Silt: Janno Randmaa

Tuleval aastal ehitama hakatav kaitsetööstuspark toob Piirsallu 150 miljoni eurose investeeringu, aga paneb elanikud muretsema puhta joogivee pärast. Piirsallu on kavas riigiettevõttel Hexest Materials ASil rajada lõhkeainetehas, mis toodab heksogeeni ehk RDXi. Lisaks võib alale rajada ka heksamiini ja äädikhappe anhüdriidi tehased, kuid kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirbi sõnul see esialgu plaanis pole. Praegu kuulub ettevõte täielikult riigile, aga kavas on kaasata 49protsendise osalusega investor. Sirbi sõnul avalikustatakse investor sügisel, kuid see saab tema sõnul olla vaid NATO, Euroopa Liidu või OECD liikmesriigi äriühing. Alale on kavandatud kümme lõhkeaine hoidlat, 33 hoonega tootmisala ja sissepääsu juurde kümme ohutut ehk administratiivset hoonet. Kui ettevõte plaanib teisigi lõhkeaineid toota, on selleks ruumi ja keskkonna mõju hindamine tehtud. Tehase- ja laohooned on plaanitud betoonist ja murukattega. Kaitsetööstuspargis saab tööd umbes 75 inimest. Neist 50–60 oleksid kõrge palgaga oskustöölised, kellele tehakse ka taustakontroll. Risti osavallakogu liige Rein Kruusmaa ütles, et tema teada ükski Piirsalu elanik tehases tö

[gallery ids="483321,483291,483323"]   Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeval peeti Hara sadamas pidu, sest valmis sai kohalike ammuseks unistuseks olnud sadamahoone. Pärastlõunal, kui rahvas Hara sadamas peetud kalurite päevale kogunema hakkas, käisid sadamahoone ümber veel viimased kiired ettevalmistused tseremooniaks. Veidi varem sadanud paduvihmast tekkinud veeloik paistis Lääne-Nigula abivallavanema Neeme Suure silma nii riivavat, et ta haaras harja ja asus maja eest asfaldilt vett tõrjuma. Külalistes tekitas elavat huvi kõrge vaateplatvorm sadamahoone katusel. Inimesed liikusid üksteise järele just sinna, et pilti teha, nende seas ka Nõva looduskooli õpetaja Marko Val

[gallery ids="483295,483323,483311,483281,483282,483283,483284,483285,483286,483322,483292,483291,483287,483290,483289,483293,483294,483296,483297,483299,483300,483321,483302,483305,483306,483308,483309,483303,483307,483310,483298,483315,483316,483317,483319,483320,483313,483314"]   Eesti taasiseseisvumise aastapäeval avati Hara sadamas pidulikult äsja valmis saanud sadamahoone ja peeti aastatepikkuseks traditsiooniks kujunenud Hara kalurite päeva. Sadamahoone ehitus maksis Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul umbes 220 000 eurot. Hara sadamahoonet hakkab haldama kohalik mittetulundusühing Harga. Otsuse sadamahoone tasuta nende kasutusse anda tegi Lääne-Nigula volikogu

[gallery ids="483275,483272,483243,483244,483242,483245,483246,483247,483248,483249,483250,483251,483252,483254,483253,483255,483256,483257,483258,483259,483260,483261,483262,483263,483264,483265,483267,483266,483268,483269,483270,483271,483274,483273"] Neljapäeva ennelõunal tähistati Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussamba juures Eesti taasiseseisvumispäeva 35. aastapäeva. Peeti kõnesid ning asetati tänupärjad ja -küünlad. Ilmataat kostitas osalejaid vaheldumisi päikesepaiste ja vihmaga. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et taasiseseisvumine tuli eestlastele küll ärevalt, aga suhteliselt valutuna. "Me ei tohi neid sündmusi unustada. Ma siiralt loodan, et sellele 35 aastale t

[caption id="attachment_460027" align="alignnone" width="1920"] Rooslepa kabel kuulub Lääne-Nigula vallale, kuid seda kasutab ka Noarootsi kogudus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vastusena Riguldi kogukonna pöördumisele, kus sooviti Rooslepa kabeli kasutuslepingu üle vaatamist, ei pidanud Lääne-Nigula vallavalitsus lepingu üle vaatamist ja lõpetamist vajalikuks. Vallavalitsus põhjendas seisukohta sellega, et mullu oktoobris sõlmitud leping on kehtinud alla aasta ja selle rakendamine vajab aega. Samuti oli vallavalitsus seda meelt, et Rooslepa kogukond saab oma häält kuuldavaks teha kohaliku osavallakogu kaudu. „Meil oli kogukonna esindajatega ka paar füüsilist kokkusaamist ja sealt jäi kõlama, et kogukonda polnud lepingu sõlmisel kaasatud,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Randmaa sõnul arutas aga lepingut kahel korral Noarootsi osavallakogu. „Osavallakogud ongi lood

[caption id="attachment_476585" align="alignnone" width="1920"] Jõgisoo tulevase andmekeskuse krunt. Foto Juhan Hepner[/caption] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et vallavalitsus algatas teisipäeval Jõgisoo külla kavandatava kuni miljard eurot maksva tööstuspargi detailplaneeringu. Randmaa sõnul on algatusel muinsuskaitse-, keskkonna-, transpordi-, pääste- ning maa- ja ruumiameti kooskõlastus. „Ehk kõik ametkonnad said oma arvamust avaldada,” ütles ta. Ametid Jõgisoo detailplaneeringu algatamisele Randmaa sõnul vastu polnud. „Olid asjakohased viited, millele planeeringus tuleks tähelepanu pöörata,” märkis vallavanem. Sinfra OÜ esitas taotluse Lääne-Nigula valda Jõgisoo külla tööstuspargi detailplaneeringu algatamiseks. Taotluse järgi kavandatakse 21,4 he

[caption id="attachment_478219" align="alignnone" width="1920"] Nigula kurepojad. Foto Aivar Õepa[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsust ähvardab kahjunõue, sest kolmandat suve Nigula külas elektriposti otsas pesitsev valge-toonekurg ründab majade vahele pargitud autosid. „Üks kodanik pöördus, kas me kompenseerime kahju, mis kurg on tekitanud,” ütles Lääne-Nigula keskkonnaametnik Aivi Heinleht Lääne Elule eile. Kirjale olid lisatud fotod rikutud autost. „Kriipsud olid peal,” märkis Heinleht. Autoomaniku sõnul ei piisa kahjustuste likvideerimiseks vaid uuest värvikihist. Küsimus võimaliku kahjunõude asjus laekus läinud reedel. Esmaspäeval pöördus Heinleht keskkonnaametisse, saamaks teada, kas kohalik omavalitsus vastutab, kui toonekurg autot rikub. Ta sai küll vastuse, et riik kurekahju ei hüvita, aga ei saanud teada, kuidas ta ametnikuna peaks toimima. „Keegi ei oska seda öelda,” sõnas Heinleht. Heinlehe sõnul peaks igaüks oma vara ise kaitsma. Kuid autoomaniku sõnul elutseb

[caption id="attachment_478930" align="alignnone" width="1920"] Räägu-Rannaküla kergliiklustee lõpeb praegu Kirimäesaare teeotsas. Viimased 600 meetrit on veel ehitamata. Foto Aivar Õepa[/caption] Sügiseks saab ligi neli kilomeetrit Räägu-Rannaküla kergliiklusteed mustkatte alla. „Praeguse kursi järgi tundub, et ehitus läheb lahti,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa Lääne Elule eile. Ligi neli kilomeetrit teed läheb maksma veidi alla 150 000 euro ja täpselt nii palju eelarves selleks oligi ette nähtud. Pakkumusi tuli üheksa. „Ei saa öelda, et oleks pakkujate puudust olnud,” märkis Randmaa. Kohalik omavalitsus valis välja odavaima. „Järgmine oli juba tuhat eurot kallim.

[caption id="attachment_476130" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula haridusstipendiumile esitati rekordarv taotlusi. Foto: Juhan Hepner[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus jagas õpilastele ja tudengitele haridusstipendiume kokku 5000 eurot. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et nii palju stipendiumitaotlusi pole kunagi esitatud. Haridustoetust taotles ligi 40 õppurit ja raha jagus vaid 15-le. „Tublid õppijad kõik, aga midagi pole teha, eelarve on ees ja tuleb valida, kellele anda,” ütles Randmaa. Mullu oli taotlejaid alla 20 ja üle 20 pole neid Randmaa sõnul kunagi olnud. „Pani mõtlema, kas peaks eelarve üle vaatama ja edaspidi rohkem raha eraldama,”

[caption id="attachment_161323" align="alignnone" width="640"] Foto: Pixabay[/caption] Lääne-Nigula vallavalitsus paneb enampakkumisele neljatoalise korteri Martnas. Kahekorruselises kolme trepikojaga majas asuv ligi 80 m² suurune keskküttega korter läheb oksjonile alghinnaga 5000 eurot. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et kohalik omavalitsus on korterit välja üürinud, aga see vajab remonti. Vallal pole raha, et korter korda teha. „Paneme müü