Hingedepäeval täitus kultuurikeskuse rõdusaal tantsujälgedega — tantsurühm Tõrvik tähistas oma 50. sünnipäeva.
Selle aja jooksul on jäetud suuremaid ja väiksemaid jälgi. Jälgi kodus ja kaugemal. Mõned jäljed on selgemad, mõned kustuma hakkavad, mõned hoopis kustunud. Kontserdiga „Jäljed” pöörati tänavusel pärandkultuuriaastal tähelepanu tantsupidudele, mis on iga tantsija hinge omad jäljed jätnud.
Omad ja külalised
Alustuseks astuti jälg tulevikku — uuele tantsupeole, tantsides Maie Orava tantsu „Tantsukutse”, mis on 2014. aasta peoks juba ära õpitud.
Kavas olid tantsud kõikidelt tantsupidudelt, olles jaotatud kümnendite kaupa plokkidesse. Nii tekkis uue sajandi jälg, sinimustvalge jälg, kaheksakümnendate, meie kahekümnendate jälg, esimese kümnendi ning esimese peo jälg.
Kaasa tantsima ning oma jälgi jätma olid kutsutud Läänemaa kõik tegutsevad segarühmad. Viimasel hetkel, sest muidu oleks üks pidu tähistamata jäänud, kutsuti osalema ka Risti naisrühm Ritsikad. Suur tänu kõigile osalenud rühmadele: Tõrvik Seeniorid — West Vilistlased, West, Haeska, Kirivöö, Heide–Tõmme, Oru Jommid, noorterühm MIX Grupp. Peale Tõrviku täiskasvanud tantsijate astusid üles ka tantsijate lapsed. Nii nagu lõpevad üldtantsupeod, nii lõppes ka kontsert ühise „Tuljaku” tantsimisega, kus jättis oma tantsujäljed nii mõnigi vilistlane.
Kuidas kõik algas?
1963. aasta 28. oktoobril tuli kokku rühm noori tolleaegsesse tuletõrjeühingusse, et Haapsalus teine rahvatantsurühm tööle panna.
Varem tegutses nn Kaluri rühm Heljo Talmeti juhendusel. Sellest rühmast osa tantsijaid sellisele mõttele tuligi.
Kuna Ants ja Helgi Miller olid varem tantsinud, arvati, et Helgist võiks uue rühma juhendaja saada. Nii läkski. Esimene esinemine oli juba novembris. Rühmal ei olnud oma rahvariideid ja laenatud neli komplekti olid kaheksa paari kasutada — kes parasjagu tantsis, sellel olid ka riided.
Juba 1965. aastal võideldi endale koht Tallinna tantsupeole. Rasked majandusolud ei võimaldanud kõigil tantsijail suurpeost osa saada ja nii jäi sellele peole minemata.
1990 oli aasta, mil rühmad hakkasid endile nimesid valima ja tuletõrje rühm sai nimeks Tõrvik. 1996. aasta sügisel, kui tantsijate vanusevahed suurenesid, otsustati jätkata kahes rühmas. Põhirühma juhendajaks sai Liia Lees, seenioridega jätkas Helgi Miller, kes rühma hiljem Vaido Toomsarele üle andis.
Legendid märgiti ära
Pikki aastaid oligi Helgi Miller rühma juhendaja, juhendades mitmeid teisi rühmi Haapsalus ja Läänemaal.
Helgi Miller on aastate jooksul kogunud ajaloo tarbeks materjale kõigi Läänemaa tantsurühmade ning juhendajate kohta. Tehtud töö eest tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts teda kuldmärgi ja tänukirjaga.
ERRS–i hõbemärgiga märgiti ära kauaaegsed tantsijad: Eha ja Väino Toomsar, Alo Topp, Naima Brjantsev, Atso Kesküla. Hõbemärgiga tunnustati ka rühma praegust juhti Liia Leesi. Hõbemärgiga kaasnes ERRS–i tänukiri.
ERRS–i ja rahvakultuurikeskuse tänukirjaga tunnustati ka tantsurühma Tõrvik.
Juubelipidu näitas, et tantsujäljed ei kustu veel nii pea: tantsijate lastest on sirgumas uus põlvkond. Uued jäljed vajavad astumist ning ettevalmistused tulevasuviseks suurpeoks juba käivad. Tantsuhuvilised on alati oodatud Tõrvikuga ühinema.
Liia Lees
Piltidel: Nagu tantsurühmale kohane, ei istunud Tõrviku rahvatantsijad oma sünnipäeval palju laua taga. Fotod: erakogu