Silt: Janno Randmaa

[gallery ids="487346,487347,487348,487349,487350,487351,487352,487353,487354,487355,487356,487357"]   Kolmapäeva pärastlõunal sai allkirjad Eesti esimese, Loode-Eesti geopargi koostöökokkulepe. Vast loodud Loode-Eesti geopark ulatub Haapsalust Harkuni, hõlmates ligi 2030 ruutkilomeetrit. Geopark ühendab mitut kihti alates geoloogiast ja loodusest kuni turismi ja ettevõtluseni. Kolmapäeval sõlmitud koostöölepe sai kümme allkirja – lisaks viiele omavalitsusele, kellest üks on Lääne-Nigula vald, osalevad geopargi arendamises piirkondlikud arendusorganisatsioonid nagu SA Läänemaa ning Eesti geoloogiateenistus. Eesti geoloogiateenistuse geoloogi Kairi Põldsaare sõnul on Loode-Eesti geoloogiliselt väga põnev piirkond, kus näeb klindipaljandeid, rändrahne ja jääaja mõju maastike kujunemisele. Ta lisas, et esile tõstmist väärib ka tööstuspärand – vaatamisväärsus võib olla näiteks vana kivimurd, kust on võetud kive Padise kloostri ehitamiseks. „Kui sellised kohad korda te

Lääne-Nigula vallavalitsus tegi kaitseministeeriumile, kliimaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada lähiaastate teehoiukavasse Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimine ning ehitada Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee, aga riik selle plaaniga ei soostu. Ettepanek lähtus Piirsalu kaitsetööstuspargi (KTP) rajamise plaanist. Vallavalitsuse hinnangul kasvab tulevikus sellel teelõigul liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kaitseministeeriumist vastati vallavanem Janno Randmaale, et ettepanekule pole vastuväiteid, kuid vajaduse üle otsustab kliimaministeerium ja teadaolevalt on tolle seisukoht, et praegu ei ole alust kavandada ei Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimist ega Risti ja Piirsalu vahelise kergliiklustee rajamist. „Täpsustame, et koostamisel oleva kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõju hindamise aruande järgi on Piirsalu KTP võim

Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid pöördusid valitsuse ja ministeeriumide poole, et säilitataks toetused samal tasemel ja välditaks ääremaastumise suurenemist. Valitsusele, regionaal- ja põllumajandus- ning rahandusministeeriumile saadetud kirjas soovitakse, et toetused jääksid ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil senisele tasemele ja arvestaksid piirkondlike eripäradega. Pöördumise põhjus on järgmise perioodi eurorahade jagamine, kus on plaanitud ettevõtlust, omavalitsusi ja kogukondi toetada poole väiksema summaga kui käimasoleval perioodil. „Kui inimene või organisatsioon laseb lihtsalt kõrvad lonti ega reageeri asjadele, mis pole mõistlikult lahendatud, siis teine osapool võtab seisukoha, et kõik on hästi. Alati peab reageerima,” põhjendas kirja saatmist Vormsi vallavanem Tanel Viks. „Tuletame kirjaga meelde, et riik ei laseks ääremaal tekkida. Pärast järele aidata on veel raskem,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „See on märgu andmine, et kärpetuhinas ei läheks midagi kaduma.” Haapsalu linnape

Lääne-Nigula vallavalitsus töötab eelmise nädala lõpust kolmeliikmelisena, sest sotsisaalala abivallavanem Tuuli Varik lahkus omal soovil ametist. Variku viimane tööpäev oli 4. september. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul jätkab vallavalitsus esialgu kolmeliikmelisena. „Lähima kuu aja jooksul kindlasti uut inimest ei lisandu,” sõnas vallavanem ja lisas, et kolmeliikmeline vallavalitsus oli Lääne-Nigula vallas ka eelmise valitsemisperioodi lõpus. Varikust sai hariduse, sotsiaal- ja noorsootöö valdkonna abivallavanem tänavu jaanuaris, mil Lään

Uuringufirma hakkab Lääne-Nigula valla vastuseisule vaatamata uurima Palivere ja Piirsalu lähedal maavarasid. Keskkonnaamet andis juulis ja augustis osaühingule SKP Invest geoloogiliste uuringute load Lääne-Nigula valda kolmele uuringuruumile: Kaopalu VII, Jaakna VI ja Piirsalu. Algul keeldus Lääne-Nigula vald lubade kooskõlastamisest, misjärel kaebas SKP Invest valla kohtusse. 3. juunil toimunud virtuaalse eelistungi järel välja saadetud kohtumäärus ütleb, et kohalikul omavalitsusel ei ole alust takistada geoloogilisi uuringuid. Seejärel andis Lääne-Nigula vallavalitsus kooskõlastuse märkega, et ei kohustu hilisemat kaevandamist lubama. Kaopalu VII uuringuala asub mitmel lahustükil praeguse Kaopalu karjääri ümber Ääsmäe-Haapsalu maanteest nii põhja kui ka lõuna pool. Lõuna pool jääb uuringuruumi Pikajalamäe tervisekeskuse ja Palivere aleviku vahele jääv metsaala. Põhja pool asub uuringuloaga maatüki kõrval Palivere raba. Sellest ida poole jääb Jaakna VI uuringuala. Piirsalu u

Tuleval aastal ehitama hakatav kaitsetööstuspark toob Piirsallu 150 miljoni eurose investeeringu, aga paneb elanikud muretsema puhta joogivee pärast. Piirsallu on kavas riigiettevõttel Hexest Materials ASil rajada lõhkeainetehas, mis toodab heksogeeni ehk RDXi. Lisaks võib alale rajada ka heksamiini ja äädikhappe anhüdriidi tehased, kuid kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirbi sõnul see esialgu plaanis pole. Praegu kuulub ettevõte täielikult riigile, aga kavas on kaasata 49protsendise osalusega investor. Sirbi sõnul avalikustatakse investor sügisel, kuid see saab tema sõnul olla vaid NATO, Euroopa Liidu või OECD liikmesriigi äriühing. Alale on kavandatud kümme lõhkeaine hoidlat, 33 hoonega tootmisala ja sissepääsu juurde kümme ohutut ehk administratiivset hoonet. Kui ettevõte plaanib teisigi lõhkeaineid toota, on selleks ruumi ja keskkonna mõju hindamine tehtud. Tehase- ja laohooned on plaanitud betoonist ja murukattega. Kaitsetööstuspargis saab tööd umbes 75 inimest. Neist 50–60 oleksid kõrge palgaga oskustöölised, kellele tehakse ka taustakontroll. Risti osavallakogu liige Rein Kruusmaa ütles, et tema teada ükski Piirsalu elanik tehases tö

[gallery ids="483321,483291,483323"]   Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeval peeti Hara sadamas pidu, sest valmis sai kohalike ammuseks unistuseks olnud sadamahoone. Pärastlõunal, kui rahvas Hara sadamas peetud kalurite päevale kogunema hakkas, käisid sadamahoone ümber veel viimased kiired ettevalmistused tseremooniaks. Veidi varem sadanud paduvihmast tekkinud veeloik paistis Lääne-Nigula abivallavanema Neeme Suure silma nii riivavat, et ta haaras harja ja asus maja eest asfaldilt vett tõrjuma. Külalistes tekitas elavat huvi kõrge vaateplatvorm sadamahoone katusel. Inimesed liikusid üksteise järele just sinna, et pilti teha, nende seas ka Nõva looduskooli õpetaja Marko Val

[gallery ids="483295,483323,483311,483281,483282,483283,483284,483285,483286,483322,483292,483291,483287,483290,483289,483293,483294,483296,483297,483299,483300,483321,483302,483305,483306,483308,483309,483303,483307,483310,483298,483315,483316,483317,483319,483320,483313,483314"]   Eesti taasiseseisvumise aastapäeval avati Hara sadamas pidulikult äsja valmis saanud sadamahoone ja peeti aastatepikkuseks traditsiooniks kujunenud Hara kalurite päeva. Sadamahoone ehitus maksis Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul umbes 220 000 eurot. Hara sadamahoonet hakkab haldama kohalik mittetulundusühing Harga. Otsuse sadamahoone tasuta nende kasutusse anda tegi Lääne-Nigula volikogu

[gallery ids="483275,483272,483243,483244,483242,483245,483246,483247,483248,483249,483250,483251,483252,483254,483253,483255,483256,483257,483258,483259,483260,483261,483262,483263,483264,483265,483267,483266,483268,483269,483270,483271,483274,483273"] Neljapäeva ennelõunal tähistati Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures Eesti taasiseseisvumispäeva 35. aastapäeva. Peeti kõnesid ning asetati tänupärjad ja -küünlad. Ilmataat kostitas osalejaid vaheldumisi päikesepaiste ja vihmaga. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et taasiseseisvumine tuli eestlastele küll ärevalt, aga suhteliselt valutuna. "Me ei tohi neid sündmusi unustada. Ma siiralt loodan, et sellele 35 aastale t

[caption id="attachment_460027" align="alignnone" width="1920"] Rooslepa kabel kuulub Lääne-Nigula vallale, kuid seda kasutab ka Noarootsi kogudus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vastusena Riguldi kogukonna pöördumisele, kus sooviti Rooslepa kabeli kasutuslepingu üle vaatamist, ei pidanud Lääne-Nigula vallavalitsus lepingu üle vaatamist ja lõpetamist vajalikuks. Vallavalitsus põhjendas seisukohta sellega, et mullu oktoobris sõlmitud leping on kehtinud alla aasta ja selle rakendamine vajab aega. Samuti oli vallavalitsus seda meelt, et Rooslepa kogukond saab oma häält kuuldavaks teha kohaliku osavallakogu kaudu. „Meil oli kogukonna esindajatega ka paar füüsilist kokkusaamist ja sealt jäi kõlama, et kogukonda polnud lepingu sõlmisel kaasatud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Randmaa sõnul arutas aga lepingut kahel korral Noarootsi osavallakogu. „Osavallakogud ongi lood