Silt: Janno Randmaa

[caption id="attachment_374651" align="alignnone" width="1920"] Rajatav parkla lahendaks parkimisprobleemid Palivere koolimaja, staadioni, spordihoone ja Maiu söögitoa ümbruses. Foto Urmas Lauri[/caption] Riik otsustas anda Lääne-Nigula vallale Paliveres asuva maatüki, et sinna parkla ehitada. Vallavalitsus soovib rajada Põllu tn 5 kinnistule parkla, et lahendada parkimisprobleemid Palivere koolimaja, staadioni, spordihoone ja Maiu söögitoa ümbruses. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et piirkonnas on parkimine probleem õppetöö ajal, samuti siis, kui näiteks staadionil toimuvad üritused. Kinnistu pindala on 4285 m² ja selle väärtus 10 000 eurot. Ministeerium võõrandab kinnistu vallale tasuta. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maapoliitika valdkonnajuht Vello

[caption id="attachment_473841" align="alignnone" width="1920"] Andra Kirna foto[/caption] Kotka väravaks nimetatud läbipääs, mis sulgeb tee Ramsi neeme tippu, on taas kinni. Ramsholmi kinnistu omanik Priit Kotkas, kes vallavõimuga aastaid kohut käis ning sel kevadel riigikohtu otsuse järel värava lõpuks eest ära võttis, sulges tee pärast kolm nädalat kestnud kalarallit läbi küla. Priit Kotkale kuuluvat kinnistut läbiv Ramsi tee viib Lääne-Nigula vallale kuuluvale kinnistule Ramsi poolsaare tipus, kuhu vald on oma detailplaneeringuga ette näinud puhkeala. „On teatud sorti kalainimesed, kes ei taha valla kehtestatud korrast kinni pidada,” selgitas Kotkas Lääne Elule. Ralli algas tema sõnul juba varastest hommikutundidest ammu enne kella kuut. Silt sissesõidul keelab autoliikluse kella 23st 6ni. „Kohe tekib prügi, igal pool on autod,” ütles ta. Kotkas tunnistas küll, et oma osa võib olla nn jäätee-efektil, kui uudishimulikud tulevad kaua suletud kohta üle vaatama. Jutt käib siiski ainult autoga randa sõitmise võimalusest, sest jalgsi ning jalgrattaga on neeme tippu alati pääsenud. Küla on rahul Priit Veski Einbist ütles Lääne Elule, et külarahvas oli väga rahul sell

[caption id="attachment_472253" align="alignnone" width="1920"] Kui Lääne Elu eile Nigulas käis, olid kured uue pesa ehitanud. Üks istus pesal, nii et ainult peanupp paistis. Foto: Andra Kirna[/caption] Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht küsis pesitsusajal eriluba hävitada Nigula kurepesa põhjendusega, et vald ei taha kahjunõudeid, kui kurg peaks elanike vara lõhkuma. Heinleht taotles keskkonnaametilt luba pesa eemaldada 21. aprillil – nädal aega pärast pesitsusrahu algust. „Oleme teadlikud, et pesitsushooaeg algas 15. aprillil. Soovime erandlikku luba. Saime sama elektriposti otsas asunud kurepesa eemaldamiseks teie loa eelmisel sügisel ja töö sai tehtud. Sel kevadel hakkasid

[caption id="attachment_472026" align="alignnone" width="2000"] Oma aiamaalapp on ka Taebla koolil. Foto: Kersti Lõhmus[/caption] Lääne-Nigula vallalt saab 33 euro eest aastas rentida aiamaalapi Taeblas. Lääne-Nigula Varahalduse haldusjuht Julia Sirkel ütles Lääne Elule, et viimased paar päeva on tema telefon olnud punane. „On helistatud, oleme kohapeal vaatamas käinud ja mitu lepingut olen sõlminud,” ütles Sirkel. 33 euro eest aastas saab aiamaalapi sõltumata selle suurusest. „Hinda ei ole muudetud kümme aastat,” märkis Sirkel. Lääne-Nigula vallava

[caption id="attachment_471721" align="alignnone" width="1920"] Lapsi sünnib vähe. Foto: Juhan Hepner[/caption] Et elanikke juurde saada, tõstavad kohalikud omavalitsused üle Eesti sünnitoetust tuhande euroni. Lääne-Nigula vallas makstakse tuhandeeurost toetust juba neljandat aastat. „Teised hakkavad järele jõudma,” märkis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Tänavu tõstis sünnitoetuse tuhande euro peale Põlva vald, maist tõuseb 400 eurolt tuhandeni Võru valla sünnitoetus. Aprillist maksab Eesti kõrgeimat toetust, 1600 eurot, Tori vald Pärnumaal. Toetust pole kavas tõsta Kui Lääne-Nigula välja arvata, jääb Läänemaa kohalike omavalitsuste sünnitoetus alla tuhande euro. See on püsinud viimased neli aastat ja seda tõsta keegi ei kavatse.

[caption id="attachment_471408" align="alignnone" width="1920"] Uus klassiruum pidi tulema spordisaali kohale rõdule. Foto Kaire Reiljan[/caption] Aastaid ruumikitsikuse käes kannatanud Oru kooli ehitushange läks lõhki, nii et tuleva õppeaasta alguseks kool uusi ruume ei saa ning peab lapsed kuidagi ära mahutama. „Hange läks lõhki jah, aga et nii suurel määral, see oli üllatav. Sellist ruutmeetri hinda ei ole minu silmad veel näinud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule. Laekus kaks pakkumust hinnaga 4500 eurot ruutmeetri kohta. „Sellise hinnaga kortereid müüakse, mitte ei ehitata,” märkis Randmaa. Kohalikul omavalitsusel oli eelarves Oru kooli juurdeehituse jaoks 165 000 eurot, ehitus oleks aga maksma läinud poole rohkem – üle 300 000 euro. Nüüd tuleb valla

[caption id="attachment_470623" align="alignnone" width="1920"] Liivi pood. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kohalik omavalitsus ja Lihula tarbijate ühistu leppisid kokku, et Liivi pood jääb lahti vähemalt sügiseni. „Septembris vaatame üle, et kuidas on läinud,” ütles Lihula tarbijate ühistu juhatuse esimees Margit Sibul Lääne Elule eile. Esialgu kavatses ühistu kahjumis Liivi poe sulgeda 1. maist. Läbirääkimised Lääne-Nigula vallavalitsusega on ühistul käinud veebruarist peale. Poe sulgemise vastu on allkirja andnud paarsada inimest. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et kavatseb allkirja andnutega kohtuda. Üks võimalus oleks, et allkirja andnud panustavad ka ise, näiteks

[caption id="attachment_469932" align="alignnone" width="1920"] Martna kooli ehitus. Juhan Hepner[/caption] Martna kooli üle poole aasta kestnud remont püsib Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul graafikus ja 1. septembril peaksid lapsed õppeaastat alustama uues majas. „Suuremad tööd on tehtud. Veetorude, elektrijuhtmete ja ventilatsioonisüsteemi paigaldamine käib,” ütles Randmaa. Koolimaja ja pastoraati ühendav koridor on lammutatud ning juurdeehitis võimla ja kooli vahel on valmis. Sinna tuleb direktori kabinet ja õpetajate tuba, mis varem asusid vahekoridoris. Koolimajas on ruutmeetreid sama palju kui enne, aga hoone on kompaktsem. „Osa lammutati maha ja osa ehitati juurde,” märkis Randmaa. Martna kooli üle 50 lapse õpib lasteaias ja sinna paigaldatud konteinereis. „K

[caption id="attachment_459748" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Foto Juhan Hepner[/caption] Piirsalu kaitsetööstusparki kolimisest on huvitatud kaks ettevõtet, kuid pargi planeering on veel koostamisel. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul on praegu pooleli keskkonnamõjude hindamine. Kevadel on plaan teha uuringud metsise kohta, misjärel saavad keskkonnamõjud tõenäoliselt suveks teatavaks. Lisaks uuritakse Randmaa sõnul tööstuspargini viiva Baasi tee kandevõimet. Plaanis on viia tee mustkatte alla, mida on vallavanema kinnitusel piirkonna elanikud pikalt oodanud. „Praegu planeerime edasi nii palju, kui maksimaalselt teha saame,” ütle

[caption id="attachment_465315" align="alignnone" width="1024"] Vesinikutrass võib minna kas läbi Lääne- või Raplamaa. Foto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium[/caption] Valitsus algatas neljapäeval Põhjamaade-Balti vesinikukoridori eriplaneeringu, et selgitada välja torustiku rajamise võimalused ja tingimused Eestis. Ühe variandina võib torustik minna läbi Läänemaa. Kuu alguses küsis Lääne-Nigula vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ajapikendust, et anda oma kommentaar eriplaneeringu algatamisele. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul on arvamuse andmine tähtsam siis, kui on juba täpsemalt teada planeeringu lähtekohad ja trassikoridorid. „Vallal on tähtis kaasa rääkida, miks üks või teine variant sobib või ei sobi,” ütles ta. Riigi eriplanee