Valminud kevadine majandus- ja rahandusprognoos näitab majanduse jahenemist. Kuigi kriisiaastate eelarvepoliitika mõjus majandusele stimuleerivalt on see toonud püsiva lõhe tulude ja kulude vahel. Seljatatud on inflatsiooni tipp, kuid rahva ostujõud on langenud nii sanktsioonidest tingitud tegurite kui hüppeliselt kasvanud hindade tõttu.
Majandusolud muutusid 2022. aastal halvemuse suunas terves Euroopa Liidus. Hinnatõus hakkas kiirenema juba sõja eelõhtul ning sellele lisandusid eelmisel aastal energiakriis ja kaubanduspiirangud. Eesti majandus pidas keerulistele oludele siiski suhteliselt hästi vastu – hõive püsis, palgakasv kiirenes ning ehkki eksportivate ettevõtete konkurentsivõime kannatas, suutis suur osa ettevõtetest siiski sisendite kallinemise väljamüügihindadesse edasi kanda ja säilitada kasumlikkust. „Käesoleva aasta teises pooles hakkab välisnõudlus siiski taastuma, energiahinnad taltuvad ja majandus kohaneb muutunud oludega,“ selgitab värsket prognoosi rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe lisades, et riigi vaatevinklist on kevadise prognoosi kõige olulisem sõnum see, et majanduse mõõdukas edasine taastumine ei too ka ettevaates olulist leevendust riigirahanduse olukorrale.
Prognoos näitab, et valitsussektori puudujääk jääb sügavaks kriisiaastatel tehtud eelarveotsuste ja alaneva maksukoormuse tõttu. „Eelarvedistsipliin ei jõua ise tasakaaluni, selleks tuleb teha raskeid poliitilisi otsuseid,“ ütles rahandusminister Annely Akkermann. Vajalik on järk-järguline suundumine eelarvetasakaalu suunas. Püsiv eelarvedefitsiit toob kaasa võlakoormuse ja intresside kasvu ning need pärsivad riigi võimekust tulevaste kriisidega toimetulekuks.
Akkermanni sõnul ei nõua majanduskeskkond ulatuslikku tõuget. „Praegu on tööturu seis hea ja energiahind paigale jäämas. Käes on aeg tegeleda riigirahanduse korrastamisega“ selgitas rahandusminister tuues välja, et tarneahelad, eksporditurud, konkurentsiolukord ja hinnatase on muutunud ning eelarvetasakaalu suunas liikumise tempo valimisel tuleb siiski jälgida ka seda, et riigi majanduspoliitilise hoiaku kitsenemine ei hakkaks majanduse kohandumisele liigselt vastu töötama.
Püsivalt suur puudujääk kasvatab prognoosi järgi võlakoormuse sel aastal 20%-ni SKP-st ning 2027. aastaks võib see jõuda juba 33%-ni SKP-st. Sellest mõjutatuna võib hüppeliselt suureneda ka intressikulu kuni 1%-ni SKP-st. Riigirahanduse toomine jätkusuutlikule rajale on tulevikus suur väljakutse. Nominaalne eelarvepuudujääk suureneb sel aastal 4,3%-ni ja jääb sarnasele tasemele ka tulevastel aastatel. Struktuurne eelarvepuudujääk sel aastal paraneb aga trend on järgnevatel aastatel halvenev.
Rahandusministeerium koostab rahandus- ja majandusprognoosi kaks korda aastas, ühe kevadel ja teise suvel. Tehtud prognoose kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Avalikkusele annab prognoosi seletuskiri laiema ülevaate viimastest majandusarengutest ning väljavaadetest neli aastat ette. Rahandusministeeriumi prognoos lähtub Riigikogus tehtud otsustest ja Euroopa Komisjoni metoodikast.
2023.a kevadise rahandus- ja majandusprognoosi leiad Rahandusministeeriumi kodulehelt: Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium (fin.ee)
saavad jälle kärneriteks
ajad on tulemas, kui vanasti tuldi tule ja mõõgaga, siis nüüd majandusprognoosiga
5 rikkamast on puudu ainult Ansip koertega ja Siim rahakäruga.
Süstitud telekat jõllav lambakari sai täpselt selle mis ta valis. Ja täne EKREle peab valitsus nüüd abielu ka hakkama korda tegema 😁
Ekre ei puutu üldse asjasse, makse tõstab ju praegune koalitsioon ja Keit Rosimannus oli väga halb rahandusminister,kui ei jälginud kuidas eelmine valitsus(REF) raha laristas.
Suur tänu EKRE valijatele, tänu teile nüüd kõik need maksud tõusevadki, ohhh oleks te ometi refisid ja 200sid rohkem valinud 😁
Kuradi EKRE rsk, keeras riigi peesse ja nüüd peavad teised seda korda hakkama tegema. Ja maksud ja hinnad muudkui tõusevad ja riigi majandus on kõige sügavamal miinuses ainsana Euroopas! Meie tavalised inimesed kannatame nüüd zimajevite pärast.
No siis selge – riik elanud üle jõu . Ja ega muud ei ole võimalikki kui riigisektorit koondada ja kulusid kärpida
Seda toiduahelat ei hakka keegi koondama.Ustavaid tallesid on vaja.
kui riik on üle jõu elanud, siis tekib küsimus, miks ametnikud, nõunikud,eksperdid, keda on ministeerimumid täis, ei proovinud seda üle võimete elamist pidurdada. Tavainimene ei saa sinna pidagi teha. Riigi juhid peaks protsesse reguleerima. Meil keegi ei tee midagi ja siis laiutatakse käsi, et olete üle jõu elanud…Keegi võiks kordki vastutuse võtta tegemata töö pärast…
kesse tegi?
ja nööri hind kallineb, kuna vajadus suureneb