0 C
Haapsalu
Pühapäev, 22. november 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Janno Randmaa

Silt: Janno Randmaa

Omavalitsused kutsuvad elanikuks registreerima

Haapsalu linnapea Olavi Seisoneni sõnul on uuel aastal plaanis suurem elanikuks kutsumise kampaania.
  Haapsalu linn, Lääne-Nigula ja Vormsi vald tulid kõik sel sügisel välja kampaaniaga, kus kutsuvad inimesi üles ametlikult oma kodukoha elanikuks registreerima. Haapsalu linn kutsub kõiki, kelle kodu on Haapsalus, registreerima selle oma elukohaks ka rahvastikuregistris 10. novembrist kuni 31. detsembrini. Sel perioodil elukoha Haapsallu registreerinud uued täisealised elanikud saavad tänutäheks tervituspaketi. Linnapea Olavi Seisoneni sõnul käivitas linnavalitsus kampaania praegu seepärast, et enne aasta lõppu elanikke juurde saada. Omavalitsuste järgmise aasta tulumaksulaekumine sõltub sellest, kes on rahvastikuregistris nende elanikuna aasta lõpu seisuga kirjas. „Me ei ole

125 miljonit maksnud Risti päikesepargi lint lõigati Turbas läbi

Lindi lõikasid läbi (vasakult): Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, OÜ Metsagrupp juhatuse liige Toomas Aab, Sunly tegevjuht Priit Lepasepp ja Connecto juhatuse esimees Rauno Loit. Foto: Juhan Hepner
Baltimaade ühe suurima, 244 megavatise (MW) võimsusega Risti päikesepargi avatseremoonia peeti sügisese ilma tõttu kümne kilomeetri kaugusel Turbas, kunagise Ellamaa elektrijaama hoones. Elektrivõrku suudab Risti päikesepark anda koguvõimsusest kuni 184,5 MW jagu energiat – nii suur on pargi liitumispunkti maksimaalne võimsus. 270 hektaril laiuvas Risti päikesepargis on pea 340 000 päikesepaneeli, mille aastane elektritoodang suudab katta 90 000 keskmise Eesti majapidamise aastase elektritarbimise. Järgmisel aastal lisandub akusalvestus Pargi tootlikkus sõltub loomulikult ilmast. Kui on pilves ja udune nagu eile, siis jääb pargi võimsus 5–10 MW ringi. Sunly tegevjuht Priit Lepasepp

Evecon kavandab Risti serva oma andmekeskust

Evecon on rajanud varem Lääneranna valda päikesepargi ja alajaama. Foto: Aivar Õepa
Osaühing Evecon plaanib Risti aleviku kõrvale rajada juba neljanda andmekeskuse Lääne-Nigula vallas. Eveconi välissuhete ja uute ärisuundade juht Kaarel Kuusk ütles Lääne Elule, et ettevõte kavandab Risti lähedale mitme otstarbega tööstusala, kuhu kuuluvad nii tööstushooned kui ka andmekeskuse ala. „Planeeringuala on 41,58 hektarit ja see asub Rõuma ja Jaakna külas Risti aleviku kõrval. Kavandame sinna kahte andmekeskuse hoonet koos tehnorajatistega ja kuni üheksat tööstushoonet, lisaks alajaama, lao- ja abihooneid. Andmekeskuse täpne maht, hoonete kõrgus ja ehitisealune pind selguvad detailplaneeringu käigus,” lausus Kuusk. Võimalike ala kasutavate tööstustena tõi Kuusk näiteks mas

Noarootsi võib talvel viia erajäätee

Foto: Malle-Liisa Raigla
Noarootslane tegi Haapsalule ja Lääne-Nigula vallale ettepaneku, et võib hakata ise jääteed rajama, sest transpordiamet selle tegemist ei toeta. Haapsalu on ettepaneku poolt, Lääne-Nigula on skeptiline. Ettepaneku omavalitsustele tegi Noarootsi elanik Jalmar Kann, kes rajas Haapsalu ja Österby vahele jäätee ka eelmisel talvel. Mullu polnud tee küll ametlik, kuid sellel sõideti palju. Haapsalu linnapea Olavi Seisoneni sõnul oligi linnavalitsusel plaan kuulutada välja hange, et leida viieks aastaks jäätee rajaja. Seisoneni sõnul võib jäätee kasutamise eest ka tasu küsida, sest tegu on eelkõige turismiobjektiga. „Väga hea, et keegi on kirjutanud. Kui reeglite rägastik ära ei hirmuta, siis saab teha,” ütles Seisonen. Ta lisas, et vaatamata juba tehtud ettepanekule tuleb siiski ka hang

Kaevandamine toob valdadele rohkem raha

Jaakna karjääris kaevandatakse liiva ja kruusa, mille pealt makstav tasu jõuab Lääne-Nigula valla eelarvesse. Foto: Juhan Hepner
Maavara kaevandamisõiguselt teenitav tulu on Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas tänavu suurem kui mullu. Selle põhjus on tõenäoliselt Rail Balticu ja Tallinna-Pärnu maantee ehituse tõttu kasvanud ehitusmaterjali vajadus. Maavara kaevandamisõiguse tasu puhul sõltub omavalitsusele laekuv summa maavara liigist. Vee erikasutusõiguse tasu saab kohalik omavalitsus (KOV) sellelt, kui tema territooriumil tarbitakse põhjavett, võetakse vett mõnest veekogust või pumbatakse välja karjäärist. Põhjavee puhul mängib rolli seegi, millisest kihist seda võetakse. Näiteks kaevandatud tehnoloogilise dolokivi ühe kuupmeetri eest saab kohalik omavalitsus kehtiva seaduse järgi 0,94 eurot, ehituskruusa eest aga 2,02 eurot. Tuhande kuupmeetri vee kohta läheb kvaternaari põhjaveekihist võetud vee puhul omavalitsusele 31,51 eurot, aga karjäärist väljapumbatava sama koguse vee eest 3,82 eurot. Suurte trasside ehitus Lääneranna valla 2026. aasta eelarves oli maavara

Lääne-Nigula jagas õpetajatoetust

Arvo Tarmula foto
Lääne-Nigula vallavalitsus valis välja üheksa õpetajastipendiumi saajat, kelle vahel jagab ära ligi 15 000 eurot. Stipendiumi saavad Martna-Palivere kooli saksa keele õpetaja Jüri Bachman, Martna lasteaia eripedagoog Stella Rehkalt, Taebla ja Palivere lasteaia logopeed Keiu Barndõk, Linnamäe lasteaia õpetaja Marju Remmel, Risti ja Kullamaa lasteaia õpetaja Maarja Lai, Noarootsi kooli ja lasteaia kehalise kasvatuse õpetaja Kaili Leht, Taebla kooli õpetaja Ülle Erman, Kullamaa-Risti keskkooli sotsiaalpedagoog Heilika Veersalu ja Martna-Palivere kooli tugiõpetaja Kati Hannele Leutonen. Bachman ja Rehkalt saavad stipendiumi magistriõpinguteks, Barndõk esimest aastat tööle asununa ja ülejäänud tööalaseks enesetäiendamiseks. Õpetajatoetust taotles 11 koolmeistrit. Üks taotlus ei vastanud stipendiumi tingimustele, ühte ei esitatud tähtajaks. Toetuste maksmiseks oli 25 000 eurot, nii et üle 10 000 euro jäi järele. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles, et arutati, kas kuuluta

Piirsalu saab kaitseministeeriumi raha eest kergliiklustee

Kergliiklustee algab Piirsalu seltsimaja juurest. Foto Urmas Lauri
Kaitseministeerium annab lõhkeainetehase eest Lääne-Nigula vallale kuni 840 000 eurot, mille eest rajatakse Piirsallu kergliiklustee ja kriisikeskus kohalikku seltsimajja. Kaitseminister Martin Heremi käskkirjaga saab kohalik omavalitsus kuni 800 000 eurot kergliiklusteeks ja kuni 40 000 eurot kriisikeskuseks. Viimase omaosaluse 25 protsenti peab leidma vald ise. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Piirsalu elanikud on kergliiklusteed oodanud aastaid. Piirsalus on sõidukiirus küll piiratud, aga Randmaa sõnul ei peeta sellest kinni. Jalakäijad kasutavad kitsast kiviaiaga piiratud teeäärt. „Tuleb mahtuda kitsastesse oludesse. Ja autode eest minna ka kuskile ei ole,” märkis vallavanem. Kui Piirsallu hakatakse rajama lõhkeainetehast, muutub liiklus tihedamaks. „Piirsalu kergliiklustee oli meie soov,” ütles Randmaa. 1,6 kilomeetri pikkune kergliiklustee alg

Vald laseb Nigula kurepesa eemaldada

Nigula kurepesa. Foto Andra Kirna
Keskkonnaamet andis Lääne-Nigula vallavalitsusele loa eemaldada tänavavalgustusposti otsast kurepesa, mille asukad on mitu aastat Nigula külaelanike autosid mõlkinud. Lääne-Nigula keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et pesa eemaldatakse posti otsast kortermajade vahelt esimesel võimalusel. „Ikka katsuks sügisel ära teha,” sõnas Heinleht. Et toonekured kevadel uut pesa ei saaks ehitada, paigaldatakse posti otsa koonus. Külaelanike autosid nüpeldanud kurepaari pesa on Heinleht lasknud eemaldada ka varem, aga siis jäi koonus paigaldamata ja kured naasid. Kevadel küsis Heinleht kurepesa eemaldamiseks eriluba, aga seda amet ei andnud, sest pesitsusajal ei tohi kurgi häirida. Ilma loata peksis pesa posti otsast maha kohalik elanik, aga kured ehitasid kibekiiresti uue j

Kaks valda tahavad poolt tuulehoo preemiast

Virtsu tuulikud. Foto Juhan Hepner
Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

Laguneva maja omanikku ähvardab sunniraha nõue

[gallery ids="488617,488616,488618"]   Keset Risti alevikku asuv lagunenud hoone on Lääne-Nigula vallavalitsuse hinnangul ohtlik. Vallavalitsus on vallavanem Janno Randmaa sõnul andnud omanikule mitu korda märku, et Risti alevikus Lihula maantee 1 ehk aleviku keskel vallamaja taga asuva räämas hoonega tuleb midagi ette võtta. „Välimust tuleks kohendada, suvel niita ümbrust ja teha muud, aga sellega ei ole väga jõutud kuhugi,” nentis Randmaa Lääne Elule. Kinnistu kuulub Tallinnasse Kristiine linnaosasse registreeritud osaühingule Georgia House, mille juhatuse liige ja omanik Levan Gorelashvili kirjutas septembri lõpus vallavalitsusele, et on kinnistu maa-ala juba korrastanud