Silt: Daire Kaup

[caption id="attachment_333688" align="alignnone" width="2000"] Mango-kookose-tšiiapuding. Foto Daire Kaup[/caption] Aeg-ajalt juhtub ka nii, et alustad tööpäeva koos kukega ning lõpetad siis, kui maailm magab ja päike on ammu loojunud. Mis aga toimub meie kehaga, kui selline eluviis kestab pikalt? Mõni aeg tagasi avaldasid Ameerika finantsettevõtte Goldman Sach töötajad info selle kohta, kui palju nad ametlikult väidetuga võrreldes tegelikult töötavad. Nende töönädalad venisid juba 100tunnisteks. Võime ju arvata, et see ongi Wall Street kõrgepalgaliste finantsgeeniuste saatus, aga tegelikkuses leidub töönarkomaane palju lähemal: meie enda riigis, linnas, naabruses. Viimastel aastatel on avaldatud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, kuidas liiga pikad ja rasked tööpäevad põhjustavad inimese tervisele tõsiseid tagajärgi.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Grillimine on olnud Eestis aastakümneid populaarne. Mitmekesise toidu valmistamiseks pole võimalik leida paremat kööki kui sinu enda tagaaias või mõnusas paigas looduses. Millegipärast peetakse grillimist peamiselt suviseks tegevuseks, kuid grilli saab käima tõmmata ka talvel ning just siis võib lõpptulemus olla isegi parem, kuna külm hoiab kuumust grillis pehmemana ja küpsetamisele kulub sedavõrd palju aega, et toiduelamus on topelt suur. Tänapäeva keraamilised grillid on tänu ühtlast temperatuuri hoidvale hermeetilisele konstruktsioonile ja seinte paksusele loodud aastaringseks kasutamiseks.

Itaalia veinipidu Haapsalus on selleks korraks läbi. Vähem kui aasta on jäänud järgmise peoni, kus nautida hõrkude söökide ja aromaatsete veinidega pikitudVahemere-pärast festivali. Me kõik nautisime seda sündmust suuremal või vähemal määral, hing ihkas juba ammu toast välja, tänavale, lõbusate inimeste sekka. Itaalia on tuntud oma kunsti ja ajaloo, aga kaimelise toidukultuuri poolest. Haapsalu kohvikute ja restoranide menüüdes

[caption id="attachment_330639" align="alignnone" width="208"] Gluteenivaba Mississippi mudakook. Foto Daire Kaup[/caption] Eri toitumisviise on inimesed katsetanudaastakümneid. Dieedid tulevad ja lähevad – seda ühte ja ideaalset teiste seast välja tuua pole võimalik, sest inimesed on erinevad. Huvi gluteenivaba dieedi vastu on kasvanud jõudsasti, poeriiulitel on üha enam näha eri tooteid, milles gluteen puudub või on eemaldatud.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Ei saa salata, et Gruusia on üks maailma huvitavamaid sihtkohti, seda nii imekaunite mägede kui ka kultuuri, sh köögikultuuri tõttu. Iga kord Gruusiat külastades paneb mind imestama grusiinide oskus valmistada ette suursuguseid pidusööke ning viia söömapidusid läbi unustamatul viisil: laul ja tants vaheldumisi söögi ja toostidega. Gruusias reisides ei saa arvestada kerge õhtueinega, sest lauad on lookas kõigest imemaitsvast, mida hing ihaldada võiks. Taldrikud toitudega asetsevad kihiti üksteise peal ning laudlina mustrit ei hooma ka kõige püüdlikum silm mitte.

Kala on üks ütlemata väärtuslik toiduaine. Eesti kalaliidu sõnul teeb kala meid lausa ilusaks – kasutatakse ju kalas leiduvat oomega-3-rasvhapet ilutööstuses kosmeetikatoodete valmistamisel. Oomega-3-rasvhapped aitavad kaitsta nahka päikese ja muude kahjustuste eest, samuti on kalasööjate nahk siledam, elastsem ja kaitstud kahjulike välismõjurite eest. Toiteväärtuselt on kalaliha võrreldav loomalihaga, samas ületab kala toitainete omastatavuse poolest kõiki lihaliike. Kalaliha sisaldab väga suurel hulgal valke, olenevalt liigist 13–23%. Lisaks leidub kalas vitamiine, nt A, D, B1, E ja B2, ning mineraalaineid: fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, tsinki, seleeni jt. Euroopa Liidu liikmesriikides süüakse kala u 24 kg inimese kohta aastas, kõige suuremad kalasõbrad on Islandil ja Portugalis, kus süüakse vastavalt 92 kg ja 57 kg kala inimese kohta aastas. Eesti hoiab aga kala tarbimises madalat joont. Värske uuringu andmetel on eestlaste kalaisu kahan

[caption id="attachment_327868" align="alignnone" width="340"] Foto: Daire Kaup[/caption] Emad on nagu arstid – suunavad oma energia ja südame pereliikmete tervisele, ennast ja oma vajadusi samal ajal unarusse jättes. Ema on see, kellele saad alati helistada ja küsida, millal kana külmikus halvaks läheb… või kui on vaja mõnd huvitavat retsepti liha küpsetamiseks ja infot, kuidas aru saada märkest „parim enne” pakendil.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Sel kevadel on paslik mõelda ja tegutseda, et kaitsta oma organismi tõhusamalt haiguste ja võõraste bakterite eest. Seda veelgi enam, kui talve jooksul on olnud vaja tarvitada eri ravimeid, antibiootikume, mis on pööranud organismi normaalse mikrofloora pea peale. Probiootikume on võimalik osta apteegist, aga saada ka ise toitu hapendades ehk fermenteerides. Probiootikumid ehk head bakterid mõjuvad imeliselt sinu kõhule, kuid võivad aidata ka nahahaiguste ja liigse stressi korral. Praegu pidevalt käsi desinfitseerides ühelt poolt kuivatame nahka, sest desovahend sisaldab alkoholi, teisalt võime viia tasakaalust välja heade bakterite elukeskkonna oma kätel ja organismis.