Esimesel Läänemaa töömessil oli pakkumisel 150 töökohta, suur osa neist küll vaid suvehooajaks ning selliseid, mis ei eelda erilisi ametioskusi ega paku seega ka suurt palka.
Milline on palk Läänemaal ja Haapsalus, mis inimesed ametisse toob, selle kohta tööandjad kindlaid arve välja ütlema ei tiku.
Töökuulutustes on fraas „konkurentsivõimeline palk” aga sageli kirjas ning praktikas tähendab see 600 eurost brutopalka.
„Palgatase oleneb sellest, kui tootlikud meie firmad on,” kommenteeris ettevõtja Rein Vatku.„Palga tõstmiseks peab olema ratsionaalne uba. Kui on superkokk või suurepärane ettekandja, saab ta kindlasti ka rohkem palka.”
Peamiselt pakutakse praegu hooajatööd
Töötukassa Läänemaa osakonna juhataja Evelin Kullisoni sõnul on messil pakutavate töökohtade hulk oodatust suurem. „Me ei julenud nii suurt tööandjate huvi isegi loota, kuna korraldame töömessi oma maakonnas esimest korda,” lisas ta.
Messi aeg oli õnnestunud, sest just praegu otsitakse suveks lisatööjõudu.
Maxime alustab kuursaalis neljandat suve. Igaks suveks värvatakse uus personal. Kuursaalis töötab suviti 15 ettekandjat.
„Huvi on, ilmselt saame mõne koka ja kindlasti ka ettekandjaid nii Kuursaali kui ka Müüriääre kohvikusse,” nentis Maxime juhatuse liige Rein Vatku.
Vatku ei nõustu väitega, et Haapsalus on palgad väikesed. „Ma ei ütleks. Kuursaali ettekandja saab jootraha ja päris hästi saab. Kokad saavad päris kena palka, sest konkurents on tugev ja kõik peavad kokkadele hästi maksma.”
Ka meeste– ja naistetööks jagamine pole Vatku sõnul asjakohane.
„Kuursaalis on meil kolmandik teenindajast tavaliselt olnud poisid,” rääkis Rein Vatku. „Naisklientidele ju meeldib.“
Meestepundid tekkisid messil eelkõige sinna, kus oli mehisemat tööd pakkuda. Näiteks Pullapääl tegutseva mööblifirma Hapvali laua juures.
Hapvali juhataja Aivar Kaus rääkis, et tegelikult saavad nende firmas ka naised tööga väga hästi hakkama.
„Meie küll vahet ei tee,” selgitas Kaus oma firma kaadripoliitikat. Tootmistöölistest ongi neil viiendik naised.
„Äkki midagi ikka leian,” rääkis haapsallane Raivo seinalt tööpakkumisi uurides.
„Hõisata pole midagi. Kui ikka teenida tahad, pead kusagile mujale minema,” rääkis tööd otsiv mees. Tallinnasse ta tööle minna ei taha, kuigi seal leiaks kohe töö. „Tahan praegu mingit rahulikumat tööotsa leida,” nentis Raivo.
Haapsalu noormees Janari Schwede töötas pärast kõrgkooli lõpetamist mõnda aega Rakveres, kuid praegu on ta tagasi kodulinnas. Tööd otsimas.
Läänemaal on töötuna kirjas üle 700 inimese
„Selveriga rääkisin ja Rimi andis taotluse, nüüd tahan USSiga rääkida,” ütles Schwede, kel oli eesmärk messilt hooajatööd leida.
Anette rääkis, et Roosta puhkeküla otsib turismihooajaks töötajaid ning ka tema kandideerib sinna seikluspargi klienditeenindajaks.
Maarja oli messil uusi võimalisi otsimas ning Euroopasse töölemineku võimalusi uurimas. „Kui ma siia poleks tulnud, poleks ma midagi teadnud suurest hulgast töökohtadest, mida siin pakutakse,” ütles Maarja.
Läänemaal on Töötukassas praegu arvel üle 700 inimese. Mehi on naistest natuke rohkem. „Sellest hetkest, kui majanduskriis algas ja ehitusturg kokku kukkus,” ütles Evelin Kullison.
Raskem on tööd leida Lõuna–Läänemaal või maakonna ääremaadel, sest seal on tööandjaid vähem ja inimestel pole sõidu võimalusi.
„Kui sul tööd ei ole, siis võiks alustada kasvõi madalapalgalisest tööst,” soovitas töötukassa konsultant Regina Triebstock. „Kui töötuna kauaks otsima jääd, võib juhtuda, et sind enam ei valitagi.”
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on tööturg tasapisi muutumas, sest tööotsijad julgevad oma töö eest üha enam õiget hinda küsida.
„Seda peavad tööandjad arvestama,” nentis Paavel „Ükskõik mis tööd alampalga eest enam pakkuda ei saa, aga on lihttöid, mille eest ei saa rohkem maksta.”
Fotod: Urmas Lauri
Haapsalu kolledži arendusjuht Heli Kaldas (paremal) rääkis, et tasuta õppekohad on huvilisi ootamas.
Hapval ASi juhataja Aivar Kaus (paremal) rääkis, et tegelikult saavad nende firmas ka naised tööga väga hästi hakkama.
Kristi Märk (keskel) rääkis, et huvi Kodukant Läänemaa allüksusena tegutseva Läänemaa Vabatahtlike Keskuse vastu on päris suur.
Paberitega autojuht Raivo tuli eelmisets töökohast augustist ära. „Tahan praegu mingit rahulikumat tööotsa leida,“ nentis mees.
„Tööotsijad ei peaks hooajatööd kartma, sest sellest võib saada nende püsitöö,“ lausus Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Maarja (paremalt) oli messil Euroopasse töölemineku võimalusi uurimas. Anette rääkis, kandideerib Roosta puhkeküla seikluspargi klienditeenindajaks.
„Huvi on, ilmselt saame mõne koka ja kindlasti ka ettekandjaid nii Kuursaali kui ka Müüriääre kohvikusse,“ nentis Maxime OÜ juhatuse liige Rein Vatku (keskel).
Jahh minagi oleks meelsamini haapsalus tööl ja elaksin, aga paraku eisaa ma kuskilt sellist palkka nagu tallinnas, nimelt kätte750. Nii jääbki vaid külaskäigud ja maksed korteri eest mis enamus ajast tühi juba 10 aastat
Piinlik lugeda sellist artiklit, ausõna väga piinlik. Kuidas saab keegi normaalne inimene ette kujutada, et selline on normaalne palk? Ja veel rohkem sellest artikli kirjutada??? Mina , kui endine Läänemaa elanik, kes nii igatseb kodukanti tagasi kolida paraku seda teha ei saa, sest lihtsalt ei suudaks oma kahele kooliealisele lapsele seal elamisväärset tingimusi luua. Olen edasi Lõuna-Eesti kolka külas(linnas)
ja teenin mitu korda suuremat palka:(
Kus Lõuna-Eesti külas makstakse suuremat palka? Läheks Läänemaalt oma kodukanti tagasi.
Haapsalu oli küll tore kohta ja oleks seal siiani ,aga saigi sealt tulema tuldud ,kuna palk enamus kohtades ei ole just elamis kõlbulik.Siiani olen uues kohas rahul ,aga hing ihkab ikka tagasi ,aga tuleb tõdeda ,et hetkel on veel kahjuks vara…
Madalapalgaliste spetsialistidega Haapsalu linnavalitsus puudus sealt veel, Liina Põld oleks hästi osanud 600€ brutopalka soovitada, megapalk kindlasti igale perekonnale. Kahju,et Põld ja Sukles ise sellise palgaga hakkama ei pea saama. Vatku aga las läheb teenindab ise oma kliente ja üritab jootrahaga elu nautida. Haapsalus on hea jah-šoti seelikus Suklasel ehk.
Rumal on ikka see inimene, kes 485 euro eest tööle läheb aga laus idioot on see,kes sellist palka heaks tunnistab. Põhimõtteliselt täiskohaga tööd tehes juba tead ette ära,et selle tasuga sa niikuinii kuu lõpuni pere ei toidu.Et siis milles mõte? Seega eestlane võiks oma aega ja oskusi ükskord väärtustama hakata.
Haapsalus on hea!
Mind absoluutselt ei huvita, mis number seisab töölepingus – see on niisama silmale ilus vaadata. Aga mind huvitab väga see number, mis laekub pangakontole. Seega töötaja seisukohast mitte 600, vaid kõigest 485.
Palgatöötajana nii haapsalus, kui ka mujal eestis ei tasu tööd teha sel lihtsal põhjusel, et töö ja sellest saadav tasu on proportsioonist väljas ja mitte töötaja kasuks.
Mis bruto, inimene tahab teada palju talle raha arvele laekub. Tavaliselt lollitatakse palganumbriga, kui lepingut hakkad vormistama, saad tõese numbri teada.
485 eurot on tõesti hea palk.Vaadake mida teeb rahvastiku kahanemine Haapsalus ja siis mõelge,milline on teie äri perspektiiv 5 aasta pärast.Ning millist töö kvalieeti nõuda sellise motivatsioonipaketiga. Ja ma tõesti ei saa aru,miks inimesed on nõus ennast nii odavalt müüma,aga see on valikute küsimus.
Huvitav kohe, kas see on selline palk, millega Eestis inimene toime tuleb?
Hea, et tulema sain,
Edu Haapsalu.