Kullamaa kooli teise korruse koridoris elutseb ligi 300-liitrises akvaariumis neli kala: kaks Oscari-kala ja kaks põhjakoristajat.
Kullamaa kooli õppejuhi Riina Gildeni sõnul tekitavad kalad elevust.
Kullamaa kool võttis kalad
Kullamaa kooli teise korruse koridoris elutseb ligi 300-liitrises akvaariumis neli kala: kaks Oscari-kala ja kaks põhjakoristajat.
Kullamaa kooli õppejuhi Riina Gildeni sõnul tekitavad kalad elevust.
Suurem akvaarium ei vastaks kliimanõuetele. Kujutage ette kui palju kulutatakse energiat nende kalade pidamisele selles väikses akvaariumis.
Suurem akvaarium vastaks selliste kalade nõuetele. 2 oskarit ja pleco peaks akvaarium olema vähemalt 600l
Mulle tundub, et see akvaarium on liiga väike selliste kalade jaoks.
see ei ole põhjakoristaja, see on hoopis klaasikoristaja (ancistrus), imeb suuga mööda klaasi üles-alla, muidugi hõljub ka niisama mööda akvaariumit. Põhjakoristaja on nagu “sardell” (torakatum), tema sahmerdab mööda põhja, aga seal akvaariumis ma seda kala ei näe. Endal kodus mõlemad isendid akvaariumis olemas, sp tean rääkida.
Edule! Meil kodus akvaarium, küll 100 liitrit väiksem ja juba paarkümmend aastat. Ei ole sellega mingit õnnetust. Ei ole see puhastamine, vee vahetamine jne jne midagi hullu.
See on pleco.
Ancistrus on samuti põhjakoristaja.
põhjakoristaja on torakatum, nagu eespool kirjutati. Paljudele on need kalad jah ühed ja samad. Klaasikoristaja “koristab” ikka klaasi ja põhjakoristaja kahjuks mööda klaasi ei liigu 🙂
Issver, hullemat õnnetust pole olemas. Akvaariumi puhastamine, vee vahetamine, toidu andmine, valgustus peab neil põlema koguaeg…..jne
Suur osa sellest hooldamise tööst tehakse tänapäeva hea tehnika juures automaatselt, isegi söötmine. Kõige olulisem ongi mitte üle sööta. Huvitav jah, kelle tööks need muud toimingud jäävad, mõne õpetaja?😀 Eks alguse õhin, hiljem tekivad kogemused ja teadmised. Näiteks veidi suurem abilauake akvaariumi kõrval lihtsustab hooldamist. Vähemalt koridoris jooksmine lõppeb nüüd ära!