Vaatamata geopoliitilisele ebakindlusele taastuvad Kesk- ja Ida-Euroopa majandused järk-järgult. Venemaa on stagnatsiooni lävel, mis tõstab Balti riikide majanduslikku haavatavust. Eesti tänavune majanduskasv jääb nulli lähedale, kuid jõuab järgmisel aastal 2,5 protsendile, märgib täna ilmunud Ida-Euroopa majandusanalüüsis SEB.
SEB Eastern European Outlook’i põhjal on oodata, et enamuse Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riikide majandus jätkab vaikset taastumist, kuigi Venemaa ja Ukraina kasvuväljavaated on veelgi halvenenud nendevahelise konflikti tõttu.
Otsesed kaubandussidemed KIE riikide vahel on suhteliselt väikesed, välja arvatud Balti riikides. Majandusolukorra paranemine Saksamaal ja mujal Euroopas tasakaalustab osaliselt Venemaa suunal vähenevat ekspordinõudlust ja eratarbimise kasvupotentsiaal on hea. SEB alandab üldiselt KIE kasvuprognoose ning risk lühiajalisteks tagasilöökideks üksikutes riikides on suurenenud geopoliitilise ebakindluse tõttu. SEB prognoosid baseeruvad peamistel eeldustel, et Vene-Ukraina konflikt ei eskaleeru sõjaliseks, suuremahulisi kaubanduspiiranguid ei kehtestata ning ei esine tõsisemaid energiatarne katkestusi Venemaa Euroopasse.
“Nii lääne võimud kui ka Venemaa hoiduvad kindlasti nii kaua kui võimalik kaubandussõja alustamisest. Eurotsooni taastumise alused on jätkuvalt nõrgavõitu ja näha on märkimisväärset vastastikust sõltuvus Vene gaasist,” ütles SEB Ida-Euroopa peaanalüütik ning Eastern European Outlook’i vastutav toimetaja Mikael Johansson.
Kui selged erandid Venemaa ja Ukraina näol välja jätta, siis enamus Ida-Euroopa majandustest alustasid taastumist 2013. aasta teisest poolest. Majanduse kosumine on olnud nähtavama Kesk-Euroopas, mis on lõiganud kasu Saksamaa kiiremast kasvust ning eurotsooni majanduse ja panganduse stabiliseerumisest. Taastumine jätkub kindlal sammul ning muutub üha laialdasemaks. Lühiajaliselt jääb peamiseks kasvuveduriks eksport, kuigi selle kasvu pärsib Venemaa majanduse kehv väljavaade. Paljudes riikides võtab kasvuveduri rolli üle sisetarbimine ning geopoliitiline ebakindlus vähendab osades riikides investeerimisvalmidust.
Võrreldes tänavu veebruaris avaldatud prognoosidega langetab SEB kuue riigi SKP kasvuprognoose: märgatavalt Venemaa, Ukraina ja Eesti kohta, mõõdukalt Läti ning veidi Leedu ja Poola kohta.
- Venemaa SKP kasvab 1 protsendi võrra 2014 .aastal ja 1,8 protsenti 2015. aastal, mis jääb tunduvalt alla potentsiaalse 2-3 protsendilise kasvumäära. Lühiajaliselt takistab kasvu odavnev rubla ning aktsiaturg, pikaajaliselt nõrgenevad investeeringud. Rubla langeb oodatavalt veidi veelgi USA dollari suhtes, kuid stabiliseerub ajapikku dollari ja euro korvi suhtes. “Ukraina konflikt halvendab juba niigi olemasolevat majanduslikku nõrkust, mille on esile kutsunud struktuursed probleemid, mis veelgi rõhutab reformide vajalikkuse. Üks vähestest heledamatest laikudest Venemaa tänavuse kasvuperspektiivi osas on suhteliselt stabiilne nafta hind,” märgib Vene ja Ukraina analüütik SEB-s Andreas Johnson.
- Ukraina kannatab terava maksebilansi kriisi all, mida leevendab suuremahuline abipakett ELilt ja IMFilt. Lühiajaliselt pigistab riigi pangandussüsteemi ja eratarbijaid jätkuv grivna odavnemine. SKP langeb sel aastal 4 protsenti, kuid jõuab 2015. aastal kaheprotsendilise kasvuni.
- Poola on näidanud head vastupidavust Vene- Ukraina konfliktile ja riigi majanduse tasakaalustamatused on märgatavalt vähenenud. Sisetarbimine suureneb ning SKP kasvab 2014. aastal 2,7 ja 2015. aastal 3,4 protsenti.
- Eesti sõltub tugevalt ekspordist ning lisaks Venemaa majanduskasvu aeglustumisele avaldab mõju Soome majanduse kehv olukord ning avaliku sektori investeeringute vähenemine. Majanduse taastumine lükkub 2015. aastasse: SKP kasvuprognoos 2014. aastaks on 0,5 ja 2015. aastaks 2,5 protsenti.
- Läti majandus kaotab veidi hoogu pärast mitmeid stabiilse ja tugeva kasvu aastaid. Eksport, transiitkaubandus, turism ja investeeringud saavad kahjustada Venemaa nõrkusest ja ebakindlusest. Tugevad reaalsissetulekud toetavad jätkuvalt eratarbimist ning töötuse määr alaneb veidi. SKP kasvab 2014. aastal 2,9 ja 2015. aastal 3,4 protsenti.
- Leedut ootab ees sisenõudluse taastumine, mis algas veidi hiljem kui ülejäänud Balti riikides. SKP suureneb 2014. aastal 3 ja 2015. aastal 4 protsenti. Kasvavad sissetulekud, madalam tööpuudus ja eluasemeturu algav tõus turgutavad sisetarbimist. Samal ajal eksport jahtub Venemaa nõrga nõudluse ja väheneva konkurentsivõime tõttu, kuna palgatõus ületab tootlikkuse tõusu. Inflatsioon jääb lähiaastatel madalaks ja on väga tõenäoline, et Leedu kvalifitseerub eurotsooni liikmeks 2015. aastal, nagu planeeritud.
Ruta Arumäe, SEB majandusanalüütik
miks sa nii vigases inglise keeles kirjutad?