Haapsalu vanalinna liikluskorraldus on autoliikluse poole kaldu ja linnas on nõuetekohaseid ülekäiguradu vähe, selgub Haapsalu kolledži tehtud uuringust.
Haapsalu ja Ridala kergliikluse uuringust on liiklustudengeil valminud vahekokkuvõte, kus on analüüsitud inimvigastustega liiklusõnnetusi, välja selgitatud ja kaardistatud ohupaigad. Uuringu teises etapis teevad tudengid ettepanekuid kergliikluse parandamiseks.
Haapsalu kolledži liikluskorralduse lektori Margus Nigoli sõnul jääb mitme uuringus esile toodud probleemi lahendamine raha taha — omavalitsuste võimalused on piiratud. „Kõige tähtsam on aga, et kui uusi asju hakatakse tegema, siis arvestataks uuringu tulemusi ega raisataks raha valede asjade peale,” ütles Nigol.
Uuringust selgub, et suurim oht varitseb jalakäijaid reguleerimata ristmikel ja ülekäiguradadel. Kõige rohkem juhtub inimvigastustega õnnetusi aprillis ja oktoobris, mis kummutab arvamuse, et suurimaid probleeme põhjustavad suvisel kõrghooajal Haapsallu saabuvad turistid.
Tudengid kaardistasid Haapsalu ja Uuemõisa ülekäigurajad, millest on nõuetekohaseid vaid mõni. Ülekäiguradade suurim probleem on kehv või puuduv kohtvalgustus — valgustatud on küll ülekäigurada, kuid mitte teeületust ootav inimene. Teine häda kipub olema, et ülekäigurada on liiga pikk ja kahe sõidurea vahel puudub jalakäijale ohutusala.
Vanalinna liikluskorralduse asjus jõudsid tudengid järeldusele, et sealne liiklus arvestab liialt autodega, kuigi sõiduteel on vanalinnas pigem juurdepääsufunktsioon.
Kitsad kõnniteed, kus mitmel pool takistavad liikumist keset teed olevad elektripostid või eenduvad trepid, võivad ebasobivate asjaolude kokkulangemisel põhjustada liiklusõnnetusi. Uuringu koostajad leiavad, et vanalinnas tuleks liikluse korraldamisel silmas pidada eelkõige kergliiklust.
Uuringu tarbeks tehti mitu küsitlust. Puuetega inimesed nimetasid Haapsalu liikluse peaprobleemideks kõnniteede seisu: sooviti, et kõnniteede äärekivid kohandataks puudega inimeste tarbeks; kõnniteede ja trepiastmete ääred tähistataks kollasega, et need asfaldist paremini eristuks. Sooviti ka, et linnas oleks rohkem häälega valgusfoore, mis aitaks tänava ületamisel nägemispuudega inimesi.
Haapsallased nimetasid küsitluses probleemidena auklikke teid, Tallinna mnt — Tamme ja Tallinna mnt — Niine ristmikku; valgusfooride vähesust, puuduvat teekattemärgistust ja seda, et öösiti on linn pime.
Kergliiklejate ohutuse tagamiseks on võimalik kas kergliiklejad autodest eraldada või liiklust rahustada. Uuringus leiti, et Haapsalus saab kasutada mõlemat meetodit, kuid suuremat tähelepanu tuleks pöörata liikluse rahustamisele.
Miks pargitakse oma autod kaubamaja Tallinnamantee poolsesse külge ja veel kahte ritta? Jalakäia seigelgu manööverdavate autode vahel, seal kõnniteed ju pole.Igati eluohtlik on seallt läbikäik kindlustusse või kaubamajja. Miks see on kestnud juba aastaid, kes ometi lõpetaks sealse eludega mängimise!? Kus on politsei silmad, rääkimata märkidest!?
Haapsalu liiklus on ikka Tallina poole kaldu. Miks seda märkidega ei reguleerita? Aga sellepärast et Karilaiul on PHUY temale on Haapaluga tegelemine nagu sunni töö ja Sukles tegeleb vaid Framaare liikluskorraldusega. Rahuvarm ja Vikman on võimelised vaid kirikukorra raamides mõtlema. Elu ja ajaleht nagu kuulsusenarride filmis.
Osas vanalinnas on kiirus piiratud 30 km/h, kuid autod vuravad ikka tunduvalt kiiremini ja on ülimalt ohtlik, kui auto napilt meetri kauguselt suurel kiirusel mööda sõidab.
On küll ohtlik nurk, väga väike teekond mil reageerida, isegi kui on väike hoog. Selle kohaga peab küll midagi ette võtma.
A ma sõidan ka öösel päikeseprillidega. Lahedal pime on linnavahel ja mitte kottigi ei näe.
— valgustatud on küll ülekäigurada, kuid mitte teeületust ootav inimene
No minu teadmist mööda peavad pimedal ajal jalakäiad kandma helkurit -või tudengid seda ei tea .
Siinkohal on helkur kasulik vaid siiski üheltpoolt lähenevale autole. Kuna helkur ripub jalakäial paremal pool ja vasakult lähenev auto ei valgustagi helkurit.