Sellest nädalast kuni aprilli lõpuni saabuvad Eestisse täiendavad liitlasvägede üksused, et osaleda mais algaval kaitseväe õppusel Siil 2025.
Liitlasüksused saabuvad nii õhu kaudu, meritsi kui ka maismaatranspordiga, harjutades siirmisoperatsioonidega erinevatel meetoditel siinse NATO lahingugrupi kiiret tugevdamist. Suurim Eestisse toodav lisaüksus on Suurbritannia relvajõudude 4. brigaad, millele sekundeerivad kompaniid Prantsuse armeest.
14. – 30. aprillini toimuva siirmisoperatsiooni käigus toovad Suurbritannia ja Prantsuse relvajõud Eestisse hulgaliselt oma isikkooseisu ja lahingutehnikat, harjutades oma vägede kiiret siirmist Eesti kaitseks. Põhilise väekontingendina siirdakse Eestisse Briti armee 4. brigaad, mis toob õppusele Siil 2025 ligikaudu 1500 võitlejat. Brigaadi kuulub kaks kergjalaväepataljoni, mis kasutavad soomusmasinaid Foxhound ja Mastiff ning kergeratsaväe eskadrilli tragunid, kes liiguvad luuremasinatel Jackal. Lisaks on tuletoetuseks snaiprid, suurtüki-, tankitõrje- ja kuulipilduja võimekused ning brigaadi tagavad pioneeri- ja logistikaüksused.
Prantsuse relvajõud toovad enne õppuse Siil 2025 algust peamiselt merejalaväe üksuseid lisaks juba siin viibivale kontingendile.
Eestisse saabuvate liitlasüksuste vastuvõtmise eest vastutab kaitseväe toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistus, mis juhib ja koordineerib kõiki liitlasvägede liikumisi Eesti territooriumil. Täiendavate üksuste vastuvõtmist toetavad sõjaväepolitsei, diviisi logistikapataljon, õhuvägi ja merevägi, samuti Kaitseliidu Põhja maakaitseringkond.
„Liitlaste Eestisse saabumine on ideaalne võimalus harjutada kogu vastuvõtuahelat, alates sadamate ja lennujaamade tööst kuni varustuse jõudmiseni sihtkohta,“ ütles toetuse väejuhatuse liikumis- ja veoteenistuse ülem major Toomas Pärnpuu. „Meie üksuse eesmärk on tagada liitlaste sujuv ja turvaline vastuvõtt maal, meres ja õhus.“
Seoses täiendavate liitlasüksuste saabumisega võib Eesti teedel märgata sel ajaperioodil tavapärasest rohkem liitlaste sõidukeid ja militaartehnikat. Kaitsevägi palub liiklejatel olla tähelepanelik ning näidata üles mõistvat suhtumist tavaliiklusest aeglasemalt liikuvate kaitseväe kolonnide vastu.
Õppusel testib riik esmakordselt kõiki ohuteavituse süsteeme
Päästeamet saatis neljapäeval laiali aprillikuise ülevaate sireenivõrgustiku ja ohuteavitussüsteemi arengutest. Lisaks sellele andis amet teada, et selleaastasel suurõppusel Siil plaanitakse kõiki ohuteavituse elemente üleriigiliselt kasutada.
Päästeamet andis teada, et tänavu maikuus toimuval kaitseväe suurõppusel Siil plaanitakse kasutada 14. mail kõiki olemasolevaid ohuteavituse tehnilisi lahendusi ja elemente, mida pole veel kordagi samaaegselt üleriigiliselt kasutatud. Õppus on ameti sõnul võimalus testida nii kaitseväe staabiprotseduure kui ka anda kogemust päästeametile.
„Samuti on väga oluline anda Eesti elanikele arusaamine ohuteavituse ulatusest ning toimimisest päriselus. Õppusele eelneb üleriigiline teavituskampaania, mis keskendub ka küsimusele, mis kanalite kaudu edastab riik ohu korral infot ning mis on esmased käitumisjuhised,“ sedastab amet.
Üks osa riigi ohuteavituse süsteemist on sireenid. Samuti on osa süsteemist ohualapõhine SMS, mobiilirakendused „Eesti.ee“ ja „OLE VALMIS!“, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel, teavitused err.ee portaalis ning uudisteäpis ja RDS-tekst (autoraadios kuvatav tekst);Vikerraadio kanalil, vahendas Delfi.
Eestis on sireenidega kaetud 22 asulat ja seeläbi umbes 65% rahvastikust. Riigil oligi plaanis selle aasta alguseks just nii palju asulaid sireenidega katta.
Sireenivõrgustik on paigaldatud ja kasutusvalmis Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Keilas, Kohtla-Järvel ja Ahtmel, Kuressaares, Kärdlas, Maardus, Narvas, Paides, Paldiskis, Pärnus, Põlvas, Rakveres, Raplas, Sillamäel, Tallinnas ja selle lähiümbruse tiheasustusaladel, Tapal, Tartus, Valgas, Viljandis ning Võrus.
