Tõnis Adra: mõõdame liiklusrikkumisi, aga kas muutub ka käitumine?

Kuula artiklit, 13 minutit ja 52 sekundit
0:00 / 13:52
Kiiruskaamera Võntkülas. Foto Urmas Lauri

Liiklusõnnetuste arv kasvab, kuid selle murdmiseks ei piisa pelgalt trahvidest ja kontrollist – kui taristu surub juhid riskikäitumisse ja liiklusharjumused on juurdunud, vajame palju enamat kui kaamerasilma.

Liikluskultuur – see sõna võib tunduda abstraktne, kuid tegelikkuses kannab see lihtsat põhimõtet: iga liikleja peab olema hoolikas, ettevaatlik ja arvestav. Seadus sätestab selle lakooniliselt, kuid igapäevane pilt meie teedel näitab, et selle põhimõtte järgimine ei ole nii ilmne. Paraku on liiklusohutuse parandamine kompleksne ülesanne, mis nõuab mitmetahulist lähenemist, mitte pelgalt rohkem kaameraid ja politseinike tee äärde.

Statistika toetab muret. Aastal 2024 juhtus Eestis 1914 inimkannatanuga liiklusõnnetust – see on 190 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Neis hukkus 69 inimest (+10 võrreldes 2023. aastaga) ning vigastada sai

Artikkel jätkub peale reklaami

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Reklaam