Silt: Daire Kaup

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup. Foto: erakogu[/caption] Suvikõrvits (Cucurbita pepo) on üks tänuväärne taim, mille kasvatamisega saab igaüks hakkama. Ta kasvab isegi rõdukastis ning meie kliimavöötmes saame enamasti lopsakat saaki. Suvikõrvits on kõrvitsaline, mida korjatakse n-ö ebaküpsena ehk kõige maitsvam on see just siis, kui väike õietutt on veel küljes, taim ise u 25 cm pikkune ning koor õrn ja õhuke. Värvuselt võib ta olla tumeroheline kuni sügavkollane või oranž. Seda piklikku taime oleme harjunud pidama ikka köögiviljaks, kuid botaaniliselt on tegemist hoopis puuviljaga, ehkki valmistatakse temast peamiselt soolaseid roogi. Kui kõrvitsalised on pärit Ameerikast, siis suvikõrvits on aretatud 19. sajandil Itaalias Milano lähistel ning jõudis Ameerikasse 20. sajandi algul, arvatavasti Itaalia immigrantide tooduna. Suvikõrvits on kõrge toiteväärtuse ja heade raviomadustega, sisaldades suurel hulgal antioksüdante, mis aitavad kaitsta organismi vabade radikaalide kahjustuste eest. Samuti leidub temas suurel hulgal karotenoide, mis on olulised silmade, naha ja südame tegevuseks.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Kohe-kohe on käes pidustuste aeg, kus iga eestimaalane katab laua hea ja paremaga meenutamaks 30 aasta taguseid mälestusi ja vabaduse võitu. Olgu tegemist sünnipäeva, taasiseseisvumise või hoopis jõulude ja uusaastapidustusega, üks on selge – laud olgu alati kaetud – olenemata riigikorrast või kultuurist. Oleme nii harjunud oma traditsioonide ja kommetega, et polegi olnud mahti mõelda, kuidas teised riigid pidulikke sündmusi tähistavad. Iga riigi toidukultuur annab kohalikule inimesele tema identideedi. Enamik kohalikke jagavad ülima heameelega lugusid oma toidust ja retsepte lemmikroogadest. Meil on võimalik palju õppida, põigates aegajalt teiste riikide toidulauale, leides sealt oma lemmikud ja pikkides neid omakorda oma pidulaua menüüsse. Eri maade toitu ja toidukultuuri on nii põnev uurida kui ka lõbus katsetada. Seda muidugi juhul, kui oled avatud uutele maitsetele ja kogemustele.

[caption id="attachment_338868" align="alignnone" width="683"] Põldmarja-kohupiimakook purukattega. Foto Daire Kaup.[/caption] Lapsepõlvest meenuvad põldudel asuvad kivihunnikud, mille peal sai turnitud ning põldmarju söödud. Minu lapsepõlve suvekodu asus Jalukses, Lääne-Nigula vallas, kus vennaga ringi uidates unustasime endid tihti põldmarjade keskele. Mälestustes on mõnusalt magus-hapukas maitse, tumepunaseks värvunud sõrmed ja suu.

[caption id="attachment_336462" align="alignnone" width="1667"] Grillitud puuviljad. Daire Kaup[/caption] Puu- ja köögiviljade söömist on propageeritud aastakümneid kui tervisliku toitumise alustalasid. Aga miks? Peamiselt ikka seetõttu, et see aitab vähendada haigestumist eri südameveresoonkonna tõbedesse. Kuna hea tervis lisab inimese ellu portsu õnne, võib tõenäoliselt olla seos ka tervisliku toitumise ja õnne vahel, kuid ametlikult seda kinnitatud veel ei ole. Viimastel aastatel on uuritud seoseid ülekaalulisuse ja vaimse seisundi vahel, kuid toitumise ja õnne vahelist seost seni väga vaadeldud pole. Enamik inimesi on mures oma õnne pärast, seda nagu napiks, osade meelest ei taha õnn üldse nende õuele tulla ning seega otsitakse erinevaid võimalusi oma õnne suurendamiseks. Valdavat osa õnne määravaid tegureid ei suuda me ise kontrollida – nt keskkond, kuhu sünnime, maailm, milles elame, õhk, mida

Aasta tihedaim turismihooaeg on käes, ka kõige vingemad töömesilased on otsustanud juulis juhtme seinast tõmmata ning varbad vette pista, seda kas kodus või võõrsil, sageli maitsvaid toite ja jooke nautides.

[caption id="attachment_320240" align="alignnone" width="1336"] Daire Kaup[/caption] Inimesed üle maailma elavad tänapäeval kauem kui eales enne. Esimest korda ajaloos võib enamik inimestest elada kuuekümnenda eluaastani ja kauemgi veel. Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel peaks aastaks 2050 olema 60aastaste elanike arv kogu maailmas 2 miljardit (2015. a oli see 0,9 mld). Tervislik vananemine on aga üks suurimaid proovikivisid: vananemine ei ole automaatselt meie sisse programmeeritud ja me ei saa seda ka kuidagi vältida, aga saame seda ise mõnusamaks muuta. Eluiga on nii meie geenide kui ka elukeskkonna vastastikuse mõju tulemus.

[caption id="attachment_333688" align="alignnone" width="2000"] Mango-kookose-tšiiapuding. Foto Daire Kaup[/caption] Aeg-ajalt juhtub ka nii, et alustad tööpäeva koos kukega ning lõpetad siis, kui maailm magab ja päike on ammu loojunud. Mis aga toimub meie kehaga, kui selline eluviis kestab pikalt? Mõni aeg tagasi avaldasid Ameerika finantsettevõtte Goldman Sach töötajad info selle kohta, kui palju nad ametlikult väidetuga võrreldes tegelikult töötavad. Nende töönädalad venisid juba 100tunnisteks. Võime ju arvata, et see ongi Wall Street kõrgepalgaliste finantsgeeniuste saatus, aga tegelikkuses leidub töönarkomaane palju lähemal: meie enda riigis, linnas, naabruses. Viimastel aastatel on avaldatud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, kuidas liiga pikad ja rasked tööpäevad põhjustavad inimese tervisele tõsiseid tagajärgi.