juba korrastanud

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Sunly ja Norra ettevõtte Magnora Data Center ASA (MDATA) poolt Ristile plaanitav 180 megavatise võimsusega andmekeskus tekitab huvi teisteski ettevõtjates. „Sinna kõrvale on võimalik rajada ettevõtlust, mis tarbiks andmekeskuse jääksoojust,” rääkis Randmaa. „Näiteks saab seda kasutada logistikakeskuse kütmiseks või vertikaalpõllumajanduses, mis tähendab kinnises ruumis mitmesuguse toidu, näiteks salati kasvatamist.” Vallavalitsus kohtus möödunud nädalal Sunly ja MDATA esindajatega, et kuulda, milline kasu võiks andmekeskuse arendusest olla kohalikul kogukonnal. Sellise andmekeskuse rajamine ei tähenda Randmaa sõnul ainult lisa

Neljapäevasel valitsuse istungil kiitis valitsus heaks Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu. Parki plaanitakse ehitada riigile kuuluva aktsiaseltsi Hexest Materials lõhkeainetehas. „See on tervele Läänemaale tähtis,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Tema sõnul annab loodav lõhkeainetehas koos piirkonda plaanitud andmekeskuse ja teiste planeeringutega signaali, et maakond toimib. Randmaa sõnul saab piirkond plaanide realiseerumisel märkimisväärse arengukeskuse tiitli. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur ütles Lääne Elule, et nüüd, kui eriplaneering on kehtestatud, alustatakse ehitiste ja rajatiste edasise projekteerimisega. „Riigi kaitseinvesteeringute keskus korraldab baastaristu projekteerimise ja ehituse ning Hexest Materials AS tehase projekteerimise ja ehituse,” ütles ta. Eduri sõnul seatakse Hexest Materialsi kasuks alal peagi hoonestusõigus. 150 miljonit maksev tehas Umbes 74 hektari suurusele alale kavandatakse lõhkeainetehast, mis toodab kuni 1200 tonni heksogeeni ehk RDXi. „RDX-lõhkeain

[gallery ids="487346,487347,487348,487349,487350,487351,487352,487353,487354,487355,487356,487357"]   Kolmapäeva pärastlõunal sai allkirjad Eesti esimese, Loode-Eesti geopargi koostöökokkulepe. Vast loodud Loode-Eesti geopark ulatub Haapsalust Harkuni, hõlmates ligi 2030 ruutkilomeetrit. Geopark ühendab mitut kihti alates geoloogiast ja loodusest kuni turismi ja ettevõtluseni. Kolmapäeval sõlmitud koostöölepe sai kümme allkirja – lisaks viiele omavalitsusele, kellest üks on Lääne-Nigula vald, osalevad geopargi arendamises piirkondlikud arendusorganisatsioonid nagu SA Läänemaa ning Eesti geoloogiateenistus. Eesti geoloogiateenistuse geoloogi Kairi Põldsaare sõnul on Loode-Eesti geoloogiliselt väga põnev piirkond, kus näeb klindipaljandeid, rändrahne ja jääaja mõju maastike kujunemisele. Ta lisas, et esile tõstmist väärib ka tööstuspärand – vaatamisväärsus võib olla näiteks vana kivimurd, kust on võetud kive Padise kloostri ehitamiseks. „Kui sellised kohad korda te

Lääne-Nigula vallavalitsus tegi kaitseministeeriumile, kliimaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada lähiaastate teehoiukavasse Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimine ning ehitada Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee, aga riik selle plaaniga ei soostu. Ettepanek lähtus Piirsalu kaitsetööstuspargi (KTP) rajamise plaanist. Vallavalitsuse hinnangul kasvab tulevikus sellel teelõigul liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kaitseministeeriumist vastati vallavanem Janno Randmaale, et ettepanekule pole vastuväiteid, kuid vajaduse üle otsustab kliimaministeerium ja teadaolevalt on tolle seisukoht, et praegu ei ole alust kavandada ei Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimist ega Risti ja Piirsalu vahelise kergliiklustee rajamist. „Täpsustame, et koostamisel oleva kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõju hindamise aruande järgi on Piirsalu KTP võim