
Mis ühendab selliseid kohti nagu Kastinina, Voosi kurk, Narva-Jõesuu ja Vanaturu kael? Eestis on nimelt võimalik liikuda pealaest jalatallani. Inimene on keha abil kirjeldanud ümbritsevat maailma ning mõni kehaosa sobib ruumiliste suhete väljendamiseks paremini kui teine. Eesti kaart pole teatavasti inimesekujuline, kuid keeleliselt on kaardil keha täiesti olemas.
Alustame peast. Pea märgib kohanimedes sageli millegi tippu või otsa, näiteks Pärispea poolsaar. Kui „pea”-lõpulisi kohanimesid leidub meil omajagu, siis kulme on tunduvalt vähem, üheks näiteks on Kulmuvere. Murdekeeles on „kulm” ühtlasi nurk, ka tipp. Kõrvad on Eestis veelgi haruldasemad. Mõne siiski leiab, nagu Sääsekõrva, kui









