Silt: Janno Randmaa

Kaitseministeerium annab lõhkeainetehase eest Lääne-Nigula vallale kuni 840 000 eurot, mille eest rajatakse Piirsallu kergliiklustee ja kriisikeskus kohalikku seltsimajja. Kaitseminister Martin Heremi käskkirjaga saab kohalik omavalitsus kuni 800 000 eurot kergliiklusteeks ja kuni 40 000 eurot kriisikeskuseks. Viimase omaosaluse 25 protsenti peab leidma vald ise. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Piirsalu elanikud on kergliiklusteed oodanud aastaid. Piirsalus on sõidukiirus küll piiratud, aga Randmaa sõnul ei peeta sellest kinni. Jalakäijad kasutavad kitsast kiviaiaga piiratud teeäärt. „Tuleb mahtuda kitsastesse oludesse. Ja autode eest minna ka kuskile ei ole,” märkis vallavanem. Kui Piirsallu hakatakse rajama lõhkeainetehast, muutub liiklus tihedamaks. „Piirsalu kergliiklustee oli meie soov,” ütles Randmaa. 1,6 kilomeetri pikkune kergliiklustee alg

Keskkonnaamet andis Lääne-Nigula vallavalitsusele loa eemaldada tänavavalgustusposti otsast kurepesa, mille asukad on mitu aastat Nigula külaelanike autosid mõlkinud. Lääne-Nigula keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht ütles Lääne Elule, et pesa eemaldatakse posti otsast kortermajade vahelt esimesel võimalusel. „Ikka katsuks sügisel ära teha,” sõnas Heinleht. Et toonekured kevadel uut pesa ei saaks ehitada, paigaldatakse posti otsa koonus. Külaelanike autosid nüpeldanud kurepaari pesa on Heinleht lasknud eemaldada ka varem, aga siis jäi koonus paigaldamata ja kured naasid. Kevadel küsis Heinleht kurepesa eemaldamiseks eriluba, aga seda amet ei andnud, sest pesitsusajal ei tohi kurgi häirida. Ilma loata peksis pesa posti otsast maha kohalik elanik, aga kured ehitasid kibekiiresti uue j

Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

[gallery ids="488617,488616,488618"]   Keset Risti alevikku asuv lagunenud hoone on Lääne-Nigula vallavalitsuse hinnangul ohtlik. Vallavalitsus on vallavanem Janno Randmaa sõnul andnud omanikule mitu korda märku, et Risti alevikus Lihula maantee 1 ehk aleviku keskel vallamaja taga asuva räämas hoonega tuleb midagi ette võtta. „Välimust tuleks kohendada, suvel niita ümbrust ja teha muud, aga sellega ei ole väga jõutud kuhugi,” nentis Randmaa Lääne Elule. Kinnistu kuulub Tallinnasse Kristiine linnaosasse registreeritud osaühingule Georgia House, mille juhatuse liige ja omanik Levan Gorelashvili kirjutas septembri lõpus vallavalitsusele, et on kinnistu maa-ala juba korrastanud

Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa ütles Lääne Elule, et Sunly ja Norra ettevõtte Magnora Data Center ASA (MDATA) poolt Ristile plaanitav 180 megavatise võimsusega andmekeskus tekitab huvi teisteski ettevõtjates. „Sinna kõrvale on võimalik rajada ettevõtlust, mis tarbiks andmekeskuse jääksoojust,” rääkis Randmaa. „Näiteks saab seda kasutada logistikakeskuse kütmiseks või vertikaalpõllumajanduses, mis tähendab kinnises ruumis mitmesuguse toidu, näiteks salati kasvatamist.” Vallavalitsus kohtus möödunud nädalal Sunly ja MDATA esindajatega, et kuulda, milline kasu võiks andmekeskuse arendusest olla kohalikul kogukonnal. Sellise andmekeskuse rajamine ei tähenda Randmaa sõnul ainult lisa

Neljapäevasel valitsuse istungil kiitis valitsus heaks Piirsalu kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu. Parki plaanitakse ehitada riigile kuuluva aktsiaseltsi Hexest Materials lõhkeainetehas. „See on tervele Läänemaale tähtis,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Tema sõnul annab loodav lõhkeainetehas koos piirkonda plaanitud andmekeskuse ja teiste planeeringutega signaali, et maakond toimib. Randmaa sõnul saab piirkond plaanide realiseerumisel märkimisväärse arengukeskuse tiitli. Kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur ütles Lääne Elule, et nüüd, kui eriplaneering on kehtestatud, alustatakse ehitiste ja rajatiste edasise projekteerimisega. „Riigi kaitseinvesteeringute keskus korraldab baastaristu projekteerimise ja ehituse ning Hexest Materials AS tehase projekteerimise ja ehituse,” ütles ta. Eduri sõnul seatakse Hexest Materialsi kasuks alal peagi hoonestusõigus. 150 miljonit maksev tehas Umbes 74 hektari suurusele alale kavandatakse lõhkeainetehast, mis toodab kuni 1200 tonni heksogeeni ehk RDXi. „RDX-lõhkeain

[gallery ids="487346,487347,487348,487349,487350,487351,487352,487353,487354,487355,487356,487357"]   Kolmapäeva pärastlõunal sai allkirjad Eesti esimese, Loode-Eesti geopargi koostöökokkulepe. Vast loodud Loode-Eesti geopark ulatub Haapsalust Harkuni, hõlmates ligi 2030 ruutkilomeetrit. Geopark ühendab mitut kihti alates geoloogiast ja loodusest kuni turismi ja ettevõtluseni. Kolmapäeval sõlmitud koostöölepe sai kümme allkirja – lisaks viiele omavalitsusele, kellest üks on Lääne-Nigula vald, osalevad geopargi arendamises piirkondlikud arendusorganisatsioonid nagu SA Läänemaa ning Eesti geoloogiateenistus. Eesti geoloogiateenistuse geoloogi Kairi Põldsaare sõnul on Loode-Eesti geoloogiliselt väga põnev piirkond, kus näeb klindipaljandeid, rändrahne ja jääaja mõju maastike kujunemisele. Ta lisas, et esile tõstmist väärib ka tööstuspärand – vaatamisväärsus võib olla näiteks vana kivimurd, kust on võetud kive Padise kloostri ehitamiseks. „Kui sellised kohad korda te

Lääne-Nigula vallavalitsus tegi kaitseministeeriumile, kliimaministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku lisada lähiaastate teehoiukavasse Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimine ning ehitada Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee, aga riik selle plaaniga ei soostu. Ettepanek lähtus Piirsalu kaitsetööstuspargi (KTP) rajamise plaanist. Vallavalitsuse hinnangul kasvab tulevikus sellel teelõigul liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Kaitseministeeriumist vastati vallavanem Janno Randmaale, et ettepanekule pole vastuväiteid, kuid vajaduse üle otsustab kliimaministeerium ja teadaolevalt on tolle seisukoht, et praegu ei ole alust kavandada ei Risti-Kuijõe tee rekonstrueerimist ega Risti ja Piirsalu vahelise kergliiklustee rajamist. „Täpsustame, et koostamisel oleva kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõju hindamise aruande järgi on Piirsalu KTP võim

Läänemaa omavalitsuste ja arenguorganisatsioonide juhid pöördusid valitsuse ja ministeeriumide poole, et säilitataks toetused samal tasemel ja välditaks ääremaastumise suurenemist. Valitsusele, regionaal- ja põllumajandus- ning rahandusministeeriumile saadetud kirjas soovitakse, et toetused jääksid ka uuel Euroopa Liidu rahastusperioodil senisele tasemele ja arvestaksid piirkondlike eripäradega. Pöördumise põhjus on järgmise perioodi eurorahade jagamine, kus on plaanitud ettevõtlust, omavalitsusi ja kogukondi toetada poole väiksema summaga kui käimasoleval perioodil. „Kui inimene või organisatsioon laseb lihtsalt kõrvad lonti ega reageeri asjadele, mis pole mõistlikult lahendatud, siis teine osapool võtab seisukoha, et kõik on hästi. Alati peab reageerima,” põhjendas kirja saatmist Vormsi vallavanem Tanel Viks. „Tuletame kirjaga meelde, et riik ei laseks ääremaal tekkida. Pärast järele aidata on veel raskem,” ütles Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. „See on märgu andmine, et kärpetuhinas ei läheks midagi kaduma.” Haapsalu linnape

Lääne-Nigula vallavalitsus töötab eelmise nädala lõpust kolmeliikmelisena, sest sotsisaalala abivallavanem Tuuli Varik lahkus omal soovil ametist. Variku viimane tööpäev oli 4. september. Lääne-Nigula vallavanema Janno Randmaa sõnul jätkab vallavalitsus esialgu kolmeliikmelisena. „Lähima kuu aja jooksul kindlasti uut inimest ei lisandu,” sõnas vallavanem ja lisas, et kolmeliikmeline vallavalitsus oli Lääne-Nigula vallas ka eelmise valitsemisperioodi lõpus. Varikust sai hariduse, sotsiaal- ja noorsootöö valdkonna abivallavanem tänavu jaanuaris, mil Lään