Läänemaal Roostal kogunesid täna Eesti riigikaitse- ja tervishoiuasutuste juhid arutama, kuidas tagada tervishoiusüsteemi valmisolekut kriisi- või sõjaolukorraks.
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul oleneb Eesti riigikaitse edukus sellest, kui hästi me suudame kindlustada riigi funktsioonide ja elutähtsate teenuste toimimist mis tahes olukorras, edastas kaitseministeeriumi pressiesindaja.
“Reaalne sõjategevus mõjutaks oluliselt kogu tervishoiusüsteemi ja samal ajal peame olema valmis tagama meditsiinilist toetust ka meie reservarmeele ning liitlastele,” ütles Reinsalu seminaril osalejatele läkitatud tervituses.
Ministri sõnul tuleb sõjaolukorra puhuks leida igale oskajale kätepaarile kõige otstarbekam rakendus, sest meditsiinipersonali nappus on ka rahuajal järjest süvenev.
Kolmandat aastat peetaval seminaril tutvustab kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Margus Pae riigikaitse laiapõhjalist planeerimist ja kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Hellar Lill räägib sõjaaja tervishoiukorralduse kontseptsioonist. Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe annab seminaril ülevaate riigi tervishoiusüsteemi valmisolekust hädaolukorraks ning sotsiaalministeeriumi kantsler Marelle Erlenheim tutvustab tervishoiusüsteemi üldisi suundumusi.
Seminaril osalejad kohtuvad ka kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ning külastavad reedel Ämari lennubaasi, kus käsitletakse sõjaolukorras Eesti kui vastuvõtva riigi toetuse ja liitlasabi korraldamisega seonduvat. Samuti arutatakse võimalust kaasata tsiviiltervishoiusüsteemi kaitseväe õppuste läbiviimisesse.
Eesti riigikaitse strateegia järgi on elutähtsate teenuste nagu arstiabi toimepidevuse kindlustamine üks riigikaitse peamisi tegevussuundi.