-0.6 C
Haapsalu
Kolmapäev, 5. veebruar 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Anton Pärn

Silt: Anton Pärn

Kallis pilet aitab muuseumi majandada

[caption id="attachment_276470" align="alignnone" width="2048"] Kallist piletist hoolimata vast avatud muuseum külastajate puuduse üle ei kurda. Foto Urmas Lauri[/caption] Renoveeritud Haapsalu piiskopilinnuse 12eurone pilet on kallim kui teistel samalaadsetel muuseumidel, kuid see oli viie miljoni euro suuruse toetuse hind. Kuressaare ja Paide linnuse, nagu ka põhjanaabrite Suomenlinna merekindluse ja lõunanaabrite Cēsise (Võnnu) linnuse täispilet maksab 8 eurot. Rakvere linnus oma surmatoa ja piinakambriga läheb külastajale maksma 11 eurot. Isegi Kumu pilet (8 eurot) on Haapsalu linnusemuuseumi omast odavam. Sihtasutuse Läänemaa ja Haapsalu Muuseumid (SALM) juhataja Anton Pärn usub, et 12 eurot on õige hind.

Linnuse uues muuseumis seisavad aukohal raidkivid ja relvad

Enam kui viis aastat ettevalmistusi päädis sellega, et Haapsalu piiskopilinnuse uuenenud kuues muuseum avas reede hommikul külastajatele uksed. Neljapäeva keskpäeval, kui linnuse piduliku avamiseniolid jäänud loetud tunnid, ei paistnud muuseum veel seda nägu, et kohe-kohe on avamine –tööriistad näpus asjatasid mehed nii terrassidel kui ka muuseumiruumides ja panid paika viimaseid detaile. Naised, harjad käes, pühkisid kutsutud külaliste ootel õues sillutist.

Suvel hakkab Haapsalu tänavatel vurama Lottemaa rong

[caption id="attachment_102244" align="alignnone" width="960"] Viis aastat Haapsalu tänavatel sõitnud lõbusõidurong vahetatakse uuema vastu. Arvo Tarmula[/caption] Tänavu suvel hakkab Haapsalu tänavatel senise punase lõbusõidurongi Peetrike asemel ringivurama uuem rong, mis on seni vedanud külastajaid Lottemaal.

Läänemaa muuseum otsib uuemat huvisõidurongi

[caption id="attachment_102244" align="alignnone" width="960"] Peetrike on Haapsalus sõitnud viis suve. Arvo Tarmula[/caption] Läänemaa muuseumid, kes on viis suve  huvisõidurongi Peetrike hallanud, soovib endale uuemat rongi.

Linnamüür jääb uue tenniseklubi ehitusele ette

[caption id="attachment_247801" align="alignnone" width="1067"] Krahviaia tenniseväljaku klubihoone eskiis. Autor Harry Lindemann[/caption] Krahviaias Haapsalu tenniseväljakute tagant välja kaevatud ajalooline linnamüür sunnib tenniseklubi oma ehitusplaanides korrektiive tegema – uue klubihoone ja külalistemaja eskiisi tuleb muuta. Krahviaia tenniseväljakute haldaja on Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ. Ettevõte juhi Tarmo Tuisu sõnul võeti kompleksi kõpitsemine ette kahel põhjusel. „Paarkümmend aastat tagasi ehitatud praegune klubihoone, kus on riietus-, pesu- ja administratiivruumid, on ikka täitsa kehvakene ja amortiseerunud,” nentis Tuisk.

Tenniseväljaku juurest leiti Haapsalu linnamüüri lõik

[caption id="attachment_247320" align="alignnone" width="900"] Anton Pärna sõnul on välja kaevatud linnamüürilõik oodatud, kuid siiski tähtis leid. Lemmi Kann[/caption] Haapsalu Krahviaias tenniseväljaku taga välja kaevatud linnamüür on Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juhi Anton Pärna sõnul oluline leid, mis annab ajaloouurijatele palju vastuseid, kuid tekitab samas ka uusi küsimusi. Selles, et järjekordne jupike Haapsalu linnamüürist välja ilmus, tuleb „süüdistada“ Krahviaias tegutseva Haapsalu tenniseklubi soovi ehitada praeguse väljakute ääres asuva vana klubihoone asemele uus ning selle kõrvale lisaks väike külalistemaja. Pärn rääkis, et tenniseklubi ja linnamüüri teed ristuvad juba teist korda, sest enne, kui 90ndate algul mänguväljakuid ja klubihoonet rajama hakati, tuli ettevalmistustööde käigus tookordki lagedale jupike linnamüüri. Seekord tehti kaevand kohe klubihoone külje alla. „Eesmärk oli välja selgitada, kas linnamüür seal jätkub ja kuidas see planeeritavate hoonete suhtes paikneb,“ selgitas Pärn.

Uus näitus Haapsalu muuseumis. Aasta 1982 – mõtteline murdejoon

Haapsalu raekojas Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul avatud suurnäitus ei räägi vastupidi ootustele ei Eesti riigi loomisest ega Haapsalus paiknenud 1. Eesti polgust, vaid hoopis nõukogude ajast ja 1980. aastate alguse kolhoosielust. „Julge valik,” kommenteeris kolmapäeval avatud näitust Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.