Silt: 2025. aasta kokkuvõte

[gallery ids="463384,463386,463385,463382,463389,463388,463393,463391,463407,463387,463383,463392,463394,463405,463406"]

[caption id="attachment_463178" align="alignnone" width="1392"] Joonistas Karel Rahu[/caption] Aastaga 274 läänlast vähem Aastaga vähenes Läänemaa nelja omavalitsuse elanike arv 274 inimese võrra, mis on viimase viie aasta suurim vähenemine. Tunamullu sündis Läänemaal ligi 40 ehk kahe klassikomplekti jagu vähem lapsi kui 2023. aastal. Võrreldes 2020. aastaga oli aga sündimus ligi 80 lapse võrra väiksem. Haapsalu elanike arv kahanes aastaga 176 inimese, Lääne-Nigula 12, Vormsi üheksa ja Lääneranna 77 inimese võrra. Läänemaa elanike arv on olnud viimased kümme aastat pidevas languses. Erand on olnud 2022. aasta, mil Läänemaa elanike arv Ukraina sõjapõgenike arvelt 367 inimese võrra tõusis. Kümne aastaga on Haapsalu, Lääne-Nigula, Vormsi ja Lääneranna vallas elavate inimeste arv ligi 2000 võrra vähenenud. Malle-Liisa Raigla   Elektriliitumise hind kolmekordistus Elektrilevile kuuluv Imatra Elekter tõstis veebruari algusest võrguga liitumise tasu üle kolme korra. Lisaks tõusis võrgutasu keskmiselt 5,7 protsenti. Uute liit

[caption id="attachment_463158" align="alignnone" width="1920"] Praegu on Lääne-Nigulas volikogu esimeheks opositsioonis olev Mikk Lõhmus (vasakul) ja vallavanemaks on valitud koalitsiooni esindaja Janno Randmaa. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kui teistes Läänemaa omavalitsustes koalitsioonilepingu sõlminud osapoolte hääled pidasid ja esimesed istungid kulgesid plaanitult, siis eelmise koosseisu ajal rahulikus tempos tiksunud Lääne-Nigula poliitikaelu muutus pärast tänavusi valimisi kardinaalselt. Valimisliidu Oma Inimesed, sotsiaaldemokraatide ja EKRE ülinapp enamus 25-liikmelises volikogus ehk 13 kohta lõid soodsa pinnase, et juba esimene volikogu istung tõi segaduse vallajuhtimises: koalitsiooni kandidaat volikogu esimeheks Kadi Paaliste (SDE) jäi ühe häälega alla opositsiooni isamaalasest kandidaadile Mikk Lõhmusele, kes pidas seda ametit ka eelmise koosseisu ajal. Hääletus oli salajane ning ei koalitsioon ega opositsioon rääkinud avalikult, kes võis olla saadik, kelle hääl nii-öelda jalutama läks. Lõhmus ütles Lääne Elule, et Isamaa ees

[caption id="attachment_463163" align="alignnone" width="1920"] Haapsalus allkirjastasid koalitsioonileppe Isamaa esinumber Olavi Seisonen ja valimisliigu Terve Haapsalu esinumber Andres Õige. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimistel tegi puhta töö Isamaa, kes võttis võidu kolmes Läänemaa omavalitsuses. Siiski ei õnnestunud isamaalastel igal pool võimule pääseda. Tänavused valimised erinesid varasematest päris mitmel moel. Üks, mis neid iseloomustas, oli suur liikumine nimekirjade vahel. Kui varem on olnud enam-vähem teada, kes mis nimekirjas kandideerib, siis nüüd lõi Isamaa, mis Läänemaal on küll väga endise Keskerakonna nägu, peaaegu kõigis omavalitsustes kaardid segamini. Kurioosum on Vormsi, kus Isamaa nimekirjas ei kandideerinud ühtegi erakonna liiget. Tavapäratu oli sel korral ka valimisreklaami rohkus, vähemalt Haapsalus, kus terve linn oli plakateid tihedasti täis kleebitud ja tundus, et igal teisel autol on kellegi nägu ja number. Ei teagi, kas oli põhjuseks aktiivne valimiskampaa

[caption id="attachment_463152" align="alignnone" width="1920"] Kõik kohtuastmed mõistsid Kairi Kuusemaa süüdi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eelmisel aastal Suure-Lähtrust leitud vastsündinu juhtum läbis tänavu kõik kohtuastmed: otsused tulid nii maa-, ringkonna- kui ka riigikohtust. Lisaks tulid aasta lõpus ka otsused oma lapse tapmises süüdimõistetud Kairi Kuusemaa ennetähtaegse vabastamise kohta. Kõik kohtuastmed jätsid naise karistuse samaks: kolm aastat ja üheksa kuud vanglakaristust, millest on praeguseks kantud peaaegu poolteist aastat. Kuusemaa oli kohtu all süüdistatuna kahes kuriteos: lapse tapmises ja laiba rüvetamises, kuid viimases maakohus teda süüdi ei mõistnud ja ütles, et tegemist on väärteoga. Nii süüdistatav kui ka prokuratuur kaebasid selle otsuse edasi ringkonnakohtusse. Kaitsja vaidlustas maakohtu järeldused, mis puudutasid süüdistatava teadlikkust rasedusest ja eesootavast sünnitusest ning imiku surma põhjuse. Prokuratuur taotles oma apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemis

[caption id="attachment_463149" align="alignnone" width="1216"] Kolm aastat kestnud kohtuvaidlus Metsküla kooli asjus sai riigikohtu otsusega lõpliku lahendi. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Peaaegu kolm aastat kestnud kohtuvaidlus lõppes 27. novembril, kui riigikohus andis Lääneranna vallaga kohut käinud Metsküla, Virtsu ja Koonga lapsevanematele õiguse. Lääneranna toonaste juhtide, vallavolikogu esimehe ja vandeadvokaat Armand Reinmaa ning vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) sihikindlus koolivõrku reformida kas või lapsevanematega kohut käimise hinnaga läks kohalikule omavalitsusele maksma üle 350 000 euro. Kohtuastmed enne ringkonnakohut andsid õiguse kohalikule omavalitsusele, kuid riigikohus leidis, et koole sulgedes tuleb eelkõige arvestada laste huve ja ära kuulata lapsevanemad. Tallinna halduskohtus ja Tallinna ringkonnakohtus olid õigusemõistjad näinud vaid vallajuhtide õigust valla eelarvekulu kärpida ja koolivõrku ümber teha. Kohtunike hinnangul polnud vahet, mis koolis laps käib. Riigikohus aga leidis, et arvestada tuleb ka lapse

[caption id="attachment_457121" align="alignnone" width="1920"] Lihula uus koolimaja. Foto: Andra Kirna[/caption] 2025. aastal sai valmis Lihula gümnaasiumi uus koolimaja. Lääneranna gümnaasiumi uue maja ehitus algas mullu suvel. Ehitas Ehitus5ECO, valda esindas selles ettevõtmises osaühing Lääneranna Haldus volikogu toonase volikogu esimehe Armand Reinmaaga eesotsas. Ehitustööd alustati vana Lihula gümnaasiumi maja taga, nii et õppetöö vanas koolimajas sai jätkuda kevadeni. 2025. aasta märtsi lõpus helises vanas koolimajas viimast korda koolikell. Enne seda said Lihula kunstikooli õpilased Pärnu tänavakunstniku Kryptiku juhendamisel vabad käed lammutatava maja seinad grafitiga katta. Õppetöö jätkus õppeaasta lõpuni Lihula muusika- ja kunstikoolis, kultuurimajas ja mõisa viinaaidas. Vana koolimaja lammutamise aegu raiuti maja ees maha Lihula gümnaasiumi lennupuud – põhjendusega, et need jäid ette uue kooli haljastuse projektile. Uue koolimaja ette tulid lennupuude asemele pingid ja varjualused. Septembri alguseks oli uus koolim

[caption id="attachment_463144" align="alignnone" width="1920"] Tagalahe vee puhastamiseks hakkatakse Haapsalu lahes järgmisel aastal kasvatama karpe ja vetikaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu hakati Haapsalu Tagalahe seisundi parandamiseks plaanima karbi- ja vetikakasvatuste loomist. Tagalahe seisundi parandamisest on räägitud aastakümneid; mõttes on olnud sealt muda välja pumpamine, vee loomulike liikumisteede avamine ja vetikakasvandus. Selle aasta alguses eraldas kliimaministeerium Tagalahe parandamiseks aga raha. Tööd algasid aprillis. Sellest ajast on mereinstituut kaks korda kuus Tagalahest proove võtnud. Lisaks veeproovidele uuriti suvel 80 kohas veepõhjas levivaid taimi ja loomi ning 30 kohast võeti setteproove toitainete sisalduse määramiseks. Ehkki algul oli plaan rajada karbi- ja vetikakasvatused Tagalahte, siis sügiseks sai selgeks, et need tulevad hoopis Pullapää lähistele. Kliimaministeeriumi projekti Life Sip WetEst juhi Mari Sepa sõnul aitavad kasvandused ka seal Tagalahe seisundi parandamisele kaasa. „Vee v

[caption id="attachment_463139" align="alignnone" width="1920"] Raamatuaasta puhul toimus Linnamäe poes ettelugemine. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lõppeval aastal oli eriline tähelepanu lugemisvaral, sest tähistati eestikeelse raamatu 500. aastapäeva. Sel puhul tuhnisid ka läänlased usinasti oma riiuleis, et leida sealt vanimaid ja tähendusega köiteid. Aasta jooksul oli vanade raamatute näitusi Orul, Nõval ja Noarootsis. Muuseumiööl pani Haapsalu Jaani kogudus üles koguni kaks raamatunäitust. Jaani kirikus näitusel „Loaga ja loata” oli väljas legaalne ja illegaalne vaimulik kirjavara nõukogude okupatsiooni ajast; toomkiriku ristimiskabelis näitusel „Kiri algab kirikust” võis näha koguduse valdusest ja erakogudest pärit piibleid. Täiskasvanute kõrval vastas 140 koolilast neljast Läänemaa koolist Haapsalu ja Läänemaa muuseumide üleskutsele jagada oma pere mõne tähendusega raamatu lugu. Teoste valik, mida õpilased konkursile esitasid ja mis Haapsalu raekojas näituseks sai, oli väga eriilmeline – oli sõna- ja juturaamatuid, õpikuid, koka-

[caption id="attachment_463142" align="alignnone" width="1920"] Anu Pink ja Anneli Kenk esitlesid rannarootsi rahvariideraamatut. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eestirootslased said lõppeval aastal tänu suurnäitusele, rahvarõivaraamatu ilmumisele ja mardilaadale üle Eesti rohkem tähelepanu kui iial varem. Aasta algas eestirootslastele kiirelt, et anda viimane lihv eesti rahva muuseumi (ERM) suurnäitusele „Rannarootslased. Randunud ja juurdunud”. Mai lõpus Pakri pulmatraditsioonide etendamisega avatud näitus on teadaolevalt Eesti ajaloo suurim rannarootslaste aja- ja kultuurilugu tutvustav näitus. Ehk aitas näitus viia teadmise rannarootslastest ja nende saatusest piirkondadessegi, kus varem sellest rahvakillust kuuldud polnud. Näituse kaks aastat kestnud ettevalmistustöös oli ERMil küll juhtiv roll, kuid see sündis siiski kümnete inimeste ja mäluasutuste koostöös. Eesti muuseumide kõrval jõudis väljapanekusse samuti esemeid suurtest Skandinaavia muuseumeist. Väljapanek annab teemade kaupa rannarootslastest ülevaate, alustades rootslaste