4.4 C
Haapsalu
Kolmapäev, 1. mai 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Anton Pärn

Silt: Anton Pärn

Linnamüür jääb uue tenniseklubi ehitusele ette

[caption id="attachment_247801" align="alignnone" width="1067"] Krahviaia tenniseväljaku klubihoone eskiis. Autor Harry Lindemann[/caption] Krahviaias Haapsalu tenniseväljakute tagant välja kaevatud ajalooline linnamüür sunnib tenniseklubi oma ehitusplaanides korrektiive tegema – uue klubihoone ja külalistemaja eskiisi tuleb muuta. Krahviaia tenniseväljakute haldaja on Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ. Ettevõte juhi Tarmo Tuisu sõnul võeti kompleksi kõpitsemine ette kahel põhjusel. „Paarkümmend aastat tagasi ehitatud praegune klubihoone, kus on riietus-, pesu- ja administratiivruumid, on ikka täitsa kehvakene ja amortiseerunud,” nentis Tuisk.

Tenniseväljaku juurest leiti Haapsalu linnamüüri lõik

[caption id="attachment_247320" align="alignnone" width="900"] Anton Pärna sõnul on välja kaevatud linnamüürilõik oodatud, kuid siiski tähtis leid. Lemmi Kann[/caption] Haapsalu Krahviaias tenniseväljaku taga välja kaevatud linnamüür on Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juhi Anton Pärna sõnul oluline leid, mis annab ajaloouurijatele palju vastuseid, kuid tekitab samas ka uusi küsimusi. Selles, et järjekordne jupike Haapsalu linnamüürist välja ilmus, tuleb „süüdistada“ Krahviaias tegutseva Haapsalu tenniseklubi soovi ehitada praeguse väljakute ääres asuva vana klubihoone asemele uus ning selle kõrvale lisaks väike külalistemaja. Pärn rääkis, et tenniseklubi ja linnamüüri teed ristuvad juba teist korda, sest enne, kui 90ndate algul mänguväljakuid ja klubihoonet rajama hakati, tuli ettevalmistustööde käigus tookordki lagedale jupike linnamüüri. Seekord tehti kaevand kohe klubihoone külje alla. „Eesmärk oli välja selgitada, kas linnamüür seal jätkub ja kuidas see planeeritavate hoonete suhtes paikneb,“ selgitas Pärn.

Uus näitus Haapsalu muuseumis. Aasta 1982 – mõtteline murdejoon

Haapsalu raekojas Eesti vabariigi 100. sünnipäeva puhul avatud suurnäitus ei räägi vastupidi ootustele ei Eesti riigi loomisest ega Haapsalus paiknenud 1. Eesti polgust, vaid hoopis nõukogude ajast ja 1980. aastate alguse kolhoosielust. „Julge valik,” kommenteeris kolmapäeval avatud näitust Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.